28. oktoober 2009

Armastuskiri :)

Kirjutasin täna sellise kirja:
Ma tahaksin Sulle, mu kõige armsam neid, panna paberile maailma ilusaimad sõnad ning neist moodustada hingematvad laused nagu seda on kord teinud suured kirjanikud. Ma tean, et ma ei suuda seda teha kuna mittekeegi, mittekunagi pole välja mõelnud lauseid, räägimatta väikestest sõnadest mille kaudu kirjeldada endas pulbitseivadi emotsioone, mis kerkivad esile olles just Sinuga... või... juba Sinule mõeldes. Ma mõtlesin ja mõtlesin ning ei suutnud oma pisikeses peas välja mõelda roosasid või punaseid lauseid, et valada armastuskirjaks. Kui ma kirjutaks Sulle armastuskirja siis ma saadaks ainult puhta paberilehe. Mis oleks täiuslikum kui see valge vaikus, mida Sa hoiakasid oma käte vahel. Sama täiuslik kui Sina mulle!
Kajiura Yuki - Echoes

19. oktoober 2009

Parem on seal kus meid pole

Kas pole tuttav.....
umm.... jõudsin juba ära unustada mis hala ja whine ma kirjutada tahtsin. :rolleyes: nägu sellepeale. aaa...jaaa... asja iva oli selles, et huvitava ütluse nagu "Seal on parm kus meid pole" võiks kohe kraanikausist koos nõudepesu veega alla lasta. Kuna, nagunii on olemas olevast jamast kopp ees ja isegi kui uus peakski samasugune transkräppide mugimine olema siis vähemalt need on uue maitsega ning alati on võimalik ka see millegi parema vastu välja vahetada. Have faith and carry on ;)

Jan Wayne - More Than a Feeling

16. oktoober 2009

Parimad palad pilves peaga

Positmees.ee kirjutab ühes vahvas artiklis, et arvutimaailma suurimad leiutised on südinud pilves peaga. Sellest lähemalt siin. Ma ei lase isegi kulme kortsu või ei tee :o nägu sellise jutu peale. Siin pole midagi imestada ja ma tunnistan ausalt, et mu kõik vaimusünnitised on tulnud nn. pilves olekust. Kohe ütlen ära, et i don't do drugs, cause drugs are bad, mkay ;)
Igatahes, ma pean enda pilves olekut pigem asjasse süvenemiseks või hingega loome töö juures olemiseks. See ei ole lihtsalt, et ma teen midagi. Vaid ma saan aru, miks ma teen, kuidas ma teen, millist naudingut see tegemine pakub. Oma toimetuste juures unustad sa kõik ülejäänud: vihmase ilma õues, aasta- ja kella aja, kus sa oled või kes sa oled. Ainuke mõte mis su teadvuses pesitseb on mõte protsessist ja tulemusest. Enamiku ajast ma ei tea ega mõtle kuidas ma seda teen. Ma ei püüagi mõista, sest peamine on see voolav naudingu tunne ning sellest tulenev loomisvõime.

Fleetwood Mac - Little Lies (Gimbal & Sinan Remix)

7. oktoober 2009

sup?

Jõudsin just tagasi kosutavalt jooksuringilt ja nüüd on katelok tatraga tulel. Sinna juurde plaanin ka külmikust kalapoisi välja ajada, et nad saaks rõõmsalt koos mu kõhtu minna :P
Muidu on nagu ikka tööl ja kool. Jah, ma käin nüüd koolis. Seekord siis lausa ülikoolis :o Idee minna õppima kerkis ühtäkki suvel pähe kui kuulsin raadiost reklaami maaülikooli ja riigieksamid non-required kohta. Siis ma uurisn ning puursin nende kodukal aga ühtegi meelepärast eriala ei leidnud. Ei, tõsiselt, seal ei olnud halligi sellest mida ma tahaks või võiks õppida. Igaksjuhuks sirvisin ka teiste kõrgkoolide lehed läbi ning avastasin, et Mainor pakub ka lahedat õpet raha eest. Loomulikult oli võimalus ka riigieelarvelisele kohale pääseda, mille jaoks tuli sooritada 200 rutsine test. Ma feilisn selle ühe punktiga. Järgmine kord võiks küsimusi ja vastuseid päriselt ka lugeda ning siis otsustada.
Peale söögi valmimist, ma vaatan kas täna on päev õppimiseks või mitte. Kui ei, siis tuleb projektiga tegeleda. Tegelikult tuleks see igal juhul ette võtta, kuna tööd sellega on veel palju palju. Mis projektiga? Sellest räägin üsna pea ;) püsige lainel!

5. oktoober 2009

Ettevõtja

"Peale tööpäeva võttis Jüri õlle ja istus teleka ette. Viljar nägi vaeva, et hakata ettevõtjaks"

Coldplay - Viva La Vida

4. oktoober 2009

Monika

Umbes aastake tagasi, kui Viljar oli põhimõtteliselt terve sooja, kohati isegi kuuma suve, puhkuse alla kenasti investeerinud ning oma tööle asumise aega järjest edasi lükanud saabus kätte sügis. Sügis, mis tähendas enamike inimeste jaoks puhkeaja lõppu ja järjekordset koolitee või raske töö perioodi algust. Nii ka Viljar jaoks. Ametikoht kuhu ta asus oli tema jaoks niivõrd uus - tähendab otseselt varem ta polnud selle eriala peal töödanud, kuigi paberite järgi oli just see tema elukutse.
Esimesed nädalad, mis mõõdusid mängleva kergusega tekitasid noormehel peas mõtte, et päris hea valik. Kõik tundus eriti lihtne, kuna ta oli asjaga sina peal. Ja eriti äge oli see, et lisaks töö tegemisele endale ümbritses teda meeldiv kollektiiv, kellega sai meeldivalt puhkehetkedel aega veedetud ja hommikukohvi kõrval päeva alustatud. Ta nautis lausa neid tööpäeva hommikuid, kus sai puhkeruumis, tass kuuma joogiga käes teistega juttu vestelda. Üheks põhjuseks miks seda teha ja mis päeva veel ilusamaks tegi oli tema blondide juuste, rõõmsa naeratuse ning ilusate silmadega töökaaslane Monika. Viljarile meenus, et ta oli seda säravat neidu juba varemalt kohanud ühel ühisel õppusel. Juba siis jäi temake talle oma võluva näo ja olekuga silma. Sel ajal ei uskunud Viljar, et ta ültse kunagi veel näeb seda armsat heledate juustega kaunitari, kuigi ta salamisi soovis temaga suhteid alustada. Nüüd kus aeg oli vaikselt edasi veerenud olid nende teed uuesti kohtunud ja Viljaril oli selle üle ainult hea meel...
...kuid hiljem kui üks aasta sai läbi ja järgmine algas leidis Viljar end ühtäkki nagu taevast. See millest ta oli juba pikka aega unistanud hakkas reaalsuseks saama - tema suhted Monikaga arenesid vaikselt. Koos sai lõbusalt veedetud uus aasta ning nende kohtumised järjest tihenesid. Ühele reedesel päeval kutsus Monika Viljari enda juurde ning pakkus välja filmiõhtu idee. Mõte tundus super, kuna ta ei pidanud ootama tervet nädalavahetust, et saaks näha oma silmarõõmu. Niisiis koos mindi mõned korrused ülesse, Monika naabri juurde ja toodi üks hea ports filme vaatamiseks. Terve öö teleka ees oli suurepäraste kinoteostega sisustatud. Tegelikult filmid polnudki nii olulised, peamine oli see, et seal diivanil sai Viljar oma käed vaikselt ümber Monika panna ja tunda seda soojust mis õhkus sellest armsast naisolevusest. Tunne mis Viljarilt valdas oli enneolematu - nii hea ja mõnus. Poleks paremat osanudki tahta. Hommiku saabudes hakkasid noored vaikselt diivanil unne suiguma, mille peale tegei Monika minna voodisse. Loomulikult oli Viljar nõus kuna väsimus tundus eriti suur ja mõte tundidest mille sai Monika kaisus magada oli eriti hea...

1. oktoober 2009


Good news, everyone!
Ma alustan sellest, et pühapäeva õhtul istusin veel viimased minutiraase msn'is kuni herr Puuk tegi infopäringu mu blogi kohta. Nimelt soovis ta ühte postitust, koos pildiga saada, et seda levitada enda võrguväljaandes. Vaatamata mu ponnistustele kustutada blogi "107lugu" on jäänud ja jääb alati kuhugile küberrrumi hämaratesse avarustesse mu sõrmede poolt kirja pandud info alles. Seekord siis leidsin miskit Google Docsist ja infonõude esitaja rõõmuks oli tema päritud post olemas. Loomulikult ma pidin siis ise ka sirvima, mida head ja paremat ma läbi aja olin kirja pannud. Soe tunne tekkis kohe... see lugemine ja minevikku meenutamine. Ja siis ma mõtlesin, et hakkaks uuesti blogima. (mitme sajandat korda :D)
Et kõik tipp-topp oleks tahtsin ka oma kõik-kõik eelnevad postid uuesti avaltada ja nagu näete see isegi õnnestus läbi ussi-ime, mitme tunni töö ja Google Bugi Feature tõttu :) Kusjuures, enamikel lugudel on originaal kuupäev ja kellaaeg, saaks veel ainult kommentaarid ka alla siis ma oleks omadega mäel. Lisaks üritan otsida orignaal disaini ja veel nipet näpet teha, et asi paistaks nagu päris.
Nüüd ma siis istun oma voodis, kass põõnamas jalutsis, mina lugemas ning viimistlemas oma kirjatöid. Kogu selle üles-ehitus käigu juures on mul tekkinud mõte kirjutada lood drafti (mis olude sunnil ja ühiskonna kriitika tõttu kannataks avaldamist kunagi hiljem).

Populaarsed