19. september 2022

Ma teen asju mitte, et nad oleks kerged vaid, et nad on rasked

Mõned päevad tagasi töö juures märkasin mobiiltelefoni sõnumi-vahetus-rakenduses väljakutset. Väljakutset manada kurvi tagasi kummist nippli (mis iganes selle eseme päris nimi ka ei oleks) sisse. Loomulikult mulle tundus see huvitav ja mitte sellepärast, et 5 eurot pakuti vaevatasuks (nigga please, see on nagu 30 sek töö tegemist mu palga juures - seega sendid).

Seadsin oma jalad kõhu alt välja ning läksin korjasin üksteisest eraldunud jupid üles. Teepeal nägin isegi väljakutse autorit ning ma ütlesin ka, et see viiekas pole oluline vaid kas ma saan hakkama.

Pikalt keerutamata - jah, done! Nagu pildilt poleks arusaada, et kruvi ja nippel sõbaralikult jälle paaris. Kogu selle looga seoses eile meenus mulle J.F. Kennedy kõne ning tsitaat sealt:

“We choose to go to the Moon in this decade and do the other things, not because they are easy, but because they are hard, because that goal will serve to organize and measure the best of our energies and skills, because that challenge is one that we are willing to accept, one we are unwilling to postpone, and one which we intend to win, and the others, too.”

Avicii - Hey Brother

24. august 2022

Notsupoiss

Täna ma tahaks tutvustada notsupoissi ehk Roby ehk Davidit. Lugu ise sarnaneb ja mahub kategooriasse: Lily kuna notsupoiss on tema vend. Kindlasti tekib kohe küsimus kuskohast selline hüüdnimi nüüd tuleb. Ma ütleks, et mitte paha pärast vaid pigem huumoriga. Nimelt mul pole õrna aimu kuidas Roby'l õnnestub oma pisike puhas nägu kogu aeg ära määrida ja mõkeradada. Küsimus ei ole mitte kas korra päevas saab ta nägu küürida vaid pigem kui mitu minutit see puhas püsib :D Müstika.

Tegelikult viimastel kuudel on lood paremaks läinud ja polegi nii hull see olukord. Ja üle-üldse ei tulnud ma siia täna kurtma kasimatute laste üle. Kuigi see on juba Davidi puhul aegade algusest teemaks. Ehedalt on meeles kui ta 1.5 aastane oli ja mul autos kõrval turvatoolis istus. Oli kätte saanud tüki sokolaadi ning automaatselt suu, käed ning turvatooli padi sellega ehitud. Ühes käes komm ja teine peokene tühi ning vaatab mulle otsa ja lausub: "kommin". (Tahtis teise kätte ka sokolaadi).

Lapsed on erinevad ning loomulikult Lily ja Roby. Seda huvitav vaadata ja mõelda mida üks vanuses tegi ühtemoodi ja teine teistmoodi. Et millised mälestused mul Robyga on nagu Lily loos? Alustame "halvimast" (päriselt oli see koomiline). Selle aasta kevadel tal oli komme küünistada kui midagi ei meeldinud või kui keelatud sai või kui noh... tema polnud omadega mäe peal kui nii õelda. Ja siis oligi: "issi ma kraabin sind". Mida ta loomulikult tegi. Ükskord isegi töö juures küsiti kas ma olen endale kassi võtnud.

Ja siis need isa-poja momendid. Ükskõik kuhu mul autoga minek on tema kaasa tulemas kuna lihtsalt - nii on. Ja auto on tema jaoks nagu (teine/turva) kodu. Ja üleüldse meeldivad talle autod ja jube fänn. Suvel grillides tuli natuke endest suurema tõukerattaga grilli juurde ning teatab tähsalt "sinine auto tuli grilliplatsi".

Lilyga sai miski hetk kuntstiringis käima hakatud ja siis esimesed korrad jäi Roby kodu uksele nutma. Ma mõtlesin, et okei tuleb kaasa kuigi vanust vähe selle jaoks. Alguses me hängisime kordioris ukse taga. Mõned korrad edasi ja Roby oli aktiivne tegeleane klassis ning joonistas ja meisteredas (minu abiga). Ja õhtul kodus mängisid kunstiringi ning kuulsin lauset "ruttu, ruttu kunstiringi". Muide praegu nad mõlemad ootavad, et millal saaks uuesti minna.

Mais käisime ad-hoc korras, Rolandi kutsel särge püüdmas. Pilt ülteb rohkem kui tuhat sõna seega siis pilt postiga siin kaasas.

Christine and the Queens - Je te vois enfin

30. juuni 2022

Päikeseenergia

Kallis elekter, päikespaneelid. Pop teema tänases päevas. Paljud tahavad paneele ja seda on näha nii riikliku maffia Elektrilevi järjekorrast. Kui ka paigaldatavate firmade juttudest. Ka mina ronisin selle hype-train peale. Nonii siis..

Ajalooliselt oli mõte mul peas juba aastal 2015 aga toona hinnad ja elatustase lihtsalt ei võimaldanud sellega tegeleda. Uuesti võtsin asja käsile see kevad kuna ma olin mad as hell elektrikatestuste peale mis mu magalarjoonis juhtuvad üsnagi tihti tsiviliseeritud maailma kohta. Nende katestuste tagatasutaks veel nii palju, et mul miskit sorti valmidus on: puupilt toidu, keeduvee jaoks, kamin kütmiseks ja päikese lambid. Viimased on tegelt laiskate inimeste toode kui ei viitsita ajas ekstra valguse jaoks kaablit vedada - siis kasutad seda. Ma hankisin teisel eesmärgil, et saaks tuba valgustada katkestuste aeg kuna küünaledga mässamine on mässamine.

Vihakaru juurde tulles. Nagu ma ütlesin siis suures osas on ok mul katkestused aga nutivajadus katmata. Seadmed saavad tühjaks. Paar pisikest akupanka on aga siiski. Siis saigi esialgne plaan paika pandud eesmäriga võtta paar paneeli poisi mis katkesuste aeg aitaksid ja heal ka päris tühja ei passiks. Läks miski kuu researchi ja sain umbes 600 eurorahaga POC (töötava lahenduse maakeeli). 

Vahepeal maffia nimega Eesti Energia jätkas enda omanike - Eesti rahva koorimist ja tõstis hindu nagu rahaboss viski klaasi. Sealt ma hakkasin mõtlema, et olukord võrreldes 2015 aastaga on kõvasti parem ning võiks kogu elamise vajaduse ära katta. Lõpuks jõudsin nii kaugele, et tuleb 15kw süsteem kus ülejäägi müün kalli hinnaga vaestele.

Miks 15kw ja kas ma olen nüüd ekspert? Esimene tuleb viimasest. Üle 15kw pole tegelikult suurt probleemi kui arvestad kõiki tegureid. Peamine tõrge on mõttetu Elektrilevi bürokraatia mis peale 15kw tuleb, kuigi sisuliselt pole sellest põhjust. Ja kas ma olen ekspert. Ma ütleks jah. Kindlasti olen kordi targem enne kui alustasin. Tean kuidas tehniliselt asi töötab, mis juriidika taga on. Oskan optimiseerida ja planeerida. Ja tegelt see 15kw esialgne plaan tuli ka lisaks bürokraatia nõuetele planeerimise ja optimeerimisele. Asukoht, eelarve on märksõnad.

Ja hobina - see on panagama põnev!

CamelPhat - Easier


17. mai 2022

Majanduskriis ver 2022

Kõik vist on märganud, et viimastel kuudel on hinnad tõusnud kiiremini kui hommikupäike ja MaSu on maarjamaal kaasa toonud 19% inflatsiooni. Tunnistades ausalt siis ma ei ütleks, et tegemist on majanduskriisiga vaid energiasektori jõulise rikastumisega. Sama nagu aastal 2008 kui finantsektor üritas suhu pista rohkem kui põske mahtus.

Kui nüüd asjale loogiliselt otsa vaadata ja do you own research siis kättesaadavad andmed räägivad nii. Näiteks nafta ja sellega soetud energiaallikad. Naftabarreli omahind on kusagil seal 30 euro kandis aga turhind 100. Meeletu vahe eks? Sama on ka lõpp-produktide bensiini ja diisliga. Hektel kuskil seal 2 euro ringis aga ei ole kuidagi kolleratsioonis maailma turuhinnaga. Vastupidi, kõrgem.

Järgmised patustajad on elektrienergia tootjad. Hind on kümneid kordi kõrgem kui peaks ja meile maksumaksjale kuuluv firma Eesti Energia sai rekordilise 200+ % kasumi. Siia ma lisaks juurde ühe antud firma töötaja kommentaari, et turumajandus ongi selline ja parem kui plaanimajandus. Go figure out. Mõlemad kehvad variandid - plaanimajandusel polnud lihtsalt midagi jagada ja turumajanduses sul ei ole lihtsalt võimalik saada kuna hind on kõrgem kui mount everest.

Ja siin me olemegi. Kuna energia hind kallis siis kõik muu on ka selles sõltuvuses. Ja kõik tahavad lisaks hinnatõusule ka veel omakorda rohkem kasu saada. Miks muidu on Selveris makaroni pakk 2x kallim kui aasta tagasi. Või õrnsuitu lõhe tõusis 17 eurolt 42 eurole kilo.

Nagu vana tõde ütleb, et iga "kriisiga" saavad rikkamad rikkamaks ja vaesemad jäävad vaesemaks. Ma õnneks kuulun sinna keskklassi ja hetke trall mind mõjutanud ei ole. Jah, raha jääb vähem kätte aga mõjutamise all mõtlen seda, et pole nälga ja võlga. Ehk elu saab probleemideta elatud. Ma tean mis tunne on kui raha tõesti pole. Näiteks neli aastat tagasi samal ajal sain endale tööl lõunaks lubada 60 sendise odava rimi krõpsu paki kuna tõesti olid võlad ja nälg.

Nagu ma ütlesin, mul on "vedanud" kuna ma töötan IT sektoris ja saan normaalselt sulli. Aga magic has it own price. Ja kahjuks hetkel mina seda hinda ei maksa vaid alama otsa inimesed kes saavad keskmist või alla selle palka. Nagu teenindajad. Eestis, täpsemalt Tallinnas on selline huvitav olukord kus IT sektori õitseb ja üks pande saab väga head palka. Nemad on (sh mina) on osaliselt süüdi miks hinnad nii kõrged on. Hea protsent pealinna rahvast suudab maksta seega pole vaja väiksemaid hindu. Ja nii on kogu Eesti mõjutatud.

Kuna siin sai üles tunnistus tehtud siis oleks paslik küsida kas mu südametunnistus lubab magada. Ma ütlen ausalt ei. Sest ma tõesti ei kujuta ette ega taha teada kui "äge" on elada saades 1000 eurost palka, milllest 700 läheb korteri üüri peale. Sinna otsa veel kommunaalid (sh. hirmkallis elekter) ja ela siis.

Netiavarustes mu allkirjaks, bio'ks või kuidas iga plavorm seda nimetab olen lisanud juurde tiitli sotsialist. Peale kaasa tundmise aitan seal kus saan ja jaksan. Näiteks hiljuti panin müüki Sipsiku DVD mille tasuta koos oma poolse postikuluga ära andsind. Sest ma teadsin, et kusagil on üks põnn kes palju õnnelikumaks sain.

 

👨‍👩‍👧‍👦 father;🧙security wizard;👨‍🔬life engineer;👫 socialist

 

Metallica - No Leaf Clover

 

7. aprill 2022

Kas ma teen tööluusi praegu?

Vastus on ilmselgelt jah! (kui ma kuskil orjavabrikus käiks oma aega pühendamas omanike heaolu tõstmiseks). Loogiline ju. Tööpäev algab kell 09:00? ja lõppeb 17:00 ja praegu on kell 14:40 ja ma istun rongis mitte kontoris. Seega guilty as charged!

Õnneks eksisteerib tänapäeval kohti kus paindlik tööaeg tähendab täpselt seda mida see ütleb - paindlik tööaeg. Mitte nagu ühes RKIK asutuses kus ma 5 aastat tagasi korra platseerusin. Ja seal vaadati konkreeselt läbipääsusüsteemi logisid ning kui su ukse kaardi välgutamine ei läinud kokku "töö ajaga" siis said kinga. Ja ma sain. Naljakas oli veel see, et kui oli vaja ja pidi pärast töö aega miskeid IT hooldusi tegema siis seda nagu ei loetud üldse.

Täna, 5 aastat hiljem käin ma rõõmuga tööl kus töötulemust ei mõõdeta uksekaardi logidega vaid sinu päris panusega. Ja panustada saan nii, et mu eraelu on ka kordades rõõmsam. Näiteks praegu. Tõmbasin keset tööpäeva naaksu ja lähen lastega huviringi. Ja minu arust väga äge, (mitte, et ma tööl ei pea olema - vastupidi tööd teen rõõmuga) et ma saan pühendada päevast aega oma järeltulijatele. Ja ei ole nii, et näeme issit ainult õhtuti ja nädalavahetustel.

Juhuks kui mu kuri ülemus peaks kuidagi seda postitust lugema ja üleüldse teistele kõhklejatele, et mis mu näpatud tööajast saab? Chill out! Õhtul "teen selle tasa" kui on vaja teisepool maakera asjapulkadega asju ajada.

71 Digits & Madison Mars - Out Of Touch – 71 Digits Edit


25. märts 2022

Startup elu

Mõni päev tagasi oma igapäevaseid tööasju tehes juhtus huvitav asi. E-postkasti potsatas kiri (mitte, et e-mailide saamine oleks haruldane nähe). Ja selle sõnum oli... ma ütleks liigutav. "Te olete nüüd unicorn ning teil on suured nõuded ja standardid." Sellise sõnumi saamine oli nagu välk selgest taevast ja tõesti vau. 

Jah, miski hetk ettevõtte mida ma eurode äratassimisega tühjendan palga näol sai investoritelt lisarahastust. Summa oli nii suur ning koos eelmistega tähendas see ajaloolist hetke. Firma muutus uncornicks ehk ükssarveks. Nii see käib tänapäeva maailmas - ettevõtted võivad olla ükssarved. No ja see ükssarve auaste peaks näitama kui suur/äge/võimas antud asutus on.

Igatahes, kirja juurde tagasi tulles. Korraks oli uhke tunne, et koht kus ma töötan pole enam kuskil graazhis üheme FIE vaid tunnustatud! Ja ma olen aus kui paar kuud need ükssarve uudised välja tulid siis ma ei tainud seda nii (mu jaoks oli meh, mmkay ükssarv). Aga nüüd oli emotsioon teine: vau, tõesti!

Siis ma hakkasin mõtlema. Meile vaadatakse küll otsa tunnustavalt ja suurejooneliselt aga minu jaoks on see sama pisike armas idufirma kuhu ma kolm aastat tagasi tulin.

NTO - Invisible (Paul Kalkbrenner Remix)

31. jaanuar 2022

Ära siis boonust unusta

Täna, 31 jaanuar saab üks aasta täis ja homme algab uus aasta kui vaadata lojaalsus programmide kalendrit. Ehk kõikide poppide (Grossi poel oli teine tsükkel) eelmise aasta boonus punktid aeguvad iga aasta Jaanuari lõpus. Sisuliselt ja tehniliselt pole see "õigustatud" aga kui on vaja tarbijalt raha koorida siis tundub loogiline. Niisiis, kui te olete selle posti läbi lugenud jookse oma lemmar ketid läbi ja pange punktid huugama. Sest homme neid enam pole.

Õnneks poodide tublid teenindajad sõendavad meelde tuletada: "ahoi kunde, punkti aeguvad, kasutame?". Ma olen seda memo kaks korda saatnud ja tänane oli selline omamoodi armsalt eriline. Tegin oma igaõhust shoppingut ja olin maksmas kui ühtäkki nagu ingel ilmus teenindaja ning sirutas kärmelt käe makse terminali poole. "Boonuspunktid tuleb ära kasutada" ütles ta meeldivalt ähma täis olles. Ma pidin kiirelt selgitama: "No problemo, mul eelmise aasta omad kasutatud." Teenindaja oli kergelt hämmingus ning sõnas "Te olete vist tubli selveri külastaja" kui oli näinud mu skoori. Mõnes mõttes loogiline miks ta seda ütles. Ma vastasin loomulikult jah, et selver mu peamine kett. Teenindaja ikkagi oli õnnelik oma pääste missiooni üle ja lausas "Ega jah. Igaks juhuks ikka hoiatada muidu võetakse veel ära". Viis plus ma ütleks. Mulle selline christmas spirit meeldib. Loomulikult peame siin kriisi aeg kapitalistide vastu ühiselt sõdima.

Eraldi teemaks saab olla, et miks ma Selveri püsikunde olen. Näiteks võib vaielda ja argumenteerida, et Prismas odavamad hinnad. Igapäeva kaupade jaoks see on vale reaalsus. Jah, kui väga tuunida siis poest y saad saia, poest x leiva jne. Aga nende poodide vaheline seiklemise kulu? Kaotab väärtuse. Ma miski hetk piimaga tegin seda kui selveris maksis 53 senti ja Coopis 45 senti ja seda ka ainult sellepärast, et ma nad jäid koduteele ja ei pidanud eraldi higistama.

Aga selver ikkagi? Ma olen seda siin kusagil juba rääkinud. LHV partner kaart toob topelt punktid ehk 1 sendi asemel 2. Ja on ikka kerge vahe kui kuulõpus on 5 euro asemel 10 rubla punkte. 

 

LORDE Song - Push (Feeling Good on a Wednesday)

5. jaanuar 2022

Vanad sõbrad

Detsember oli üks igavesti huvitav ja juhtumuste rikas kuu eelmine aasta. Mitte, et eelmised kuud oleks olnud üksluised (meil ju jätkuvalt maailmas "kriisid"). Detsember oli lihtsalt teistsugune. Etterutuvalt saan õelda nagu horoskoobis tuli mu ellu uusi muutusi ja vanu (does that make sense at all?!?) kohtumisi.

Igatahes õnnestus kauaagsete sõbradega: (tehniliselt, poliitiliselt ja usululiselt korrektne olla - sõbrannadega) Madli, Kaisa Kaidi'ga kokku saada. Viimasest nägemisest oli mõõdas 7-8 aastat mõõdas. Ja tore oli, nagu vahepeal poleks keegi ega miski muutnud kui jooksva aasta number välja jätta. Pärast ära minnes sai arutatud ja räägitud, et järgmine kord peaks juhtuma varem kui peaaegu 10 aastat.

Okei, ma natuke luiskasin nägemise koha pealt. Kõigepealt, linnapeal on ikka üksteist trehvatud ja tere õeldud. Aga see ei ole see. See on nagu lihtsalt suvakale kulpi viskamine mitte nagu gängiga koos chillimine, hängimine ja grillimine. Teiseks olen ma Madliga varem kokkusaanud ja üksteist eludega kurssi viinud.

Ma arvan, et see on uue aasta hakatuseks hea post :)

Nazar Drago - So Fast


Populaarsed