Kunagi hallil ajal oli lihtne kui tehnoloogia polnud massides. Jäädvustasid kaameraga pildi - see vormistati negatiivfilmilt (ma pidin googelda, et meenutada kuidas seda rulli nimetati - ka pildil) fotoks ja see leidis koha albumis. Jäädvustus pildina säilis aastakümmneid. Kui hästi läks isegi sajandi. Pilt mis tehti aastal 1900 oli vaadatav ka aastal 2023. Üldiselt harrastati ka pratikat kus foto tagumisele poolele pandi kirja millal pilt tehtud. Lihtne!
Olgu, esimese lõigu kõige suurem probleem on käideldavus ehk foto säilitamine ootamuste puhul. Klassikaline näide oleks, et fotod olid ilusti albumis. Album kodus sektsiooni kapis. Aga maja põles maha. Seega ka foto jäädavalt läinud - kui juhuslikult teist fotot ei tehtud ning teine näiteks sugulastele sai jagatud. See on analoog maailma suurim probleem.
Elu arenes ja tekkis digifotograafia. Oi kui palju postiivseid külgi sellega kaasnes. Võisid kümme pilti klõpsida ja parima jätta säilitamiseks. Kogenumad lahendasid teise lõigu probleemi lihtsalt tagavara koopia tegemistega. Nagu mina kaugetel 2000ndatel. Pildid sai varundatud vahest isegi mitme kordselt CD ja DVD plaatidele (mis need veel on?). Miski hetk muutus pilve teenus kättesaadavaks ja pilte sai sync'da "internetti".
Ja nüüd ma jõuan probleemini mida lahendan. Tahan vaadata aastal 2080 viiskümend aastat tagasi tehtud pilte. Kaks varianti: analoog või digitaalne. Analoogi võlu seisneb selles, et kui pilt tehtud ja füüsiliselt säilib siis peale silmapaari pole rohkem vaja. Miinused selles, et piltide kogus on piiratud ja käidelavus. Jätame siis analoogi valikust välja.
Valisime digilahenduse kuna saab "piiramatult" pilte jäädvustada ja käidelavust ka lihtne tagada. Üks koopia on näiteks kodus mälupulgal. Kodu põleb maha on teine koopia kusagil pilves. Okei pilvega on see lugu, et kellegi teise oma ja ei saa 100% panustada. Aastatel 2004-2006 kaotasin osa pildi kraami kuna panustasin ainult pilve. Seega mõitslik kaks koopiat vähemalt. Mul teoorias on kolm. Kuna fotoaparaat on telefon ja sellel üüratu kogus mälu siis pildid ka seal dubleeritud.
Ma ütlesin, et anagloogi puhul kui pilt säilib siis suurt vaeva pole vaja näha pildi vaatamiseks. Digi puhul on vastupidi. Jah täna 2023 ja ehk järgmised 5 aastat Android, iphone elab. Pilv elab ja elu tore. Aga mis juhtub 30 aasta pärast? Ei tea. Pildid säilivad aga metainfo'ga on keerluline. Pildi taasesitamisega keeruline.
Näiteks 2000ndatel tehtud pildid, nagu mainitud, on CD/DVD plaatidel. Aga kuidas neid vaadata? Kellel on CD/DVD lugeja? Ehk probleem on tuleviku kindluses. Sama asi võib juhtuda aastakümmente pärast praeguse nutitelefoni tehnoloogiaga. Ei pruugi olla lahendust. Okei, ma olen teadlik olnud ja CD/DVD lugeja eksisteerib.
Isegi kui saame neid pilte vaadata kuidagigi. Siis järgmine probleem kerkib nina ette: millal pilt tehtud on? CD lahenduse ja üleüldse ITs mäluseadmete vahel kopeerimisel võib tekkida see momentum kus fail läheb uuele seadmele selle kirjutamise hetke kuupäevaga. Ehk tulevane pildi esitlus lahendus loeb kuupäeva ja peab ekslikult aastal 2008 tehtud pilti aastal 2016. Juhtus minuga nii kui kopeerisin CD pildid Google pilve. Õnneks uuematel piltidel salvestub info ka EXIF.
Vaikselt on kerkinud master plaan kuidas ma oma pilte säilitan. Variant a - jäävad Google pilve. Lisaks hakkan oma koduserveris säilitama. Viimase jaoks pean tegema Google pilvest expordi. Kirjutama EXIF infosse talletamise kuupäeva ja lisaks kirjutan ka failinimesse kuupäeva. 90% saab vist automaatiga lahendada. 1 CD plaadi täis pilte on sellised mis tahavad rohkem tähelepanu.
Vot sellised lood...
Ahjaa. Loodame, et .jpg failiformaadina säilib. Tänane pilt siin on *.webp formaadis :S
ATB - Fields of Love
