Igavene verevalamine

Oi jeebus. Hetkel kaklevad deemonid mu vaimu ja keha pärast. Üks neist surub peale egoismi ja teine võitleb järeleandmatult mu inimliku poole eest. Üks neist on nõus päid rajuma vanade traditsiooniliste mõtete eest, teine purskab vihaselt tuld uuenduste pärast. Eesmärgid, mille pärat areenile mindi, vahetuvad pidevalt.

Ei tea kumb neist võidab, mõlema sansid on suurepärased. Ma tean, et nad lõpetavad kunagi, kui nad väsinud on ja asi kulmineerub selleks korraks. Kuid tulevikus, nagu ka minevikus, ettehoiatamata ajavad nad oma rauad kuumaks ja kõik algab uuesti. Ma ei püüagi neid enam takistada, peatada, lepitada neis vaherahu, kuna ma tean, et selle tootlikus puudub ja see on kasutu. Ma ei saavuta oma lõppeesmärki. Ma lasen neil rahus veristada ja kõnnin oma teed. Seetõttu ei ilmu täna siia blogisse miski peale haigutava tühjuse.

Ja ärge õelge, et Teil sääraseid asju ette ei tule...

Sandra - Hiroshima

Anno 1920

Peale tunde, koolipäeva lõppedes võis ühel septembri õhtul leida Viljari arvutiklassist. Ta ei olnud seal "peale tunde" jäämise põhjusega vaid viimasel ajal leidis ta, et kooli arvutiklassi kasutamise võimalus on nagu jumala poolt kingitus. Kodus tal veel oma arvutit ei olnud ning koolis oli peale tunde lubatud raaliruumi kasutada, eriti siis kui su eriala oli veel IT.

Jutukas istudes avastas Viljar, et peale tema on veel ruumis üks inimene ning ta mõtles, et ju siis prille kandev noormees on sama põhjusega, teha aega parajaks enne koju minekut. Seda ta küsima ei hakanud, kuna filx ei pidanud seda vajalikuks ja pealegi polnud tema moodi minna võhivööraste inimeste juurde ja õelda "Sup, ma olen filx". Ei läinud palju aega mõõda, kui kaugemal olev tüüp oma tegevuse korraks katestas ning kõnetas IRC'sse süvenenud Viljarit: "Jou, oskad sa mõnda head lugu soovitada". See tuli filxi jaoks suht üllatusena. Ta lõpetas hetkeks arvuti ekraani jälgmise ning nagu malli järgi vastas: "Ei tea". Mõni hetk hiljem meenus talle, et oli raadiost kuulnud ühte head lugu - Noemi Y.O.U ning andis sellest teada.

Hiljem vestluse arendes hakkas filxi kummitama, et huvitav, kas muusika tõmbamine pole mitte keelatud tegevuste nimekirjas. Jah, reeglid olid ju ainult selleks, et neist kõrvale hiilida. Kui ta küsis siiski, "Kas Kazaa kasutamine pole mitte keelatud". Ning ta sai vastuseks, et kui teisi ei sega siis võib.

Linkin Park - Faint

Battlestar Galactica uued osad tulemas

Rongis sõites, suurest igavusest külastasin TV seriaale kajastavat lehte www.tv.com ning enda üllatuseks avastasin, et BSG alustab juba järgmine reede (5.okt.2007) kümne osalise mini-episoodide sarjaga.

Ekraanidele jõudvad osad iseenesest on väga lühikesed, 2-3 kolme minuti pikkused ja räägivad noorest piloodist William "Husker" Adamast. Ehk siis vaatajateni jõuab kümne osaline lugu noorest Admiral Adamast, kes esimese Cyloni sõja aeg avastab Cylonite relva. Õnneks on SciFi kanali mehed välja jaganud, et meil Eestis TV3 ei taha uusi näidata ja nõnda nad panevad need mini-osad ka oma veebi üles.

Detsembris, täpsemalt 11.ndal kuupäeval võib näha juba täispikka filmi nimega "Razor", mis jutustab meile loo uuest tegelasest Kendra Shaw'ist. Kurjad keeled pajatavad, et tegemist on ettearvamatu Pegasuse ohvitseriga. Siin saab treilerit vaadata.

Need, kellel pole õrna aimu, mis see Battlestar Galactica on ja tahavad kangesti teada (ma tean, et te tahate) siis soovitan tutvustuseks vaadata seda: The Story So Far

Täna on hea päev

Nagu pealkirjale pihta saite siis täna on hea päev. Vähemalt mul. Tegelikult on iga päev hea, kui vaadata asju õiges valguses. Mõned teadlaste poolt uuritud ja kinnitatud argumendid, miks täna hea päev on:

• Jess, palgapäev. Ma läksin hommikul lolliks ja kontuktorile oleks andud vastu hambaid trollis.
• Peale nädalast hoolega õppimist ja praktiseerimist sain täna värvilise ja tähtsa paberi, mis tunnistab mu meditsiini oskusi. XP tõusis ikka omajagu.
• WoW hakkas isenesest tööle. U know what im going to do... : D
• Käisin poodlemas ja selle tulemusena on mu kotis: tuttuus juhtmeta hiir Logitech LX7 (awwww) ning sama asutuse kõrvaklapid. Maksid omajagu aga nagu teada siis raha on minu jaoks kõigest numbrid pangakontol.
• SGA uus hooaeg algas. Pole päris BSG aga täiesti vaatatav. Amanda Tapping isegi lööb uues hooajas kaasa.
  
• Õmmm NV algas... (polnud lihtsalt midagi siia rohkem kirjutada)

Seega rõhutan veel kord täna on hea päev. Ma tean, et materiaalsed väärtused tegid mind õnnelikuks, kuigi selle jaoks peaks olema muud viisid ja moodused. Aga sellest teinekord.

Jeckyl & Hyde - Frozen Flame

34. (Resurrection)

... on siis käsil. Hetkel küll idee faasis, kuid eks see pikajaline protsess ole. Püsige lainel.

P.S. Söön õuna. Maitseb hästi. Kaisa andis. Aitähh!

ATB - Let U Go

Jumala eest, ärge hakake nüüd selle loo pealkirja tõttu mingeid asju välja genereerima. No mina näiteks kardan, et kellelgi tekib pähe mõte katki läinud asjast, millest ma siin täna tahan avakõne pidada. Eip, nii see ei ole. Või siis ma ise mõtlen üle, et teie mõtlete üle ja ... eh las jääda.

See, et täna siuke huivtav pealkiri sattus on põhjuseks mu mõttetöö vaegus. Nimelt ma ei osanud midagi erilist välja mõelda, peale selle, et ma ATB - Let U Go muusikapalast ühe tsitaadi sujuvalt näppasin: "It's the little things that make you grazy...".

Maa keelde tõlgituna tähendaks: "Need on tillukesed asjad, mis sind pöördesse ajavad..." või "Need on tillukesed asjad, mis su vere keema panevad..." Valige see, mis teile meeldib. Kindlasti on ka teisigi ja ehk paremaid tõlkeid antud sõnade kombineeringule. Tsitaat ise-enesest peab paika, pisikesed asjad on need mis sind hulluks ajavad. Näiteks täna sain ühe SMS'i (ei, see polnud järjekordne närvi ajav simpeli reklaam). See oli lühike, konkreetne ja ilma erilise tagamõtteta, lihtsalt informatiivne. Oluline oli ainult see, kellelt ma selle sõnumi sain. "It's the little things that make you grazy...".

ATB - Let U Go

Miks ma online läksin?

Jõudsin siis täna töölt normaalajal koju ja nagu esimese asjana peale ukse avamist ning viisude eemaldamist jalast lükkasin rüperaali tööle. Arvuti stardides avanes ka MSN sõnumitooja(tm) aken ning logisin sisse. Vat siit tuleb püänt. Ma logisin MSN'i sisse aga ei olnud seal chat-ready (mr. Arvin Nugisele ütlesin, et talk later) kuna mu maine hing oli eemal. Tekkis küsimus, et WTF? ma üldse siis online läksin? dunno...

Nii nüüd sai peale väikest vaheaga jälle blogitud ja enamik mõtteid, mida tahtsin lärmakalt kuuluda sai kirja pandud. Mõned laused jäi kirja panemata, kuna rongisõit oli lühike ja ei jõudnud klaverit piisavalt kiirelt kulutada. Tegelikult on ilge isu whinide selle üle, et miks mul girlfriendi pole kellega tsillida ja värki või siis Temast aga noh useless stuff. Vait olla ja edasi teenida :)

Battlestar Galactica

Head uudised igaüks! Okei, või siis ainult minu jaoks, kuna ma olen üsnagi kindel selles, et olen ainuke inimene selles toas kes kummardab ühte parimat seriaali, nimega Battlestar Galactica. Infoks, nii palju, et tegu on ühe suurepärase seriaaliga, mille sisu ehk story on kaasahaarav.

Uudis mis mu silmad särama panid on järgmine:

BSG 3 hooaja soundtrack ilmub müüki 23.okt.2007 ja seda päeva ootan ma rohkem kui iseenda sünnipäeva. Ja loomulikult kusagil novembris algab järgmine hooaeg, mille treiler on nagu ikka ülisehv.

Seni kuni uued osad tulevad peaks võtma ette eelmised hooajad ja korraldama ühe BSG maratoni.

Teeme uuesti, teeme paremini

Nüüd, kallid lugejad saate lugeda sellest kuidas mõned asjad minu maailmas toimivad ehk siis väike ülevaade sellest milliste aksioomide alusel ma tegutsen. Nimetage seda elumotoks. Ma ei ole kindel, kas ma peaks üldse sellest rääkima. Igatahes, ma loodan, et noobid, kes siia peaks sattuma loevad seda ja üritavad ennast parandada, eriti noobamise kohapealt.

Idee on lihtne aga ehk rakse teostatav: Nagu pealkirigi ütleb, kui esimese korraga ei õnnestu siis proovime uuesti. Ja nii kõige võimaliku puhul. Raskes võib asja raiuda motivatsiooni ja tahte puudus (worst case ever). Kui võtta mingi eesmärk ja minna seda täitma, näiteks naistesebimine (ei ole kuidagi millegagi seotud :D, lihtsalt selline idee). Saad korvi, ok. Närid asja läbi, selgitad vead välja ja lähed uuele ringile aga seekord siis vältides ennist tehtud vigu.

No neid vigu ei tuleks, kui oleks manuaal olemas. Mõnel asjal on, mõnel mitte. Ja kui kasutusjuhend on olemas siis tuleb see kenasti endale selgeks teha. Manuaali puhul on hea seegi, et keegi hea inimene kusagil on juba seda teinud ning oma teadmisi edasi levitanud. Sinul jääb ära meeletu katsetamine. Bistjets, on siis kui asjast ülevaade puudub ja sa oled täielik võhik. See ikka võtab kobaraid sügama küll. Siin on kaks võimalust, a) kas effi sellega ja ei tee (aga samas eesmärk on niii ahvatlev) b) hakkame kusagilt seda lõngakera otsa otsima. Selle variandi puhul tuleb arvestada meeletu ressurside kuludega (aeg ja muud loomad), kuid eesmärgile jõudes on asi seda väärt. Ja isegi kui eesmärki ei saavuta, oli selleni jõudmine huvitav ja pinget pakkuv.

Sven-R-G Vs Bass T - Drift Away

Konjak ja päevitunud pruunid jalad II

Mõni post tagasi käis selline teema läbi. Seoses informatsiooniga, mis eile õhtul minu kõrvadesse kostus kirjutan täna sellest tiba lähemalt.

Eelmine kord jäi antud loos mingitel põhjustel välja toomata loo peamine iva, ehk juhtvõll, mis minu murelikus peas tekitas mingeid mõtteid. Tookord ehk ma ei mõistnud seda nii hästi. Igatahes, üks naine (mitte väga noor aga piisavalt) rääkis sellest kuidas lood tegelikult on. Et tegelikult tema (ja kõik vastassoo esindajad) valivaid mehi mitte vastu pidi. Jutu toon oli selline, et kui klemm piisavalt kobe on siis here we go. Ja ei mingeid emotsioone, (kui ainult seksuaalsed), ei mingid armastust. See on ikka selline iguaani mõla, mida lastakse kusagil slaavi raadios. Kas on selline asi tõepoolest võimalik, et inimene, kes on loodud armastama, nutma, vihkama, ei langegi Qupido (see tiivadega haldjas) noole ohvriks ning ei lamagi abitu loomana? Bulloks IMHO. Ma nägin seal, et asi ei ole nii.

See oligi jutustama lugu. Jõudes nüüd tänase õhtu mõtete pessa siis ma ütlen, seda et pooleldi on see isegi tõepoolest tõsi. Mõnikord on jah vastasoo esindaja nagu lõksu langenud rott, kelle tulevik sõltub puhtalt tema jahimehest. Mina sellisel teguviisil asja ratsionaalsust ei näe. Üritan seda mõista ja vastavalt käituda. Seni, näen ma ainult puudutuse võlu.

Katie Melua - The Closest Thing To Crazy

Töösipelgas

Nii töörahvas, ma tahtsin teatada, et mul siiski on teh best töö ever. Mõnikord seal suures linnas neis kaubanduskeskustes vantsides märkan tahes tahtmatult Falck'i armee sulaseid. Pealtnäha täiesti normaalsed inimesed aga IMHO, töö on see mis imeb. See on igav, üksluine, mittetootlik. Ma tõepoolest ei saa aru sellest, et leiva lauale saamiseks peab tegema niimoodi oma ajusid küpsetama. Mitte, et mul rassiviha või vimm kellegi vastu oleks vaid mina seda ei suudaks, lihtsalt ei saaks hakkama. No on teisigi ameteid, mis mulle ei istu, näiteks mu enda eriala, mida sai koolis hoolega õpitud. Tol ajal oli see huvitav ja kogu karjäär oli mõttes sellele ehitatud. Aga reaalsus näitab, et ma ei ole enam oma erialaga kuidagi seotud.

Võimalik, et ma poleks pidanud täna siia üldse midagi kirjutama. See ülemine jutt on segu poolkõvast whine'ist ja mõttetusest ivast. Kusjuures, eile keerlesid vähe targemad ideed peas aga õhtul ma ei viitsinud klaverit mängida ja seega jäid nad kõigest elektriimpulsidena mu pähe.

Nirvana - Lithium

Ja nüüd midagi täiesti erinevat:

Jeee raaait. Sina, kallis püsilugeja, got pwned. Ei tule siit ei midagi erilist ega uut, mis teie silmad sealpool ekraani suureks ajaks. Tegelikult on tulemas vana läbinäritud teema - eelmine nädalavahetus. Nimelt, sain ma siis täna kätte eelmise reede/laupäeva jäädvustused piltide ning videotena ja silmitsesin neid põgusalt, mis peale meenusid mulle nii mõnedki huvitavad hetked. Peale meenutamist või siis selle käigus hakkasin ma mõtlema, et tegelikult on ikka üsnagi põnev vaadata läbu eee.. peo pilte ja videosid! sic! hiljem kaine peaga, eriti siis kui kahe kõrva vahel valitseb vaikus toimunust (no päris mällaris ma ei olnud, kuid siiski) siis tuleb appi digitaalne meedia oma ajaloosalvestitega ja need omakorda räägivad sulle ühe loo. Seekord siis sinust endast läbi kaamerasilma.

Teine asi mis mu peast läbi vihises nagu sügistuul puiesteel (OMFG) oli seljataha jäänud suvi, selle algus juuli kuus ja kõik need nädalavahetused (ja ka tööpäevad). No need olid seda väärt. Kogu selle aja käigus jagasin ma välja, et vahet pole - hoora ringi nii palju kui tahad, kedagi ei koti, sest tegelikult nii see ju käibki. Frakk rsk, wonderful human beigns. Ma vihkan seda mis sest, et see mulle isegi täiege peale läheb.

konjak ja päevitunud pruunid jalad

Põhimõtteliselt sama whine, mis eelmises jutu lõpus oma etteaste tegi. Tahaks nüüd kurta selle üle kui moonutatud asi on. Nimelt selle nädala sees sattusin ühte huvitavasse situatsiooni (k, neid tuleb ikka kõvasti ette), kus taevas oli pilves kuid ma tundsin päikese põletavat kuumust oma nahal. Ärge nüüd mõtlema hakake, et nii oligi. Ei olnud, see lause oli kõigest metafoor, kuid ivaga. Ja see konjak ning need jalad ongi selle situatsiooni üks tsitaat.

blogist:

No see teema on nagu nakkushaigus iga postituse küljes. Point jällegi kirjutistes ja kirjutamises. Jh, nagu teate mott maas, ei viitsi, ei taha, ei oska, kuid ometegi vahetevahel ma teen seda. Igatahes on mõned inimesed requestinid, et ma ikka kirjutaks. Ma saan teist täiesti aru, fun on ju kui midagi uut tuleb. Need kes selle postituse sisust aru ei saanud või said valesti siis teadke, et siin ei ole mitte kui midagi negatiivset ega antud tekst ei väljenda mu masendust. Miks, kuidas? Mul pole seda :D

P.S. Kui te tahate, et siia rohkem lugusid ilmuks siis motiveerige mind ;) Pliis, pretty pliis.

Kallis päevik...

Seoses tuttuue konspetsiooni väljatöötamisega võtsin asja kätte ja Draftisin kõik vanad positused ära ja rahvale illusiooni loomiseks muutsin päeviku naha ära. No mida viltu ma seal kirjutasin, et enam päevavalgust ei kannata?:

• kandsin ette oma vahvast aastast
• kujutlusvõime lendas tiba
• reklaamisin ühte fragmoviet
• ja kõike muud vastukaja tekitavat...

Ofcourse my horses, uut sisu ega tegu pole veel olemas... ütleme nii, et mõningad kärbsed tiirlevad mu pea ümber. Ma lähen peletan nad ära, kratsin teadagi mida ja siis, ja siis ehk kirjutan.

P.S. No sry bob kirjavigade pärast aga mul ju pole kõrgharidust tõendavat dokumenti mitte kui kusagilt võtta.

Viimase aja trend

Bang-bang! Jälle üks vahva nädal seljataga ja täitsa uus nina ees. 2007 aasta 35. astroloogiline nädal päädis minu jaoks nagu ikka pühapäeva õhtul oma kallis kodus, kus ma valmistusin järgmiseks päevaks ette. Pesakasti jõudmiseks tuli mul kõvasti bussiga(dega) sõita ning neil raskeil hetkel lahutas meelt mu kallis Diana.

Lühidalt, ilma emotsioonideta kokkuvõttes lendasin laupäeva õhtul Tartusse, olin öö seal (küll mitte päris seal kuhu ma pidin minema), sealt edasi pühapäeval Võrru ja sealt siis koju. Pikemalt ma ei kirjuta seetõttu, et ma jälle kahtlen, kas on moraalne jagada oma isiklikku elu nüännsse. Niigi palju juba seda teinud, rsk. Ja jällegi on peas mõtted, et wtf blogi? Milleks? Kellele? Vahime veel seda...

P.S. Aahm, mis. Eelmises posituses jäid mõned asjaolud segaseks ja vastuseta. Teise lõigu viimaste lausete taga peitub mingi rumal armukadedus, millest tahaks üle saada.

Kolmanda lõigu esimene lause: ei kirjuta pikemalt, kuna väga palju ei mäleta ja ei taha (loe ülemist lõiku).

Viimase lõigu viimane lause: jah, passisin kodus ära kuni pood avatakse ja hankisin keelekastet. Kusagil samal ajal sai isegi pesu pestud.

Kõigepealt Tere Hommikust. Mõned inimesed lähevad laupäeval kella 08.00 aeg tööle, mõned tulevad peolt. Loo moraal puudub. No, mina oleks üks neist viimastest, kusjuures võtaks juurdegi aga kõik magavad, jah isegi, aga pole kedagi :(....

Eni-veis, õhtu-öö oli kokkuvõttes päris lõbus (been there, done that... aujeee). Paar mõtet, mis õhtu jooksul läbi käisid olid lausa kurjad. Jah, ma tean, mitu kuud, aga siiski oli mõni hetk väga valus. Frak rsk, why i ever did fell in love with you...

Siis teisalt, mõningad momendid oli hinge müümist väärt... ühel heal päeval kirjutan pikemalt, kui ma seda kõike meenutan jne. Seniks, poe avamiseni on jäänud nats üle poole tunni :)

Ahjaa: Green Day Wake me up when september ends

Elu on ilus (vähemalt läppari ekraanilt vaadates küll)

Oh seda imet, Tallinnast Paldiskisse veereval rongi vagunites on mugavad toolid. Just, kuulsite õieti! Mugavad toolid. See pole küll miski suur ime, vahest ikka satub aga enamjaolt on mingid rühti hoidvad kõvad plasttoolid. Mida elult veel enam tahta, pehme koju sõit rongis koos interneti ja uhiuue rüperaaliga, mis sai nooreperelaenu eest ostetud. Et kus mu noor pere siis elama hakkab? Läpparis, eh ? Eip, pibo all või siis ma ei tea, varsti kusagil soojal maal, inimkonna kultuurihällis.

Tänaseks siis sellega see muinaslugu lõppeb. Kellel tõepoolest igav on siis minge vaadake seda videot (ei see ei ole komöödia, kaugel sellest): http://youtube.com/watch?v=sd0osZoVjhU

Tänase päeva postitused

Seoses vahelduva pilvisuse ja vihmasadudega on mu peas keerlenud erinevad variantatsioonid teemadest, mida kirja panna:

Post nr. 1 (hommikul)

Nagu näha olete te oma brauserisse trükkinud 107 loo veebiblogi aadressi ja tulnud siia uudistama. Ma ei saa aru milleks. Miks te teete seda? Milleks näha vaeva? Miks te arvate, et siit midagi tõepoolest lugemisväärset leida võib?...

Post nr. 2 (päeval, tööl)

Täna tööl olles ning seal, nagu arvata on, tööd tehes hakkasin mõtlema selle üle, et mis siis saab kui tõepoolest juhtub mu teele unluky day ja selle kuliminisatsiooniks on game over. Nagu täiesti läbi, the End. No tegelikult tekivad sellised mõtted ikka aeg-ajalt, siis ma võtan olukorda pikali ja kainelt ning ainuõige vastus on "ju ta siis nii peabki minema". Kuid tänane emotsioonide puhang. Just nimelt, emotsioonid andsid endast märku ja üritasid minusse kahtluse kividest midagi laduda....

Post nr. 3 (õhtul)

Seoses läppari ostuplaanidega vantsis Viljar täna panka ning lahke klienditeenindaja ulatas talle tema kontost kuue kuu väljavõtte. Peale pikka lehitsemist märkas ta viimasel lehel seda kõige suuremat numbrit. Numbrit, mis näitas ta täielikku sisse tulekut. Arvude jada, mis paberilehelt vastu põrnitses ei üllatanud Viljarit üldse. Nimelt oli ta pühapäeval juba iseseisvalt uurinud ja seega kursis sellega, mis seal olla võiks. Kuid see seal pani teda mõtlema...

Valiku, milline neist oleks pidanud ilmuma, jätan teie otsustada mu lugupeetud lugejad. Tulles nüüd tagasi blogimise juurde, siis ma pean üht-teist ütlema. Esiteks, täna sain teada, et mu blogil on fänn (H)!!! Ok, seda ma sain juba laupäeval teada. Iseenesest tore, annab motivatsiooni. Teiseks, kas ma nüüd blogin edasi? Ei tea... aeg näitab.

ATB - Triology