8. detsember 2013

Otse eetrius

Hommikul uniseid silmi lahti tehes ja üles ärgates kargas mulle esimesena pähe - see oli uni. Ma magasin ja nägin und. Kiirel hüppasin voodist püsti ja tatsasin arvuti juurde. Vaatasin oma Hangoutsid üle. Eip. Ma ei näinud seda unes. Kõik mis juhtus oli reaalne.
Eile lõuna aeg välja minnes ma poleks uskunud, et kaheteist tunni pärast ma olen videovestluses Google'ga ja kohe varsti mind intervjueeritakse. Õhtul koju minnes pidasin päeva tipp sündmuseks Tabasalu loodusrajal ja mere ääres punktide jahtimist Soomaalase ja Upstreamfish'iga. Päev oli lõbus, edukas ja sotsiaalne. Viimased hetked arvutis ja ma olin valmis kella kaheteistkümne aeg magama minema. Ja korraga jäi pilt pidama kutsel liituda eriväljaande otseülekandesse mis kajastas päeval toimund üritust Roomas. Ma mõtlesin, et tunnikese võib veel üleval olla ja vaadata mis tomub. Nagunii midagi erilist.
Ja siis ma olin äkitselt ühel hetkel Hangoutis Google esindajate ja teistega. Tegemist oli virtuaalse Lobby'ga ee fuajeega kus järjest mindi otseülekandesse esinema. Noh, ega mina ei pööranud sellele tähelepanu. Esiteks mu veebikaamera ei töödanud ja ma ei eeldanudki, et mina nüüd miljoni vaataja ette lähen. Seega ma ei pingutanud esialgu oma veebikaamera käima ajamiseks grammigi.
Vahepeal, jää lõhkumiseks ja sotsialiseerumiseks lobisesime ookeanidest, kosmosest, tutvustasime ennast üksteisele. Rääkisime natuke endast, et millega tegeleme ja lemmik kohtadest. Ma jutustasin neile 2005 aasta tormist ja Pärnu mälestusmärgist promenaadil mis näitab kui kõrgele merevesi tõusis. Neile meeldis see :) Vabakava vahepeal lülitati järjest paar inimest otseülekandesse. Kuna minu veebikaamera ei töödanud siis jäi esialgu kokkulepe, et ma esinen järgmine nädal. Loomulikult nüüd ma üritasin seda juba tööle saada. Kuid 15 minutit enne otsesaate lõppu kargas mulle meelde, et mul on teine läppar ka varuks :) Ruttu tegin kaane lahti ja läksin sealt Lobby'sse. Jess video töötas. Kõik olid rahul sellega ja ma õnnelik. Igaks juhuks valmistasin ennast ette järgmiseks nädalaks ja küsisin oma kaaslaste käest ruttu vihjeid millest rääkida.  Kusagil 5 minutit enne otseülekande lõppu tuli äkitselt mulle teade. Vilijaar (väga naljakas aksent oli) "Youre next". Mu esimene mõte oli "whaat, järgmine nädal ju". Õnneks ma ei jõudnud eriti mõelda ja puristasin kiirelt "Okay". Ja nõnda ma läksin otse eetrisse.
Nagu viisakalt kohane ja ilmselgelt otseloomulik. Ma tutvustasin kõigepealt ennast. Rääkisin kes olen ja kus tulen. Siis küsiti kui kaugele ma olen reisinud ja ma vastasin, et mitte väga kaugele. Jutt läks üle Eesti peale ja siis ilmus ei kusagilt ekraanil hoiatus - akut on järgi 10%. O really, kuhu juhe jäi v? Mul ei karanud alguses pähegi, et kaablid võivad täna päeva päästa. Igatahes, vajutasin ruttu OK nuppu hoiatus teatel ja rääksin samal ajal edasi Eestist. Ma hoidsin põialt, et läppar oleks nii vapper ja peaks mõned minutid veel vastu. Aga minut peale esimest hoiatust pilt kadus ja kadusin ka mina otse eetrist.
Ma viskasin unele läinud läppari diivanile ja logisin teises tagasi Lobby'se. Kiirelt pahvatasin, et "My backup laptop battery died suddenly". Ma ei tea kuidas saade lõppes. Loodan, et saatejuht suutis mu äkilise kadumise ilusti ära siluda. Ruttu teatsasin oma kaaslastele ja kaasaelajatele oma kurvast saatusest. Mulle jäi eriliselt meelde nende esimene vastus mida ma nägin: "There's no mistaken the Estonian accent. Love it though, great country!"

That's my week so far.

Brennan Heart - Running Late

Ühendus katkenud

Ekraani pilt vajus mustaks. Ühendus oli katkenud. Pool minutit tagasi vilgsatas ekraanil hoiatus 10% akut järgi jäänud. Hetk mil ma lootsin olla kaamera ees vähemalt minuti-paar oma sõnumi edastamiseks.
Well done, ma ütleks. Jalga lasta poole intervjuu pealt mida vaatab otseülekandes kusagil miljon inimest üle maailma.
Hmm. Hetkel ma olen liiga unine ja närvis ja pahane, et sellest pikemalt mõelda. Proovin hommikul.

SIA - Elastic Heart ft. The Weeknd + Diplo

2. november 2013

I'll be missing....

Ma jään igatsema neid hetki seal metsas, liivasel rannal, kivisel rannal. Jalutades ja joostes.
pilt Madlilt

11. oktoober 2013

Nipid minu taskust rikkaks saamise teel

Kunagi ma kirjutasin kuidas teenida miljonit. Mu kirjeldatud skeem nõudis küll tohutult aega aga lõpp tulemus toimib. Antud loo iva polnud tegelikult rikkaks saada vaid sositada sulle kõrva maagilised sõnad: "have faith". Ma ei teeni igapäevaselt leiba valetamisega seega ütlen otse välja, et peale selle posti lugemist te ei saa automaagiliselt rikkaks. Vaid ma räägin igapäevastest nippidest kuidas rahaga ümber käia.
Alustame sellest, et suurte summade kogumiseks ei pea kooner olema ja ostma säästumärketist vortsi või juustu LAADSEID tooteid. Ei! Vastupidi, elu on liiga lühike enda kiusamiseks. Ära piina ennast masendavate asjade lunastamisega raha säästmise eesmärgil. Ole õnnelik ja osta just neid asju mida tahad ilma nukralt rahakotti vaatamata. Näiteks heida pilk sellele nii. X poes müüakse, ütleme kingasid, hinnaga 50 euri ja sa himustad neid nii väga. Aga sa ei osta neid kuna soovid säästa. Selle asemel ostad Z poest 25 juurosed kaunad. Jah, sa säästsid pool raha kuid sa ei saanud mida sa tahtsid. Seetõttu pole tuju laes ning meel kipub olema mõru kui bitteri shokolaad. Seega suure säästmisega sa süstid endasse negatiivseid emotsioone. Kullake, tunne rõõmu igast päevast. Nende 25 euroraha kingadega kipub veel selline lugu nagu odavate asjadega ikka - nad pole kvaliteetsed ega kesta kaua. Võimalik, et pidevalt uusi kingi soetades sa raiskad rohkem raha kui oleks ühekordne investeering olnud.
Loodan, et oma igapäevase elu rõõmsam korraldamine on selge kui seebivesi. Me ei pea läbirääkimisi terroristidega (hehee :D) ja ei tee mitte kunagi kunagi allahindlusi oma ilusa elu korraldamisel. Kuidas siis raha koguda või säästa ja samal ajal elada nautimisväärset elu? Lihtne ma alustan väikestest asjadest (ja ka summadest). Sest tillukesed asjad on need mis pööraseks ajavad...
  • Superhüper marketite boonus programmid. Rimil, Selveril/Kaubamajal ja Prismal on selline äge süsteem kus iga ostuga teenid ostusummalt 1% kohalikku krediiti. Seda ei saa küll juurodeks konvertida aga siiski kasulik asjade soetamisel. Mul on näiteks Rimi raha üle 26 euro (dafuuq?). Kalkulatsioonid võite ise teha. Selle raha kogumisel on kaks konksu. Esiteks ära kuluta seda koheselt ära kui summa küündib näiteks mõne euroni. Kogu. Siit saad harjumuse koguda mis on hiljem vajalik ja kasulik. Teiseks planeeri oma iga päev nii, et valid ühe neist oma kodu poeks ja teed 99% oste sealt. Sest nagunii sa pead paratamatult süüa, majapidamis tarbeid või muid asju soetama. Suuna see kogu krempel ühte kohta ja teeni raha natukest. Nüüd kui mul on see 26 eurot käes ei kulutama seda niisama vaid näiteks teen oma igapäevase sisseostu selle arvelt. Pangakaardilt raha seega ei kulu ja selle summa kannan ilusti hoiusele. Näete, esimesed säästud on ilma allahindluseta tehtud :)
  • Krediitkaart. Kui sul pole seda siis on hea. Kui oled seda kasutanud mõne ilusa asja soetamiseks nagu mina siis pole hullu. Teate vahest tuleb ihaldatud asjade ostmiseks raha koguda, vahel tuleb seda südamehäält kuulates teha kohe. Elu on elamiseks. Ahjaa, ma räägin seda tüüpi krediitkaardist kus iga kuu pead mingi summa ära maksma. Krediitkaardi puhul on skeem järgmine. Tegelikult kannatab seda kasutada ka muude kohustuste puhul kus on tegemist jooksva intressiga. Diil on lihtne. Tegemist on kahe aastase lepinguga. Igakuine kohustuslik osa on näiteks 20 eurot ja esimesel kuul on jooksva intressi summa 5 eurot. See on su pidepunkt. Capish? Edaspidi arvestad iga kuu 25 eurose väljaminekuga krediitkaardi tarbeks. Tegelikult päris summa aja jooksul kahaneb. Põhimakse on 20 kuid mõne kuu pärast on intress juba 4 eurot ja nii edasi. Kahanemise suunas. Selle asemel, et nüüd iga kuu eurost või paari eurost võitu nautida kanna see ülejääv osa ise krediitkaardi arvele. Sest sa oled juba arvestanud 25 eurose väljaminekuga mitte väiksemaga. Kandes iga kuu intressist ülejäänud eurod laenu põhi osaks vähendad lõpp summat ja seega tulevikus intressi. Ma ütlen ausalt, et ilma kõrgema matemaatikaga sa võidad ilmselgelt. Põhimõtteliselt võid nii vähendada oma kahe aastast kohustust lause mõne kuu võrra. Vat see on positiivne eskaleerumine!
  • Kommunaalid ehk/ja jooksvad kulutused. Kommunaalidega on selline naljakas asi, et nad kõiguvad aastaläbi nagu lipp tuulise ilmaga mastis. Talvel, kõige käredama pakasega röövitakse su rahakotist 150 eurot. Soojal suvel aga 50 eurot. Tuntav vahe, eks? Loo staabiilsus. Mina näiteks lõin terve aasta kulud kokku ja jagasin kaudselt (väga väga kaudselt) kuu keskmiseks. Sellisel skaalal sain ma 100 eurot. Arvatavasti on kuu keskmine aastalõikes väiksem aga ennast pettes saab siin raha kõrvale nillida :P Sa vist juba mõikasid? Nagu krediitkaardi skeemi puhul oled arvestanud ilmast ja valitsevast parteist hoolimata 100 eurose väljaminekuga iga kuu kommunalidele. See stabiilsus on ainult positiivne. Näiteks suvel sa pead reaalselt tasuma küll 50 eurot kommunaalideks aga ülejäänud raha paned hoiusele. Nüüd talvel on seda raha hea kasutada kui arve peaks küündima 150 euroni. Sada paned nagu iga teine kuu omast taskust ja puudu jääva 50 võtad siis hoiuselt. Enam ei kõrveta, eks ;) Peale selle, et sa ei pea enam kütte arvete arvelt kiirnuudleid järama on sul tekkinud isegi lisaraha.
That's it folks. Ma pole kindlasti elukutseline finantsnõustaja aga julgelt soovitan antud ideid kaaluda. Need pärinevad päris inimeselt ja päris elust.

Timbaland - The Way I Are ft. Keri Hilson, D.O.E., Sebastian

8. oktoober 2013

Bankjob

Hommikul toimus suur sagimine kohvikus. Rahvast oli enam-vähem sama palju kui päike on pooles taevas ehk lõuna ajal. Võib-olla neil kõigil jäi kodune ampsutamine ära ja seetõttu otsustasid kosutava eine alustada siin.
Eile helistas panga proua või preili. Hei, ma ei tea täpselt. Ta ei õelnud tutvustuseks oma abielu staatust. Jutt oli piisavalt pikk ja arukas teemast mida ma nagunii teadsin. Sisu oli lihtne, nemad pangas pole vaimustatud mu kodu soetamise ideest. Mina jällegi ei ole vaimustatud nende mitte vaimustusest. Mõnes mõttes süvenedes nende poliitikasse saan ma aru aga... Aga. No ma ei tea. See jutt jääb teiseks korraks.
Hetkel ma olen kõigest poolikult süvenenud nende juttu ja ma ei tea kui palju optioneid nad mulle andsid. Kohati tundub asi olevat roosiline kohati täiesti vastupidi. Ma pole veel pead langetanud. Igal juhul on asi proovimist väärt. See mis edasi saab. Ma ei tea. Võib-olla läheb nii nagu ma esialgu soovisin. Võib-olla mitte.

John O`Callaghan ft. Audrey Gallagher - Big Sky

2. oktoober 2013

Edasimineku lugu

Las ma räägin teile ühe loo. Ühe loo edasiminekust.
Väljas on mõnusalt soe suvepäev. Päikesekiired langevad vaikselt rannale. Seal rannas on üks väike porgand paljas laps. Ta ehitab oma tillukeste kätega veepiiril liivalossi. Iga peo täie järel see loss kerkib kõrgustesse. Välimuselt ei meenuta loss üldsegi lossi. Aga see pole oluline. Loss vähemalt kerkib. Põnn mätsib järjest liiva juurde ning on uhke oma meistriteose üle. Võrreldes teda ja lossi skaalal tundub viimane üüratult kõrge.
Tuleb merelaine. Sekundite jooksul on see loss kadunud. Tuuline meri võttis selle. Viis lossi minema.
Põnn ei anna alla. Ta alustab südikalt ehitustöödega uuesti. Ta ehitab kuna ta tahab. Ta tahab näha võimsat liivalossi. See pole tal ehitamise teine katse. Ausalt õeldes ei teagi mitmes katse see on. Aga see pole oluline. Oluline on liiva kuhjumine ja vormimine lossiks. Oluline on tegevus. See tegevus pakub ainult puhast rõõmu.
Kusagil põnni ajus on keerlemas üks pisike mõte. Mõte sellest kuidas uuesti ehitada. Sest ta teab, et ükskord ta suudab omakätega valmis ehitada päris lossi. Ta teab samuti, et iga katsega muutuvad ta oskused aina paremaks. Päeva lõpuks valmib loss mille üle vanemad uhked on. Ja laps on õnnelik.
Mõtle, et sina oled see laps.
Las ma räägin ühe teise loo.
Seal samal rannal on teine laps. Ka tema ehitab lossi. Tähendab ta ehitas kuni esimese merelaineni. Ta näeb oma viimastki poolikut katsetust lainetesse kadumas. Meri võtab ta loomingu kaasa. Ta otsustab mitte enam jätkata. Pole mõtet. Lihtsalt pole mõtet kui meri tapab su vaeva. Selle asemel jääb ta lihtsalt olekslema rannale. Oma mõttes ootab ta kärsitult koju mineku aega. Tal on seal igav. Ja tundub, et koos päikesega, rannaliiv kõrvetab. Igatpidi on paha.
Õnneks toovad vahepeal emme-issi kusagilt jäätist. Jäätis on maitsev. Jäätis sulab kole ruttu. Oleks nagu hea olla kuid midagi jääb puudu.
Päev jõuab õhtusse. Põnn on masendunud. Lõpuks ta pääseb ta sealt rannalt. Ta on mossis aga pääseb.
Mõtle, et see laps oled sina.
Küsimus teile ja eelkõige mulle endale. Millise loo pea tegelena tahaksid olla? Kas näha lõputult vaeva millegi üle ning alustada üha uuesti ja uuesti. Või leppida sellega mis sul on lootuses ehk läheb paremaks Vahepeal justkui läheb kuidagi paremaks.
Seniks hinnake oma sõpru ja aega nendega ;)

Edward Shearmur - Grand Central

25. september 2013

Jooksurada

Lugu on omadega nagu lumepall mäest alla veerenud sinnamaale kus ma olen sunnitud õige pea (võimalik, et mitte nüüd just kohe) sunnitud vahetama oma pesakasti. Hehee ma olen suureks saanud ja valmis lendama oma vanemate kodust välja. Seda tegin juba aastaid tagasi. Enam-vähem selle blogi alguses. Ma tahaks teile rääkida jutsutada sellest kuidas ma praegune elukoht on parim. See asub suurest linna kärast kaugel. Siin on vaikne. Siin on rahulik. Siin on loodus kohe käega katsuda. Siin on rand kivi viske kaugusel. Siin on... Need kes on siin käinud teavad milline imeline koht siin on. Ma olen leidnud endas rahu ja leppinud oma pesakasti loobumisega. Ma ei oska nüüd õelda kui raske või kerge see on. Ausalt. See on alati vaatenurga küsimus. Minu jaoks on alati olnud igasugu olukorrad postiivsed ja jäävad alati positiivseks.
Mälestuseks, ma mõtlesin, et kirjutan natuke maailma parimast jooksurajast. See asub Aura loodusraja kõrval, pankrannikust allpool merepiiril. Okei. Ma tunnistan, et läbi noormaalse inimese pilgu ma valetan. Tegemist pole üldsegi jooksu rajaga. Arvatavasti tippsportlased, treenerid ning arstid saaksid südamerabanduse kui nad näeksid mind seal jooksmas. Nad ütleks "Poiss, see pole koht treenimiseks vaid..." või "sinna ma ei laseks kärnas jörbliga koeragi".

See on koht kus mina tõeliselt armastan joosta. Erinevalt valgetest inimestest kes käivad septembri kuus SEB sügismaratonil karjakesi, nagu loomad, neegreid taga ajamas jooksen mina sellisel rajal pool maratoni mõõdus distanse. Ma ei treeni sellisteks jooksuteks. Ma lihtsalt lähen siis kui tahan ja naudin iga hetke. Teate kui mõnus on läbida sellist rada kus igal sammul on mõni kivi pirakas või känd või vesi ees. See on ülim! Sul on ainult 3 sekundit aega, et jätta eesolev rada. Need väärtuslikud kolm sekundit meelde jätmaks järgmise viie sammu jooksul ettetulevad ohud. Sul pole aega maha vaadata kuna kolm sekundit on mõõdas ja sa pead juba uut pilti jälgima ja enda peas panema paika plaani kuidas järgmiseid ettetulevaid takistusi ületada. See on parim koht kus keha ja mõistus teevad koostööd ja elu eest.

Sellel rajal puudu võimalus katkestamiseks. Kui sa oled sinna läinud siis sa pead lihtsalt edasi minema kuna pääseteed pole. Sa lihtsalt pead jõudma järgmise ülesmineku kohani. Kui sa just kaljuronija pole ning sul on juhuslikult vastav varustus selleks kaasas See rada on parim koht lasta kõigel minna ja õppida ennast täielikult usaldama. Kui sa sellega hakkama saad siis sa ei pea muretsema varitsevate ohtude pärast. Su keha on imelises sükroonis su mõistusega ning hoolitseb elusalt tagasi jõudmise eest. Sinu ülesanne on seal nautida neid unustumatuid hetki.

18. september 2013

R.I.P. Youtube channel viljarb

Härrased (ja äkki ka prouad/preilid?) Googles otsustasid mõned kuud tagasi, et lõõks lahku Youtube ja Google kontod ning looks eraldi kontod ning sealhulgas channelid mõlema konto jaoks. Noh, teoreetiliselt oli võimalus mõlemad kontod siduda mille tulemusena oleks Youtube channeli nimi muutunud. Mina polnud sellega päri ja sain kaks kontot Youtube jaoks.
Mõningase kasutamise järel hakkas selline süsteem mind tigedaks tikkriks ajama. Igakord kui tahtsid youporri khmm. youtubes videosid vaadata (näiteks oma lemmik liste) pidi edasi-tagasi kontode vahel sõeluma. Mõnikord, päris tihedalt, sai vaatamata automaagilise sisselogimise featurel ikka eraldi sisse logida. Mõeldes mugava elu ja vana hea ühe Youtube konto peale otustasin oma Google tekitatud Google Youtube konto ära kustutada. Upsy-daisy!
See polnud võimalik ja ajaloo prügikasti läks Youtube konto. Yess! Target down. Playlistid, subscriptionid ja muu kama koos üleslaetud videodega kadunud! Selle taastamisega on nii nagu on. Praktiliselt on see sama võimalikuks tehtud kui võimatuks. Ainuke tugi ja abi mida saab välja manada on igasugu support lehed Google ning Youtube võtmes mis viivad lõpuks ka konto ja selle sisu taasteni.... Ainult ühe konksuga.... Sul on võimalik oma parooli taastada, ullike.
Läbi ussiime leidsin ma võimalus neile muret kurta ja panin kirja teele. Eks näis mis saab.
Noh. Ma võin õelda, et vajalike failide ämbrisse laskmine pole viimase nädala raames minu jaoks esimene kord. Eelmine teisipäev-kolmapäev sain sarnase trikiga hakkama. Nagu eelmise korra peale ei põe ka ma seekord. Kuigi pole midagi taastada siis pole, mmkay. Kahju on küll. Aga mis teha. Ja pealegi eelmise korra kaotuse järel leidsin ma midagi uut ja paremat. P***** nende noobidega. (: Think positive!

Passenger - Let Her Go

6. september 2013

Live tests

Kõigepealt ma pean ütlema, et ma pole kadunud, Ei. Ma pole maa all vajunud. Ma pole parematele jahimaadele läinud. Kuna... kuna. Ma ei istu aktiivselt sotsiaalmeedias, või tähendab Facebookis. Ma tegelen muude asjadega. Päris asjadega. Vähemalt minu jaoks.
Hetkel ma saan õelda , et fcuuuk yeah. Esimene live test õnnestus. Esiteks on hea märge sellest kuidas ma jõudsin oma esimese päris katsetamise. Teiseks on lausa imeline, et see ületas mu ootusi. Ja kõvasti.
See ülemine jama lahti seletuna. No, mul on mitmeid teoreetilise prototüüpe olnud mis oleks justkui potentsiaalsed leiutised. Ausalt õeldes, peale idee ja pisikese konsetpsiooni kokkupanekut ma pole neile tähelepanu pööranud. Nüüd ma tegin seda. Mis sest, et see on aasta tagune idee. Ma tegin selle ära ja viisin loom katseteni. (Siia polnud segatud ükski loom ja see lause on pigem lüüriline. Loomaks olin mina)
Test õnnestus. Mu ideel on jumet.
Ma tean, et mul on pikk maa jalutada oma eesmärgi suunas. Ja on palju lahendamist vajavaid küsimusi. Enamik neist on täiesti vastusega. Hetkel on suurimaks probleemiks energia tarbimine... See on jube isegi minu jaoks. Ma käin igapäev 5 kordse võimalusega laadida oma nutiasju. Aga eel prototüüp neelab uskumatult palju energiat.
Aga ärge muretsege. Nagu alati, ma leian sellele lahenduse ;)

Ellie Goulding - Burn


24. juuli 2013

Rongisõit

Ma istun praegu rongis kõrvus helisemas peale kõrvaklapidest kostuva muusika vana hea tsuhh-tsuhh. Hääl mis tekib pensionile mineva rongi rataste veeremisest üle rööbaste. Järgmine aasta samal ajal enam seda tunnet kogeda ei saa. Moodsad rongid on tulnud rööbastele, et jääda. Vanad vist lähevad Facebooki juttude põhjal lõunasse, Lätti täpsemalt.
Uued rongid näevad välja siledad. Ümar nina lisab voolujoonelisust mis aitab saavutada suuremat kiirust. Nii pääsevad reisjad Tallinnast Raplasse või Türilt Viljandisse veel kiiremalt. Uued rongid on vaiksed. Libisemine siledatel rööbastel ning moodsad põrtuste kompentsaatorid koos ise regureelivate vedrudega jätavad tsuhh-tsuhhi ajalukku.
Uued rongid on vahest isegi hiirvaiksed. Korra elektriraudtee uhke oranzi rongiga kihutades hakkas üks keskealine härrasmees mürsikutega manitsema. Nende häälekas vestlus tundus kõva lärmina. Härra ütles noortele, et nad vaiksemalt oleks kuna see siin on rong ja inimesed tahavad puhata. Pärast arvas ta veel, et ma olen arvutifriik ja tahan rongi enda kontrolli alla saada. Aga see selleks. Vanades rongides poleks keegi märganud kisavaid lapsi kuna muu müra oli suurem.
Oma mugavuse ja vaikuse nautimise hinnaga oleme kaotanud rongisõidu tõelise võlu. Vedurite ja vagunite rõõmsa rõõbastel hüplemise ning sellest tekkiva tsuhh-tsuhh häälega. Rongisõit ei ole enam hallis argipäevas põnev ja erutav kogemus. Vaid tavaline viis punktist A punkti B liikumiseks.
Hüvasti vanad vedurid ja teretulemast uued rongid!

Vennaskond - Sinine vagun

15. juuli 2013

Mäng

Nüüd kallid lugejad mul on küsimus mida tähendab mäng teile? Laias laastus on ju kahte sorti mänge. On olemas nii õelda "päris" spordialad nagu jalgpall, korvpall, võrkpall või isegi golf. Teisest küljest ma näen virtuaalseid mänge, nagu arvutimängud. Call of Duty, Need for Speed või isegi Angry Birds. Esimesed on sportlastele, neile kes kasutavad oma muskli jõudu eesmärgi saavutamiseks ja teiseks on need kes kasutavad oma mõtte jõudu eesmärgi saavutamiseks.
Nende vahel on ilmselge piir olemas ju. Kõik kes mängivad oma muskiltega on tegijad. Nad teevad sporti. Inimesed käivad platsidel vaatmas kuidas nad pingutavad võidu nimel.  Siis on arvutimängurid, kes nokitsevad laua taga, lohistades hiirt ja toksides klaviatuuri teevad midagi. Ausalt õeldes mõlemad võidavad. Mõlemad on õnnelikud oma saavutuste üle.
Ja siis tuli Ingress. Mäng mis oli oma ajastule kohane. Mäng kus mõistus ja musklid pidid koostööd tegema. Mäng kus nohikud ja sportlased hakkasid ühte sulama.
Ingress on mäng kus viiakse mõtte töö tegijad toast välja teglema ekstreemsustega. See on sport kus sa pead ennast iga hetke eest liigutama ja samas hoidma oma aju piisavalt ärkvel, et uusi samme ette planeerida. Ja seda kõike mõlemat - saavutamaks võitu, nii jala ja males.

Ma olen Ingress mänginud alates eelmise aasta detsembrist. Võtke kuidas tahate. Kas nohikuna või sportlasena. Alates sellest kui ma mängima hakkasin olen ma kogenud ainult imelisi asju. Ma olen olnud vantsinud mitmeid tunde järjest. Ma olen läbinud väljas kümneid kilomeetreid 18 kraadise külma käes. Ma olen koostööd teinud rahvustega kellest ma polnud ennem kuulnud. Ma olen Euroopa, koos ida riigite detailsed, tänavate põhiseid, kaarte vaadanud ja planeerinud ja loonud uskumatuid plaane. Ja mis kõige olulisem ma olen käinud kohtades kuhu niisama ja vahest ka vana-jumal ei vii.

Küsimus teile. Kus on see piir? Kas nii kaua kui ma võidan oma meeskonnaga turniiri korra aastas/kuus ja jagan seda facebookis on okei? Või kui ma oskan sedasammust nutitelefoni facebooki asemel kasutada linna tänavatel orienteerumiseks ning metsas imeilusa vaate nautimiseks?

Sub Focus - Endorphins ft. Alex Clare

10. juuli 2013

Puhkustest

Mulle on kuidagi mulje jäänud, et meie ühiskonnas on puhkus üks neetult suur sündmus, nagu jõulud või jaanipäev. Puhkust oodatakse ei tea nagu Bingo loto võitu. Lõpuks puhkus tuleb, minnakse üliodava viimasepakkumise reisipaketiga püramiidi või mõnele muule analoogsele maale. Ja tehakse... Puhkus saab kiirelt läbi. Kiiremini kui Usin Bolt jookseb sadat meetrit ning ollakse tagasi tööl masendunud nägudega. Muljetatakse küll korra, et oh-kui-äge oli. Aga what gives?
Esimese külje pealt ma tõesti ei saa aru miks on puhkus kui selline tähtsam vabariigi aastapäevast. Kas tõesti ülejäänud aja ei puhatagi? Nädalavahetused äkki? Õhtud? Päeval tööl? Tundub, et vist väga mitte. Teate minu jaoks on puhkus lihtsalt igasugune meelerahu. Vahet pole kus, mis, millal või mida ma teen. Ühte hetke pühendunult süvenemine ja käes. Ma olen puhke režiimil  Ma puhkan siis kui mõtted on ühel kohal paigas. Tüdimust ma ka ei tunne kuna tegevus muutub koos ajaga. Seetõttu ma ei näe probleemi vaid pigem joovastust igal hommikul tööle minnes. Õhtul seal ära tulles. Mängides ingressi, joostes või muid asjalikke tegevusi toimetades. Iga toimingu juures saab kas keha või meel puhata. Näiteks kui tõesti peaks tööpäeva lõpuks mõtte töö väsitama hakkama siis ma lähen jooksma ja mõistus asub puhkama. Kui jooksmine ära väsitab asu näiteks mediteerima ja keha saab puhata. Win-win! Ma puhkan kogu aeg ;)
Teiseks selline mudel puhkamiseks on sama rutiine nagu kaheksast viieni tööl istuda. Ma ei näe nagu sellel pointi. Kuhu on see tegelikult meeldejääv põnevus? Polegi. Vot mis. Novatours korraldas tegi ju kõik ette ja taha ära. Vahetas isegi titel mähked. Sina ainult puhka. Oeh, ma ütlen. Masendav.
Lugu kokkuvõttes ma ütlen, et ma ei oota puhkust. Ma ei pea ootama, kui ma saan ja oskan igal ajahetkel puhata. Ja kui puhkus tuleb, järgmine nädal, siis saab nagu ikka põnev olema. Pure improvisation.

Marina And The Diamonds - Lies (Zeds Dead Remix)

7. juuni 2013

Ingressi päevikud: Operatsioon Roheline Euroopa taevas

Kell 04:00, 1 mai öösel 2013 öösel
Target in fifty meters.. target in range. Võib pihta alata. XMP ruttu teele. Portaal on viie minuti pärast neutraalne ja võib üle võtta. Igaks juhuks panen klibid peale siis on vaenlastel keerulisem protaali maha võtta. Tagasi auto poole minnes lülitan kiirelt scanneri chati peale ja annan operatsiooni chat'is teada "Blue link Est is destroyed". Freedomfergo kinnitab seda....

41 tundi varem (reedel tunnike enne lõunat)
Operatsiooniks on kõik peaaegu valmis. Meie poolt on vaja veel saada Kaliningradi ja Vilniuse võtmed. Õnneks otsustas agent necromancer Vilniusest Pärnu sõita. Chati teel lepime kokku, et ma olen pärnus õhtul kella 4 aeg kesklinna kandis. Gut, gut saab võtmed. Me oleme valmis.
Aga ei, mõni minut enne 12 teatab Elviz, et meil on probleem. Segavad lingid kusagilt Koluverest Pärnusse. God damnit, ma mõtlen. Kõik oli juba teoreetiliselt lahendatud. Mustnotsu läheb laupäeval Tartusse ja hävitab vaenlaste Narva väljad. Laupäeval panevad meie omad L8 resonaatorid Kohilasse. Ma hüppan õhtul läbi ja annan freedomile võtmed öiseks linkimiseks.

39 tundi varem
Kuna meil on probleem Pärnu-Kuusalu linkidega üritan ma Tallinna vahel viimaste häkkidega ADA reactorit saada. Kui lingid oleks vaenlaste portaalide vahel siis poleks probleemi. Easy. Aga see on meie omade poolt!!! Seega ainult ADA refactor'ica saaks seda teha. Muuta portaal vaenlaste omaks ja maha võtta. Kui ainult neid jagataks...

35 tundi operatsioonini (ehk 37 tundi varem)
Mul ei õnnestunud ADA't saada ja kuna ma pidin Pärnusse võtmete järgi minema jätsin oma katsed pooleli. Õnneks on meil Inglismaalt agent pd86 Pärnus. Meil sai varem kokkulepitud, et teeme farmi Pärnusse. Aga tuleb välja, et ta hakkab kohe liikuma Tallinnasse. Me teise operatsiooni võtmevahetus jääb ära. Ma soovitan, tal need Freedomile anda. Igaks juhuks küsin ega tal ADA't pole. Ei. Endamisi mõtlen, pole hullu. Proovin Pärnus saada. Päevase ja öise portaali jahtimisega peaks shansid suured olema. 86 korra peale ikka võiks saada, mis sest, et tõenäosus on 1:1000.

25 tundi operatsioonini
Mul ei õnnestunud ADA't saada ega saanud ka segavat välja maha. Sünnipäeva peo käigus liigume nagunii linna ning ma teatan kõigile, et mul on vaja ennem Port Arturi juurest läbi käia, kuna ma pean võtmed võtma. Necromacer andis endast teada 15 minutit varem. Operatsioon esimesena, lõbu teisena. Võtmed käes!

12 tundi enne operatsiooni
Yeaaah mothercrackes, ADA käes. Ruttu portaal maha, tee vabaks ja võime minna. Vahepeal olen rääkinud meie Tallinna agentidega, et nad Kohilas käiks portaale upgrademas. Mõningased probleemid on lõpuks saab tehtud. Outstanding tiim mul on :) Ning musnotsu teeb Tartu meie jaoks puhtaks. 

10 tundi enne operatsiooni
Ma liigun tagasi Harjumaa poole. Oma seltskonnale olen ammu juba õelnud, et mu peatus on Sakus. Seal kus freedom on. Mul on talle vaja võtmed üle anda.

8 tundi enne operatsiooni
Me saame freedomfergoga kokku. Tuleb kaks segavat asja välja. Esiteks, meie esialgse plaani järgi segavad Kohila sisesed väljad operatsiooni. Teiseks mu Viliniuse võti on kadunud. Daaafuq. Ma olen juba peaaegu närvis. Ma annan igaks juhuks Kalingradi võtme freedomile üle ja ütlen, et otsin oma teist võtit. Ma luban koheselt teada anda. Hoia veel mingeid suveniir võtmeid alles. Pole lihtne nende seast leida.

7 tundi enne operatsiooni
Mu mõlema seadme akud on kohe lõppemas. Ma annan Mihaile igaks juhuks teada, et ma olen väljas.

6 tundi enne operatsiooni
Jõudes Tallinnasse tekkisid mul mõtted. Ma ei anna alla. Mitte kunagi. Nii kaua kuni on võimalus siis jätkame. Ja alati on võimalus. Kiire reorg peas ja valmis. Ma käin kodus ära, laen vahepeal akussid ja kella kaheks öösel sõidan Kohilasse at all costs.

4 tundi enne operatsiooni
Ma pole veel võtit leidnud, kuid õnneks hakkavad akud juba suht valmidusse saama. Rääkides vahepeal M-A'ga on ta nõus mulle öösel seltsi ja transporti pakkuma :) Ma kardan, et ma paistan tema jaoks hull siin.

1 tund operatsioonini
Operatsiooni chatis tuleb välja, et meil on St. Petersburgi ligidal veel mingid jamad ja algus kella aega lükatakse edasi tund. Võtit ma pole suutnud välja peilida aga Kohilasse tahan kindlasti minna. Ma tahan näha vähemalt seda poolt õnnestumist. Mari on nõus.

+1 operatsiooni algusest
Chatis teatakse sel ajal kui ma M-A'ga Kohilasse sõitsin on smurfid segavad väljad Narva maanteele ladunud. Ükski Tallinna agent ei saa minna. Ma otsustan seda teha. Räägin M-A'le ja me lähme...

Ma ei tea mida õelda. See oli midagi suurt. Väga suurt. Sellist planeerimist, tegutsemist ma pole elu sees kogenud. Oli äge näha kuidas operatsiooni chatis kõik ennast check in tegid. Siiamaani ma vaatan seda logi imestusega milleks valmis ollakse. Pildid kelle 6 hommikul, viimane sissekanne kell 10 hommikul. See on neetud fantastiline.
Kokkuvõttes oli meil operatsiooni cahtis 30 inimest, selle arvu võib rahulikult 8 korrutada. See teeb umbes 240 inimest kes vähemalt oma panuse andsid. Need inimesed on pärit seitmest erinevast riigist, 21 linnast. Ja nagu Mika mainis: "From Finlands kajaani to black sea is more than 2200kilometers - I think this operation was quite good operation".
Kahju, et ma ei saa anda kogu tegevust ja emotsioone mida see operatsioon sisaldas. Ma võin lugejate soovil mõned orginaal väljavõtted tegevusest ja pildid siia panna. Aga seniks ma tahan tänada meie kes olid valmis laupäeval tegutsema Kohilas: Mortuis, Elviz, chaoimh, Ediss0n, soend, Grettawen, FreedomFergo. Ja loomulikult M-A'd kes aitas mind tähtsatel hetkedel :)

Randy Edelman - Promentory

6. mai 2013

Ingressi päevikud: Ingressi sõjad

Laupäev 4 Mai 2013, 11:00 - 20:00
Algab Lääne-Eesti missioon. Kella üheteist aeg istume agent Molokai'ga tilli laenatud hobusteta vankrisse ning võtame suuna Pärnusse, peatudes vahepeal Ristis, Kullamaal ja Vana-vigalas. Missiooni eesmärk sai edukalt täidetud. Kokku sai üle kümne uue portaali kaardistatud ning meile võetud 2 kullamaa portaali. Vahepeal Pärnus käies karjatab skänner, et smurfide pea-cheater 2fast4u on üles ärganud ning emme poolt tehtud pannkoogid sõõnud. Seega ta hävitab meie lingid ja väljad Kohila-Kullamaa vahel. Ilmselgelt kartis, et meil on suurem plaan. Rumaluke :D Ei olnud.

Agen Molokai uurimas tulevast portaali
Laupäev 4 Mai 2013, 20:00 - 21:00
Agendid Elviz ja Mustnotsu saavutavad Level 8. Seega Grettawen alustas Eesti esimese L8 gardeni planeerimist. Operatsiooni läbiviimiseks on kaks agenti puudu. Õnneks õnnestub Grettal vajalikud agendid 20:15 ajaks Broken Archi juurde meelitada, et luua L8 garden. Meil muutub kella 19:00 aeg olukord pingeliseks, kuna tagasi tulles otsustasime Kullamaa tagasi võtta. Seega jääb Tallinnasse jõudmiseks tunnike aega. Kõik läheb hästi ning oleme tagasi kella 20:00 Tallinnas. Kusagil kella 20:23 aeg on L8 garden püsti. Kõik on rõõmsad ja teevad burnouti. Meie eesmärk sai täidetud. Unised smurfid saavad alles pool tundi hiljem aru millega hakkama saime ning üritavad edutult päästa, mida päästa annab. Ehk siis 0 tulemus :P

Esmaspäev 6 Mai 2013, 14:00 - 21:00
Ma pean tunnistama, et olen vahepeal kahe silma vahele jätnud meie välis agendi saabumise. See tuli mulle täna üllatusena, kui G+ anti sellest märku. Loomulikult vaatasin oma õhtuse kava ümber ning planeerisin kokkusaamise, et vahetada strateegilis võtmeid. Meie poolt õnnestus ka Elvizel kohale tulla ning jagada omalt poolt võtmeid. Mini mission accomplished. Suurema eesmärgini läheb veel aega....

Ferry Corsten - Holding On

10. aprill 2013

Paleo smuuti

Kuna Eesti keelset kirjandus on Paleo kohta üüratult vähe ja veel vähem smuutite kohta siis ma täna sheerin ühte retsepti. Jah, maitsvat smuutit on võimalik ka Paleo stiilis teha. Retsept on lihtne. Esiteks läheb vaja blenderit, ofc :D Edasi vali järgmisi komponente oma käe või ihaldatava koguse järgi (sulgudes on minu tänased mõõdud):
  • külmutatud astelpaju marju (3 x 50ml topsitäis)
  • virsik (pool sellest)
  • kookose piima (~75 ml)
  • apelsini mahla (150 ml)
Sellest kompotist valmis 400 milliliitrit suurepärast smuutit :) Muide, külumtatud astelpalu marjade mõte seisnes selles, et anda joogil mahe jahutatud maitse.

Green Day - Basket Case

3. aprill 2013

Ootamine toob kõik

Ausalt! Ma ei valeta. Ootamine toob kõik. Näiteks, täna ma saan lõpuks külmiku puhastamisega tegeleda (sest keegi unustas coca pudeli korgi ripakile). Aga see pole oluline. Nagunii oleks ükskord see ettevõtmine tulnud ettevõtta.
Ma planeersin seda janti juba esmaspäeval. Vaatasin esmaspäeva hommikul toiduvarusid ja mõtlesin... hmmm... saab sõõdud, saab tehtud. Õhtul tuli välja, et see ei õnnestu mitte kuidagi. Reorg ja plaanid teisipäeva hommikuks. Kannatus ju nagu hakkaks katkema. Hommikul panen poisi sulama ja õhtul pesen. Aga õhtu ei olnud oma eelmisest sõsrast targem. Liiga palju manti oleks tulnud prükkarisse saata. Vaatame ehk õnnestub kolmapäeva hommikul teisipäevast plaani korraldada. Eip. Ma ei ässita koeri kellelegi kallale ja veel vähem töödest viilima ning neid homse varna viskama. Loo iva on mujal ;)
Vahetevahel on lihtsalt nii, et tuleb oodata. Ja see on hea :) Esiteks on oodatav miljoneid kordi rohkem väärt kui selleni kohe jõuda. Vahel võib ootamine tuua selle, et lõpuks ju polnudki vaja.
Ka praegu ma ootan. Ootan erinevaid asju ja tegemisi. Näiteks oma uut mängu läpparit. Või Xperia Go Z. Või Lana Del Rey kontserdi. Või homset jooksmist. Ja kindlasti M-A'ga kohtumist.

VNV Nation - Illusion

26. märts 2013

Üle Eelviimane Päev

Ma tean, et just nüüd on aeg hakkata heietama ja meenutama mõõdunuid aastaid. Noo... Mul pole aega selleks. Mul pole aega elada minevikus kuna ma liiga hõivatud praeguses hetkes elamisega. Hetkes mis on ainuke oluline aja mõõtühik üldse. Ma lihtsalt ei näe iva sellisel asjal nagu enda raiskamine minevikus elamine. Sa ei saa ju seda tagasi tuua? Või saab? Kui saab siis milleks?
Siiski mõõdus tänane päev rahulikult üle eelviimaseid ankruid veest välja tõmmates, et saaks varsti suubuda retkele. Üks hämming tuli ette. Tehti paanikaosakonna kohaselt kõvasti paanikat. Kõik oli lihtne ja sa ilusti ära lahendatud.
Natuke olen ma sunnitud tunnistama, et ootan neljapäeva mõnel põhjusel. Mitte sellistel põhjustel, et oh jesss saan minema või awwwyeaaah saab templi elevandiks ennast juua. Ei, ei. Elus on ka palju olulisemaid asju. Vähemalt minu elus. Ma ei hakka shamaani mängimisega ja tuleviku ennustamisega tegelma. Vaatame lihtsalt kuidas neljapäev veereb :P
Oot, mul läheb vaja blenderit...

R.E.M. - Man on the Moon

24. märts 2013

Ettekanne olukorrast

Hetkel, ma tunnen kuidas elu mu sees enam ja enam pulbitseb. Ma pole juba kaua aega ennast nii elvana tundnud kui praegu.  Fantastiline nädalavahetus on selja taga ja varsti on algamas uus nädal. Ja pärast seda veel uuem nädal.
Ma olen keerlemas muutuste rattas. Ülejärgmine nädal, uuel kuul vahetan oma elukutset ning alustan uuel töö postil. Kuukene tagasi kui töövahetus protsess endast märku andis otsustasin ma, et asi ei piirdu ainult sellega. Ma otsustasin ka julmalt korrigeerida oma elustiili. Eks ikka paremuse poole. Osakesed sellest elustiilist on juba praegu igapäevaselt minu juures. Näiteks Ingress või siis Paleo. Viimasesse pole ma sada protsenti pühendunud ega kavatsegi seda teha. Ma kavatsen selle jätta osakeseks oma elustiilist. 
On ka pisemaid ja siis suuremaid asju mu igapäevas. Eks ma neist ajapikku ka kirjutan.  Praegune post on näitamaks, et ma olen elus! Yeeah :)
 
Carpe diem, my friends!

Beyonce - End Of Time (Delta X Remix)

12. märts 2013

Eluaseme soetamisest

Korrastan siin arvuti taga vaikselt oma eelarvet ning plaanin võimalike asjade soetamist sellesse aastasse. Igakuine planeerimine veeretas vaikselt mõttetera oma kodule.
Aastad on mõõdunud. Ma olen suureks kasvanud ja hakanud mõtlema oma eluaseme soetamist. Justament. Ainult mõtted. Reaalsusest ja teostusest ma ei räägi. Korraks hakkasin pelgama, et kuna see äri on ikka nii kallis ja kõik vähegi võimalikud asjad on maksustatud siis äkki ka kodu soetamise plaanid. Siiski, võtsin city24 lahti. Otsin sealt kiirelt välja ühe keskmise korteri nagu ükspäev oli delfis juttu. Okei, korter mida ma vaatasin oli kahe toaline. Noh lõõme arvud sisse ja vaatame palju see lõbu läheks maksma. MIDAAAAAA! Alustuseks, et ma võiks hakata mõtlema korteri ostu peale peaksin koguma 20% sissemaksu. Nonii. Kiire arvutus äsja planeeritud eelarve põhjal, et heal juhul suudaksin selle raha kokku kraapida 15 aasta jooksul. Joppenpuhhen. Ma saan kiidetud keskmist palka, kuid jooksvad kulud on piisavalt suured kindlustamaks 15 aastast korteri 20% sissemaksu kogumist. Ma ei ole laristaja ja suur kulutaja. Pigem üritan ikka säästa.
Selline vaatenurk paneb mõtlema mitmele-mitmele asjale. Näiteks kui ma saangi selle raha 15 aasta jooksul siis vaadatakse pangast targa näoga otsa ja ei anta laenu enam 30 aasta peale. Kuna surm võib äkki ennem tulla. Näiteks kui ma kannan oma riided ribadeks ja hakkan ainult jahu sõõma (need võlts vorstid, piimad juustud jne) saaks äkki 10 aasta peale. Näiteks kui kuri on neil inimestel elu kes minust vähem palka saavad. Ja kasvatavad lapsi.

John Denver - Take Me Home Country Roads

5. märts 2013

Ingressi päevikud

Jiiipikajeee, muddacrackers. Me lõime eile õhtul Eesti esimese L7 gardeni. Kõik algas eelmisel nädalal kui me otsustasime luua Kohilasse L7 garden’i. Kokkuvõttev lugu on järgmine...
Kella viie aeg välja Mortiust minnes ootama ei tulnud mulle sugugi üllatuseks, et päevane jääaja ilm on muteerunud parajaks beebi lumetormiks. Korraks välgatas „tänane plaan võib vett vedama minna“ mõte. See oli ainult korraks ning mind see ei heidutanud. Peale mõningast vedimist jõudsime Kohilasse ning portaalide upgrade’mine võis alata. Algus ei läinud hästi. Tegelikult esines terve õhtu jooksul erinevaid side probleeme. Südikad, nagu me oleme ei andnud alla. Upgrade’sime kõik portaalid, tegime neli hack’ing ringi ära ning läksime ff juurde Intel’i üle vaatama ning edasisi plaane arutama. Parajalt mõnus ja suurepärane ajasisustus burnout aja täis tiksumiseks.
Vahepeal olid smurfid (Resitsance) või vähemalt üks neist avastanud meie ahvatleva garden’i ning otseloomulikult tuli 2fast4u seda suure õhinaga hävitama. Ta pidi kõvasti pettuma kuna suurest õhinast sai lihtsalt õhin ja lõpuks ohe. Tema sõjakas plaan lõppes haledalt ühe portaali hävitamiseks. Arvatavasti sai tal kas XMP otsa või siis XM. Kohilas just neid vaenlastele neid väga ei jagata. Seega esimese raksuga meie plaan toimis ideaalselt. Vaene mees :( Mul jääb ainult imestada 2fast4u rumalust või tahet sõita ~100 kilomeetrit maha ühe portaali hävitamiseks. Võimalik, et ta cheat’is. Me ei tea, otseseid tõendeid pole. Igal juhul poiss pidi pettuma. Muideks seda oli varsti näha ka smurfide vastu reaktsiooni näol.
Kella üheteistkümne ajal pani Smurfs and Co. püsti oma L7 gardeni Estonia monumendi juures. Seda võis ainult eeldada aga väikese üllatuse osaliseks saime siiski. Kuni senini oli smurfidel ainult HEKPO (ehk NEKRO) L8 siis eile õhtul selgus, et tal on kaks liitlast juures. Meid see ei morjendanud. Esiteks, me olime esimesed L7 garden’i loojad. Teiseks tänu heale taktikale ja väljapaistvale planeerimisele olime kokkuvõttes omadega plussis.
Peale teist hack’ing ringi liikusime tagasi Tallinna poole ning Mortius võttis smurfide L7 garden’i maha. Tubli töö! Mortiuse sõnumite ja ühis-chat’i logide põhjal saab ainult lugeda nende pettumust :)
Nagu jonnipunn kes oma jonni ei jäta tuli ka 2fast4u kella kolme aeg öösel Kohilasse tagasi oma pooleli jäänud tööd lõpetama. Peab talle au andma isu ja tahtmise eest midagi sellist korda saata. 

Lana Del Ray - Burning Desire

27. veebruar 2013

Teise näoga

"Viljar, miks inimesed ehivad ennast alati ja kõikjal internetis vööraste sulgedega. Ainult mida ma näen on laenatud pildid, et oma facebooki või või skype profiile kaunistada."

"Noo, nad pelgavad enda tõelist kuju ning nad kardavad näidata oma õiget pilti. Ma arvan, et ei tasu kurjaks saada kellegi peale kes ennast päriselt häbeneb."

18. veebruar 2013

Into the Woods

Huvitav palju eksisteerib selliseid inimesi kes soovivad südatalve reede õhtu klubis trallitamise asemel metsa minna. Ütleme, et on. Mina ja mu vahvad kolleegid. Mitte keegi ei käskinud meil metsa minna, kuigi kuuskede vahel sai selle üle palju nalja visatud.
Tõtt õelda ega ma vahetult enne metsa minekut vaimustuses ei olnud. Laagrisse mineku mõtete asemel keerlesid peas ving-ving mõtted. Aija. Väsitav päev on selja taga. Tahaks koju vedelema minna. Mida ma krdit ma metsa ronin. Lõpuks kui me olime jõudnud metsa serva ning väike jalgsirännak oli algamas siis tuju abosuluutselt muutus. Kohe muutusid peas mõtted. Allright, nice. Finally. Midagi ägedat. Tüüpiline. Selliseid asju juhtub. Alguses tekib motivatsiooni puudus aga see kaob kohe kui midagi elusat katsuda. Minutite, tundide mõõdudes muutus kogu olemine aina lõbusamaks. Mis sest, et tuli oma eluaseme nimel parjalt veava näha. Alates asjade tassimisest, vahepealse lume rookimise ja lõpetuseks majakese eeee.. telgi püsti panekuga. Ja kui te arvate, et tegemist on mõne moodsa matka telgiga, mis kotist välja tõmmates ennast ise püsti paneb siis ei. Meie telk mahutas terve hõimu ning selle püstitamine nõudis meeskonna tööd. Ja muide, keskküte oli ka olemas :D
Laupäeval koju minnes oli paras väsimus peal ning hiljem andsid isegi lihased endast märku. Järelikult sai piisavalt liigutatud. Jäädes mõõdunud nädalavahetust meenutama siis ma olen üliõnnelik, et see otsus sai vastu võetud. Seltskond ja olemine seal puude all kohati põlvedeni ulatuvas lumes oli lihtsalt fantastiline!

Rogue Wave - Eyes

14. veebruar 2013

Enlightened Tours LTD

Täna käis agent Davix, agent soend'i väljatoodud marsuudi peale, suurepärase idee. Me peaks asutama linna giidide firma. Enlightened Tours LTD. Ta jutus on iva sees. Meie, kes me veedame pidevalt aega vanalinnas. Meie, kes me külma või vihma tortsides lähme välja. Meie, kes me teame igast nurgatagust vanalinnas. Meie kes, me vallutame protaale ja kaitseme neid. Meie kes me peame lõputut võitlust Resistance agentidega.

Jutt käib Ingress'ist.

What is Ingress?

Ingress on Augmented Reality MMORPG. Midaaaa? Misaasi? Olgu, olgu. MMORPG tähendab maakeeli paljude mängijate poolt mängitavat rollimängu. Ja Agumented Reality viitab sellele, et sa ei mängi arvuti taga vaid reaalses maailmas. Abiliseks telefon või tahvel. Ingress'i background story on järgmine: mingil hetkel hakkas maailma lekkima eksootilist ainet (XM) ning mingil hetkel keegi avastas, et teatud kohad (skulptuurid, monumendid, eriline arhitektuur) on ligitõmbavad. Need kohad, vaatamisväärsused, muutusid portaalideks. Ühendades erinevaid portaale saab luua ala mõjutamaks inimesi. Mängus on kaks osapoolt: Enlightened - nemad pooldavad uut mõtlemist ja nagu ikka Resistance - pooldavad vanu mõtteviise. Sõltumata poolest, tuleb üles otsida portaalid, saada need enda valdusesse ja luua uusi mõju välju.

Mida see peale ilmselge mängurõõmu annab?

Jutu alguses on esimesed vihjed sellele. Ma tunnen vanalinna nagu oma viit sõrme. Kui vanasti tekitas kohati hämmingut vanalinna labüründis ekslemine siis nüüd mitte. Mu navigatsiooni oskused, asukoha määramine ning kaardi lugemine ületab kõvasti tavaliste kodanike oma.
Järgmine positiivne mõju on kultuuriline. Ingress'i mängides mul on võimalus tutvuda erinevate kultuuri väärtustega. Ja mitte ainult meie armsamal Maarjamaaal. Kui sa tahad reisul olles nautida parimaid vaatamisväärsusi siis mängi Ingressi.
Kolmandaks. See on tervislik :|. Aktiivne mängimine nõuab kõvasti liigutamist. Loomulikult osasid portaale saab ja tulebki suure vahemaa tõttu mootorit omava transpordiga taga ajada. Aga enamik portaale on kerge jalutuskäigu kaugusel ja pealegi paljudesse kohtadesse autoga ega tasuta ühistranspordiga ei pääse. Enda koha pealt tean õelda, et mu õues viibimne ja liikumine (kõndimine jooksmine sõltuvalt olukorrast :D) suurenes tänu Ingress'ile 2x kordselt.

Nagu ikka tekitab ka see mäng sõltuvust. Siiamaani vähemalt positiivset sõltuvust. Kui seni ma põgenesini peale tööd padavai kodu poole siis nüüd ma mängin tunnike kaks Ingressi enne koju minekut. Mõnikord ma satun nii hasarti, et veedan kaua kaua aega linnas ringi tiireldes. Siiani pole ilm ega aeg takistuseks saanud. Olen mänginud iga ilmaga. Nii sigakülma -15 ja rohkem ning plirts-plärts lörtsiga. Külmaga küll ütleb mu tahvel ruttu üles aga peale väikest põues soojendamist saab jätkata. Vihma ja lumega on natuke halvasti. Ekraan keeldub töötamast. Aga ma leian selle vastu üsna varsti rohtu.

P.S. Suurepärast Valetinipäeva mu lugejad!

Simon & Garfunkel - Sound of Silence

6. veebruar 2013

Jooksmine... (aeglased pöörded)

... oli (eile) fantastiline. Nagu ikka. Üks parimatest tegevustest, mis üldse välja mõeldud. Mulle meeldib joosta ja kohe hästi palju. Esimest korda ma proovisin joosta nagu päriselt. Mõned kuud tagasi hankisin endale ägeda pulsikella ning seekord jälgisin kogu jooksu pingsalt oma pulsi. Hoidsin esimest korda pulsi soovitud vahemikus. Ja selleks on 140 - 160. Vist. Räägitakse, et üle on paha.
Kui ma tavaliselt jooksen nagu hing ihaldab ning ei pööra tempole, veel vähem pulsile tähelepanu. Ma jooksen nii kuis jaksan. Niimoodi, et vere maik oleks suus. See viimane on piltlikult öeldes. Nagu muidki tegevusi, ma jooksen hingega. Ma naudin suurepärast muusikat ja jooksen. Mida mõnusam, tempokam laul seda rohkem ma pöördeid üles ajan. Kui ma mõni aeg tagasi pulsikella ostsin siis loomulikult salvestasin oma tavapärast jooksu taktikat (ehk run like hell). Jõulude paiku sai näidatud salvestatud jookse ühele tuttavale, kes on spordi teoorias targem kui mina. Vastuseks tuli: "See pole trenn vaid sa tapad ennast". Ma imestasin, how come? Ma olen elu aeg sellist stiili harrastanud. Stiili, mis peale pulsikella ostmist, näitas, et mu stabiilne pulss on 180 ja seda kohe pärast 1 minutit.
Seega üritasin siis eile hoida oma pulssi kogu jooksu aeg 160 juures. Jooksmist alustades mõtlesin, et hea küll, sörk on alguses hea. Esimene lugu sai läbi. Pulss tiksub ikka 160 ja mõned pügalad üles. Noo kuulge see ei lähe. Tahaks nagu hakata ennast liigutama. Järgmine lugu saab läbi. Tempot ei saa lisada muidu on pulss daamn too high! Ma lubasin, et jooksen alla 170. Peame lubadusest kinni. Lood mu telefonis vahetuvad. Tahaks kiiremini joosta. Järgmine laul algab. Algus on rahulik. Siis ühtäkki kuulen oma kõrvus helisemas "..and we're breathing in the same air. So turn up the love. Turn up the love". Ma ei suuda enam. Aitab neist aeglastest pööretest. Proovime ikka olla. Jätkan jooksmist samas (aeglases) tempos. Kohutav tundub see venimine siin.
Jooksu lõpetasin õnnelikult ära. Pidasin oma lubadust hoida pulss 160 ringis ja olin rahul. Pealegi ma õppisin midagi. Täpsem on öelda tuletasin endale meelde. Vahel tuleb asju õieti teha. Ja. Ootamine toob kõik.
 
Far East Movement - Turn Up the Love

4. veebruar 2013

Visand nägemusest

Elu rajal kõndimine ei ole millegi eest põgenemine. See ei ole päevast päeva peavarju otsimise protsess. See on rada mida mõõda käies on iga hetk nauding. Tee millel iga astutud samm toob kingib killukese õnne. See tee ei ole mõeldud ohke või hirmuga tagasi vaatamiseks. See on tee kus tuleb julgelt tulevikku vaadata.
Olukorrad väljendavad end kahe näoga: nad kas peegeldavad probleemide lõputut jada või väljakutseid. Valik on igaühe enda oma. Kas võtta lähenevat äikesetormi probleemina või väljakutsena. Kas jääda, kartuses märjaks saada, tuppa peitu heidutava tormi eest või sammuda sellest pea püsti läbi oma eesmärgini.

Ludovico Einaudi - Una Mattina

2. veebruar 2013

Engrish

I am pretty sure that the hole thing started between Tuesday and Wednesday. I don't know exactly which time. Just one moment i started talking native English. You think, that's not a problem. Well normally it ain't. The problem comes up when you start think in English. And you forget you're native language. Eventually all of it. At the beginning it's okay. You can understand what you're fellows are talking. You speak with them normally. I can understand them, they me. There is some cliches. I shout up some English sentences. Okay, that ain't bad.
After arriving Estonia i realized i was thinking and talking In English. I went to the smoking area in the airport and there was some people. They talked about something. Something that i wouldn't understand. I was like foreigner who doesn't understand local people. Then the radio came up. Songs which i heard were beautiful. They were like old school songs. Melody's talk about love. For me it was French. And in that moment i realized. I was thinking in English.
For now, it's hard to me. Interaction with people i think premier in English and then i start thinking what was that word in Estonian. 
At home i think also in fcking English. I dunno which clothes i should but in washer. Colorful or white. What. Whaaat. Valged or värvilised. Btw, sound weird form me. Värvilised? I'll try think in Estonian but afterwards thoughts are afterwards not clear for me. I just read up my written text and saw "Värvilised". What are u talking about. I don't know what i write. Hope that's correct :)

X-perience - I don't care

29. jaanuar 2013

Ma olen parim!

Ma olen alati ennast pidanud teerajajaks. Ma püüan, tähendab olen alati igas asjas sammu võrra ees. Ma olen nagu majakas pimedal ööl. Asjad mis ma teen - teen ma alati hingega. Tehes midagi ma keskendun sellele nagu muud ei oleksgi olemas. Ainult see konkreetne eesmärk ja mina. Mind ei huvita neil hetkedel ülejäänud maailm - seda pole minu jaoks olemas. Ainult hetk ja tegevus on minu jaoks olulised. Totaalne pühendumine. Seal, kus asjad näivad võimatud astun mina reaalsuse piiridest välja ja teen need võimalikuks.
Lõpetasin just edukalt ühe kursuse ära. Testides kus oli võimalik saada maksimaalselt 8 või 6 punkti, sain mina 9 ja 7 punkti. Ma ei väida, et ma olen geenius või kelle IQ on tõesti suurem kui kinga number. Ma lihtsalt olen parim! Kuidas? Ma pühendun. Lihtsam oleks õelda, et ma grokin. Mõne sõnaga lahti seletades tähendab see armastamist ja vihkamist korraga.
Nüüd te lugesite milline egomaniakk on välja tulnud. Jah? Ma räägi ei ennast ilusamaks. Need on lihtsalt väänamatud faktid. Ma olen parim!

The Black Eyed Peas - Just Can't Get Enough

27. jaanuar 2013

Võimatud asjad

Daayeemn, kuidas mulle meeldib, et ma ei usu võimatutesse asjadesse. Irooniaga õeldes pole võimatud asjad võimalikud. Saite pihta. Võimatu, et on olemas võimatud asjad :D Kui miski pesitseb mu tahtmises siis ma teen selle ära. Isegi siis kui on vaja vanapagna endaga magada.
Mu enne hommikused seiklused päädisid lõpuks esimesse vahepeatusse jõudes. Oo, neid on veel... üks...kaks... kolm...neli. Kõik. Ei, valetan kaks tuleb veel juurde. Tegelikult on see nüüd tänu plaanide (muideks planeerimine ei too mitte kunagi endaga kaasa häid uudiseid, tuleb osata improviseerida) muutusele teine vahepeatus (mis läks maksma kena 300 juurot). Edasi seadsin sammud pagasi järele kui ühtäkki silmasin Lufthansa peakontorit service deski. Ma mõtlesin, hei miks mitte. Tahaks kunagi koju saada ka. Ja ilma lisa maksmata. Õnneks ma ei uskunud Tallina piletineiu juttu tagasisõidu canceldamist. Peale rahumeelseid läbirääkimisi sain oma õige tagasisõidu pileti tagasi. Usu veel hundi juttu.
See post tuleb delyaga, kuna see tsivilisatsioon pole internetist midagi kuulnud. Või kui on siis nad küsivad mõne minutilise kasutamise eest Unzipi kuupalga.

Röyksopp - What Else Is There

Stuff just happens

Teate mis tunne on maha magada 300 eurot. Mina tean, põnev on. Ja vähemalt uni oli mõnus. Las ma räägin teile ühe loo...
Mis võiks olla hullem kui hilineda bussile. Hmm... Las ma mõtlen... Ahjaa, sisse magada ja jääda lennukile hiljaks. Noh. Tehniliselt ma ei jäänud hiljaks. Lennuki väljumiseni oli aega veel kõva kakskümmend minutit. Seega loogiliselt võttes peaks ju jõudma. Ma jätsin isegi korraks oma pagasi maha, kuna ma eeldasin, et pagasit vist enam peale ei võeta. Välja tuli seegi, et mind ei võeta. Okei, pole hullu. Lähen piletikassasse. Aga neiu leti taga laob mulle ette halbu uudiseid nagu ehitajad müüri. Ümbervahetus on homseks ja sa pead miljoneid juurde maksma. Kuidagi ei sobi, täna on vaja. Täna! Rahast hakkab ka lõpuks kahju. Teine suurepärane uudis: tagasilend on ka canceltatud, kuna ma esimesele ei jõudnud. Ahnii siis. Mismõttes tagasi ma tahaks ikka saada ju. Ära vaeva pead, proovime ikka enne kohale jõuda. Mis need järgmsed variandid on? Läbi Riia. Oiii, upsy-daisy 8h tuleb seal oodata. Kolmas variant on veel, onju? Hea küll, hea küll. On olemas.
Kogu selle koogel-moogeli juures ilmnevad positiivsed asjad. Ma sain tilli auto lennujaamast tagasi linna õigesse parklasse viia. Ja pagasi saan ka kaasa võtta. Linnas olles käisin veel Mäkist läbi ja manustan sealset hommiku einet.
Päev hakkab minu jaoks alles hommikusse jõudma ja juba on piisavalt seiklusi selja taga. Ja ka 300 eurot. Ma ei näe iva millegi analüüsimisel. Stuff just happens. Vahel juhtub, et paned automaatselt äratuskella küll õigeks ajaks aga valeks päevaks. Ma ei ole enda peale vihane ega kuri. Ma ei masetse oma hilinemise pärast. Stuff just happens. Pealegi maailm ei saanud otsa.
Sellistes olukordades lõõb  välja mu uskumatu tahe eesmärgini jõuda ning selle läbiviimseks hakkab mu aju automaatselt lahendusi otsima. Salaja tunnistades, ma naudin selliseid olukordi.

Pink - Try (Cosmic Dawn Radio Edit)

Populaarsed