July 10, 2013

Puhkustest

Mulle on kuidagi mulje jäänud, et meie ühiskonnas on puhkus üks neetult suur sündmus, nagu jõulud või jaanipäev. Puhkust oodatakse ei tea nagu Bingo loto võitu. Lõpuks puhkus tuleb, minnakse üliodava viimasepakkumise reisipaketiga püramiidi või mõnele muule analoogsele maale. Ja tehakse... Puhkus saab kiirelt läbi. Kiiremini kui Usin Bolt jookseb sadat meetrit ning ollakse tagasi tööl masendunud nägudega. Muljetatakse küll korra, et oh-kui-äge oli. Aga what gives?
Esimese külje pealt ma tõesti ei saa aru miks on puhkus kui selline tähtsam vabariigi aastapäevast. Kas tõesti ülejäänud aja ei puhatagi? Nädalavahetused äkki? Õhtud? Päeval tööl? Tundub, et vist väga mitte. Teate minu jaoks on puhkus lihtsalt igasugune meelerahu. Vahet pole kus, mis, millal või mida ma teen. Ühte hetke pühendunult süvenemine ja käes. Ma olen puhke režiimil  Ma puhkan siis kui mõtted on ühel kohal paigas. Tüdimust ma ka ei tunne kuna tegevus muutub koos ajaga. Seetõttu ma ei näe probleemi vaid pigem joovastust igal hommikul tööle minnes. Õhtul seal ära tulles. Mängides ingressi, joostes või muid asjalikke tegevusi toimetades. Iga toimingu juures saab kas keha või meel puhata. Näiteks kui tõesti peaks tööpäeva lõpuks mõtte töö väsitama hakkama siis ma lähen jooksma ja mõistus asub puhkama. Kui jooksmine ära väsitab asu näiteks mediteerima ja keha saab puhata. Win-win! Ma puhkan kogu aeg ;)
Teiseks selline mudel puhkamiseks on sama rutiine nagu kaheksast viieni tööl istuda. Ma ei näe nagu sellel pointi. Kuhu on see tegelikult meeldejääv põnevus? Polegi. Vot mis. Novatours korraldas tegi ju kõik ette ja taha ära. Vahetas isegi titel mähked. Sina ainult puhka. Oeh, ma ütlen. Masendav.
Lugu kokkuvõttes ma ütlen, et ma ei oota puhkust. Ma ei pea ootama, kui ma saan ja oskan igal ajahetkel puhata. Ja kui puhkus tuleb, järgmine nädal, siis saab nagu ikka põnev olema. Pure improvisation.

Marina And The Diamonds - Lies (Zeds Dead Remix)

No comments:

Post a Comment

Populaarsed