25. detsember 2009

Jõulud 'nd stuff

Alustame sellest, et ma pole juba vähemalt kolm sajandit klassikalise jõule näinud. Teate küll - selliseid kus on kuusk, pere, suur sõõmalaud ja telekas mehhiko seepitega. Viimane sellist laadi jõuluaeg oli vist 2006 aasta detsembris kus ma vedasin ennast koju ja püüdsin pühade tunnet tekitada. Järgnevad aastad on olnud omaette teema. Üks aasta olin kaugel eemal, üks aasta olin üksinda oma kodus ja nüüd see aasta veetsin lõbusalt ja vahvalt Toomase ja Tiiu perekonnaga. Sain isegi jõuluvana rollis olla :P Lahe!
 
My gods, mu kirjaoskus on viimase kuu jooksul lihtsalt kuhugi ära kadunud. Ma ei handle enam välja millal ja kuhu peaks minema nõrk või tugev täht, sõnades läheb tähtede järjekord sassi ja mõnikord kaovad nad üldse.Mul on siuke tunne, et oleks nagu sünnipärane düsgraaf millesse ma ei saa mitte kui midagi parata. Isegi teksti mitmekordne ülevaatamine ei anna positiivset tulemust. Ma leian mingis ulatuses üles puuduvad või sassi tähed kui mõne sõna puhul jään lihtsalt suu ammuli vaatama.... kuidas see sõna nüüd kirjutati :S

Featherman - Imagine Friends

14. detsember 2009

am i missing something?

Kui mulle teatakse, et äkki... Siis mul lihtsalt jookseb kett hammasratastelt maha. Eriti siis kui ma heas usus pingutan ning planeerin midagi parema tuleviku nimel. Mu jaoks eksisteerib Go or No Go. Mitte vahepealne ussi keerutamine ümber jalutus kepi. "Äkki" tähendab minu jaoks, et ma pole kindel, et Dream on boy.
am i missing something?

Hive - Ultrasonic Sound

13. detsember 2009

Elu ilma autota

Vähe sellest, et maarjamaa liikluskultuur lihtsalt sakib olen ma nüüd mõnda aega ilma oma hobuvankrita. Ometi ma käisin reedel õlivahetuses ja laupäeval uusi kumme oma kallikesele panemas ja plaanis oli veel kõrvalistuja poolse akna tihend ära fixida. Oleks vist pidanud ikka rohkem oma esimese armastuse heaks pingutama. Well, eile õhtul öösel sünnipäevalt ära minnes sai peale pisikest seiklust selgeks, et radikas ajab läbi ja wagen kipub üle kuumenema. Seekordne autosõit erines sellega, et pidevalt tuli jahutuspeatusi teha, 100 m sõitu ja paus... jaaai! Pärnu mnt viaduktil sai ka kruiisitud, ehk mootor välja ja inertsi abil edasi. Selle kentsaka loo teeb positiivseks asjaolu, et järgmine nädal saab jala tööle minna :)
Tänud Rolandile kes ennastsalgavalt mind aitas ja öösel koju viis. Teistkordsed tänud talle veelgi lahingteenete eest mida ta täna osutas.

Snow Patrol - Chasing Cars

12. detsember 2009

olematu liikluskultuur Eestis

Hoiatus: alljärgnev lugu sisaldab ohtralt roppusi ega pole mõeldud nõrganärvilistele.
Üldiselt ma vaatan Eesti auklikel teedel toimuvat neutraalse pilguga aga tänane juhtum tõmbas isegi minul kopsu üle maksa. Nii kui õues hakkab vähegi talveilma lubama, sajab mõni helbeke ning maanteed muutuvad tiba märjemaks kaob teatud kontigendil koos suvega sõiduoskused kus see ja teine. Sõidetakse kummalistel põhjustel rõõmsalt alla piirangute ja takistatakse tahtlikult üldist liiklusvoolu. Ma saan aru, et autokoolist on mõnel mehel juba kümneid aastaid mõõdas ja roolikeeramisoskused lähevad rooste aga türa. Täna mingi jörr otsustas ka ammuseid aegu meelde tuletada tehes Paldiski-Keila maanteel kõva 70 km/h õppesõitu. Noh sul on seal taga ülimalt hea tiksuda, eriti kui mingit paska lendab esiklaasi, mille tõttu nähtavus muutub nulliks. Siis ma ootasingi vaikselt kohta kus rahulikult mõõdasõidetud ja inimlikus tempos edasi minna. Peale Kloogaranna raudtee ülesõitu tundus sobiv moment olema. Panin parema suunatule sisse, läksin vastassuuna võõndise ning alustasin oma manöövriga. Värdjas oma pisikeses Wolksvagenis vaatas, et oi bemmu mees ja kanadast tahab minust mõõda minna. Ma usun, et vend tundis ennast kohe tuppes istuva munnina ning mõtles, et nii ei lähe ja hakkas ka kiirendama. Kuna ees oli kurv ja kiirused olid alles 50 km/h juures mõtlesin, et äkki nüüd lõpetatakse õppesõit mu ees ja liigeldakse normaalselt. Aga ei, nii kui ma tema taha uuesti reastusin kargas pedele pähe, et MaSu aeg on ja kütet ikka ei tohiks nii raisata. Õppesõit jätkus.
Mõne aja pärast leidsin hea sirge kus uuele katsele minna. Tegin sama mis ennem, vaatasin, et tee puhas, suuna tuli sisse ja minek. Oh seda üllatust. Volkari punnis istuv munn leidis gaasipedaali üles ja tõstis oma kiiruse 120 km/h'ni. No johhhaaidiii!!!! See ajab lausa tigedaks, kui ees plokidakse ja mõõda ka minna ei lasta. Selliste värdjate pärast juhtuvadki liiklusõnnetused ja sellistele seanikkujate pärast tuleks katusele kuulpilduja mountida, et vajadusel natuke õpetust anda. Sirge sai otsa ja ma olin sunnitud tagasi tema taha minema. Pärdik võttis hoo jälle maha. Mul oli juba kont kõva ning halb olla. See türaimeja arvas, et on mulle nüüd õppetunni andnud ja ma enam ei proovi. Valesti arvas. Ma läksin kolmandale katsele ja sõitsin mõõda ära lõpuks. Oleks võinud otse vitupea ette minna piduri plokki lasta ning nussida tal ajusid kättemaksuks, kuna mul väärikus ja kultuuritunne on veel säilinud siis liiklesin rahulikult edasi.

Ma lihtsalt ei saa aru kust putsiaugust sellised värdjad load saavad? Või miks nad hoorapurikad talve saabudes enam normaalselt sõita ei taha? Türamaeivõi.

Fatboy Slim - Right Here, Right Now

7. detsember 2009

Üliõnnelik

Vaikselt hakkad unustama oma igapäeva muresid ja üha enam tundma rõõmu tegevusest mis parasjagu käsil on. Salapärasel kombel jalutavad negatiivsed mõtted selleks korraks oma rada, andes teed rõõmsatele mõtetele. Ega sul ei tule kordagi pähe miks ühed lähevad ning teised tulevad. Tegelikult sa ei mõtlegi sellele, kuna see pole oluline. Ainus mis peas keerleb on kerge õnnelikus. Õnnelikkus tegevuse üle.
Aja edasi kerides see õnnetunne üha enam suureneb. Täpselt nagu numbrid kellal mis näitavad linnulennul veedetud aega. Lõpuks muundub kõik muu siin maailmas halliks ning kaotab oma väärtuse. Kui kord tundus sulle koorene iirisejäätis oma ahvatlevas pakendis suurepärase mõttena vaigistamaks maitsemeeli mis ahnelt janunesid kogeda seda erutavalt magusat ning suus sulavat maitset oma keelel. Siis sel hetkel vajus idee külmutatud piimatootest musta auku nagu tal poleks enam üldse tähtsust. Peast kaob info olemusest.- kes sa oled, kus sa oled või miks sa oled. Kuna sa upud sellesse hetke.
Õnn mida sa koged viib su keha kõrgemasse harmooniasse ning igasugune pinge rakkudes haihtub nagu hommikune udu päikesekiirtes. Tundub justkui su ajud hakkaks voolama ning sa ei suuda enam sellele valitsevale üliõnnetundele enam vastu panna. Sellel hetkel puudub inimlik kirjeldus...

Kajiura Yuki - The World

3. detsember 2009

Teadmata kadunud

Tühjus. Valge tühjus. Viljar istus rahulikult jalad ristatud, käed põlvedel, rätsepa asendis. Tema silmad olid suletud ning hingamine sujuv ning rahulik. Ta tõmbas endasse ümbritsevat õhku sujuvalt nagu liigub vaikne tuuleiil mõõda kõrbe, raputades õrnalt tema teele ettejäävaid taimi. Õhu väljudes oma kopsutest tundis Viljar igakord kergendust oma kehas, just kui oleks ta raske koorma seljast visanud.
Lõdvestulunt istuv noormees avas aeglaselt oma silmad, märgates enda ümber ainult valget. Nii üleval, kui all. Parema ja vasakul. Ükskõik kuhu ta oma silmi ei pööranud kõpitses talle vastu valge. Värv, mis tundus nii puhas ja värskendav kui üleüldse midagi sai olla. Ruum, kus Viljar istus puudus geomeetril-ine mõõde. Sellel polnud näha lõppu ega algust. Ta tundis ennast rahulolevalt, kuna ta tundis oma lihastes mõnusat lõdvestust, tema aju oli just kui puhkuse režiimis, kus rakukesed ei püüdnud ühtegi uut mõtet genereerida ega neile vastuseid leida. See oli täiuslik harmoonia.
Ühel hetkel, teamata ajal ilmus tema juurde heledate lühikeste juustega nägus neiu, keda ta oli oma lühikese elu jooksul juba kohanud. Silmitsedes sujuvalt tema ilmunud naise juukseid, laupa, silmi ning suud, märkas mees, kuidas temakese niisked huuled avanesid: „Viljar, kas sa tead kus sa oled?“ See keda just kõnetatud oldi tõusis püsti, hingas rahulikult ja ütles: „Ma ei tea. Võimalik, et tean aga ma ei mõista. Ma tunnen ennast kui kadunud hing otsimas oma igavese naudingu aset.“ „Tsss“ vastas Laura „Ma saan sinust aru ning ma olengi selleks siin, et näidata sulle seda mis on õige“
järgneb...

Sugar Ray - Spinning Away

30. november 2009

mulle selgus...

...eelmisel nädalal selgus mulle kurb tõsiasi, et orjapidamine Eestis eksisteerib :o Tuleb osata õigeid nööre tõmmata ja plaksti oled endale teenijanna kogu eluks saanud.

...täna selgus mulle, et tugevamad jäävad ellu. Tuleb jõuga oma eesmärgile peale suruda ja su eluküünalt ei kustutata ning sa jõuad sinna kuhu tahad.

Well, nüüd ma pistan oma spordisussid jalga ning lippan kergele jooksuringile. Siis on mu mõistus puhanud ja ma saan lõpuks alustada Trunduse referaadi keevitamisega. Hetkel mul pole õrna aimugi milline üks referaat välja nägema peaks, veel vähem sellise teema nagu turunduse kohta. Õnneks ma oskan kõike ja superhästi, nii, et pole probleemi :P
Päeva lugu kah (hommikul powerist kuulsin :)

David May - I'll Be Watching You (feat. Kelvin Scott)

29. november 2009

Koristamispäev

Alustame sellest, et tegelikult on mu elus liiga palju pahnaks kulunud värke millega ma enam ammu tegelenud ei ole. Ja kõik need lugematud asjad ootavad ilusat aega millal ma nendega tegeleks. Aga ma ei tee seda. Aja jooksul huvid ning eesmärgid muutuvad ja osad asjad lihtsalt jäävad nurka rasvast tolmukihti koguma. Seega, nagu Feng Shui ütleb tuleb vanad asjad minema visata, et uutele ruumi teha :P

Mu muusikaline karjäär
Avastasin, tähendab ma näen iga päev oma riiulil lebamas patakat A4 kuhu ma olen kritseldanud oma muusikalised ideed nootide kujul. Osa neist on helideks valatud, osa mitte. Kangesti tahaks ära visata vanapaberiks muutunud kunagised ideed aga emotsioonid keelavad karmilt mul seda teha :S Vähim mis ma teha saan on noodid digitaliseerida ja sulgeda oma teine blogi.

Teised tähtsad asjad
Satuvad automaatselt osakonda mis on nagu raiskakotka kombel kokku kraabitud vidinad mõttega "ehk kuinagi läheb vaja". Mõõdub aastake, võib-olla kaks aga ulitmate vajalikkuse templi saanud karbike pole ennast kordagi tõestanud oma nime väärilisena. Mis muud kui prükkarisse.

Red Hot Chili Peppers – Strip My Mind

25. november 2009

Reamonn - Be.Angeled

Tavaliselt i don't do post videosid aga täna ma ei oska ennast lihtsalt muud moodi väljendada.... ja pealegi hetkel tundub videopost asjakohane (:




24. november 2009

MSN

Kas pole mitte äraütlemata tore, kui sa istud kodus oma arvuti taga ja ekraanilt paistab sulle vastu MSN messenger ning sa kasutad ära arvuti kõige paremat külge - suhtlemist. Suhtlemist ühe olulisema inimesega su elus. See polegi enam oluline, et teid lahutas valgusaastate pikkune maa vaid tähtis oli see hetk kus sina tippisid oma klaveril sõnumit ja ootasid ekraanil vastust...

Limp Bizkit - Behind Blue Eyes

23. november 2009

Munniga pähe kõigile

Porgand requesti eelmine nädal seoses uue riisipätsi hankimisega, et ma tal selle üle vaataks ja üht-teist juurde installiks. Seega tegime diili reedeks, mis nägi ette minu vastuminekut talle Linnahalli juures olevasse Statoili ning sealt edasi bussijaama või siis sajaga suvepealinna. Kohapeal selgus aga kurb tõsiasi, et Porks ei tahagi meie meeldiva seltskonnaga Pärnusse minna, kuigi meie olime neljakesi autos otsustanud vahva tripi positiivses suuna suhtes.
Sadama poole teiste autode vahel aeglaselt teo kombel rühkides kargas mulle pähe, et omaigaad me oleme ju ummikus! Polnud just päeva parim avastus, eriti veel kui sa masendunult tiksud kolm rada vasakul mõttega ehk saab kõige parempoolsele teejuppile ennast kuidagi nikerdada. Nagu ikka ma mõtlesin f that, autosõit ise on juba (ka ummikus) rõõm ja bussikasse jõudmisega aega on :P Kuid äkki foori taga rohelust oodates pressis ennast üks buss suurema õigusega järjekindlalt vasakule. Teate, liikluse esimene kirjutamata reegel juba ütleb nagu looduses ikka tugevamal on eesõigus. Selle suurepärase takistava manöövriga andis ühissõiduk head kaardid minu kätte ning ma pääsesin sinna kuhu tahtsin :) Oh seda pillerkaart ma tundisn ennast kui suurem  poiss liivakastis kes sai pisikeselt põngerjalt kommi käest tiritud. Nõnda me vurasime rõõmsalt mõõda teed samal ajal kui ülejäänud meeleheitlikult ootasid oma luba edasi liikumiseks. Ma suurest rõõmus kommenteerisn autos kõva häälega "kõik said munniga pähe... duh..duh.duh". Hahahahaaa, saifelles :D

Toe Tag - Palju Õnne Inimesed

18. november 2009

Nokia Kontserdimajas fotonäitus 'STONE'


Täna pärastlõunal avati pidulikult pealinnlaste muusika mekas, Nokia Kontserdimajas, fotonäitus "Sierra-Tango-Oscar-November-Echo kutsung Iraagist", kuhu koguti konkursi korras kokku pilte Eesti Kaitseväelaste tegevusest Iraagis aastatel 2003 - 2008. Kuna mina olen ka Iraagi sõja veteran siis otsustasin sinna saata mõned oma käega klõpsatud päevapildid. Ühte neist saab täitsa näha trükitud kujul uhekelt teiste piltide seas (ja ka siin üleval ;). Kuna tegemist oli konkursiga siis kolm parimat said vahvad auhinnad. Mind nende seas kahjuks ei olnud :( aga õnneks said kõik osalejad 2 vabapääset Nokia Kontserdimajja ning seega ma ootan vabatahlikke kes oleks nõus minuga tulema :P Näitus iseenesest on täitsa tipp-topp, nii et soovitan kõigil, eriti nendel kes pole Kaitseväe või Iraagiga kokkupuutunud, kes satuvad Solarise kanti kindlasti seda minna kaema.
Täpsemalt sellest näitusest siin: http://www.tallinnconcerthall.com/


Enda üllatuseks avastasin veel ühe pildi mida presenteeriti suurelt videokahuriga seinale ning mille peal poosetan mina kamba Iraagi poistega. Foto ise on tehtud minu kaameraga mu lahingkaaslase Tox'i poolt 2008 mais kui ilmad Iraagis juba olid sama soojad kui meil sauna minnes ning missioon hakkas meie jaoks vaikselt läbi saama.
Iraagi ajast nii palju, et missiooni teisel poolel - aprillist juunini blogisin ka tibake: 107lugu: aprill 2008 , 107lugu: mai 2008 , 107lugu: Juuni 2008 . Kuigi kogu sõjapiirkonnas olemise vältel oli mul pidevalt ideid millest kirjutada aga huvi ning ajapuuduse tõttu ei ole ükski neist ilmavalgust veel näinud.


Clinton Shorter - District 9

16. november 2009

Grand Old Lady

... vat see lugu sunnib mind riiuli juurde minema ning sealt võtma oma plokkflööti, et selgeks saada see imeline noodirida.

Bear McCreary - Grand Old Lady

13. november 2009

küsimus

Enne tutvust:
Mulle meeldib üks tüdruk. Mida teha?
Lihtne. Kui ta sulle tõesti meeldib siis tuleb tegutseda ja lõpp tulemus on selline mida sa just tahad.

Pärast tutvust:
Mulle meeldib üks see sama tüdruk. Mida teha?
Well...
eh?

Whitney Houston - I Will Always Love You

12. november 2009

oma jope

Raiskasin täna oma väärtuslikku aega ning raha poodlemise peale, mille tulemusena hankisin endale Reservedi kauplusest talvejope suvejaki. Nimelt ilmad on väljas kott külmaks läinud ja pelgalt t-särgi väel enam ringi naljalt ei vehi. Iseenesest ma oleks võinud edasi kasutada oma vanu hilpe (nagu kämo jope või mini jope) aga üks neist on mõeldud ikka päris hirmsate ilmade jaoks ning teine lihtsalt ei sobi mulle. Ma ei tea miks ma selle viimase variandi kunagi ostnud olen.

Armin van buuren Ft. Sharon Den Adel - In and out of Love

11. november 2009

TODO list

Pikemat aega on mu mõtetes keerelnud plaan kuidas oma aega ning tegemisi paremini planeerida. Just paremini, kuna praegune tegevuskava kujutab endast hägust visiooni mu pisikeses ajus. Ma tean mida mul vaja teha on aga tähtaegu pole määranud. Kuna pea pole prügikast siis ma kasutan kõvasti bufferdamist, - alates sellest, et saadan iseendale emaili (kuna nagunii keegi mulle ei kirjuta :D) ja siis hiljem loen sealt mõtet või tegevust, mis sai varem kirja pandud. Teist tüüpi bufferdamine on asjade valmispanek ehk tõstmine. Näiteks kui hommikul on vaja kott kaasa tirida tõstan selle koridori ning välja minnes näen ahaaa! kott selga ja minek.
Kus suitsu, seal ka tuld. Nii ka planeerimise juures. Nimelt esmaspäeval blog.tr.ee ringi trollides avastasin saidi http://www.rauniste.ee kus blogi omanik kirjutab mitmes postituses eesmärkide seadmisest ning aja planeerimisest. Sealt ma sain pisiku koos ideedega kuidas planeerida oma asju. Hetkel ma kasutan TODO listi tegemiseks kiviaja vahendeid, milleks on tavaline mäkmik ja pastakas. 
Tegevused liigatan kolme gruppi: 
  • *eesmärgid käesolevaks kuuks
  • *eesmärgid nädalaks
  • *eesmärgid päevaks
Eraldi veel eksisteerivad eesmärgid aastaks. Need on juba sellised asjad, mis tunduvad mõtte kirja panemisel kohati võimatud aga saavutatavad :)

Offspring - (Can't Get My) Head Around You

28. oktoober 2009

Armastuskiri :)

Kirjutasin täna sellise kirja:
Ma tahaksin Sulle, mu kõige armsam neid, panna paberile maailma ilusaimad sõnad ning neist moodustada hingematvad laused nagu seda on kord teinud suured kirjanikud. Ma tean, et ma ei suuda seda teha kuna mittekeegi, mittekunagi pole välja mõelnud lauseid, räägimatta väikestest sõnadest mille kaudu kirjeldada endas pulbitseivadi emotsioone, mis kerkivad esile olles just Sinuga... või... juba Sinule mõeldes. Ma mõtlesin ja mõtlesin ning ei suutnud oma pisikeses peas välja mõelda roosasid või punaseid lauseid, et valada armastuskirjaks. Kui ma kirjutaks Sulle armastuskirja siis ma saadaks ainult puhta paberilehe. Mis oleks täiuslikum kui see valge vaikus, mida Sa hoiakasid oma käte vahel. Sama täiuslik kui Sina mulle!
Kajiura Yuki - Echoes

19. oktoober 2009

Parem on seal kus meid pole

Kas pole tuttav.....
umm.... jõudsin juba ära unustada mis hala ja whine ma kirjutada tahtsin. :rolleyes: nägu sellepeale. aaa...jaaa... asja iva oli selles, et huvitava ütluse nagu "Seal on parm kus meid pole" võiks kohe kraanikausist koos nõudepesu veega alla lasta. Kuna, nagunii on olemas olevast jamast kopp ees ja isegi kui uus peakski samasugune transkräppide mugimine olema siis vähemalt need on uue maitsega ning alati on võimalik ka see millegi parema vastu välja vahetada. Have faith and carry on ;)

Jan Wayne - More Than a Feeling

16. oktoober 2009

Parimad palad pilves peaga

Positmees.ee kirjutab ühes vahvas artiklis, et arvutimaailma suurimad leiutised on südinud pilves peaga. Sellest lähemalt siin. Ma ei lase isegi kulme kortsu või ei tee :o nägu sellise jutu peale. Siin pole midagi imestada ja ma tunnistan ausalt, et mu kõik vaimusünnitised on tulnud nn. pilves olekust. Kohe ütlen ära, et i don't do drugs, cause drugs are bad, mkay ;)
Igatahes, ma pean enda pilves olekut pigem asjasse süvenemiseks või hingega loome töö juures olemiseks. See ei ole lihtsalt, et ma teen midagi. Vaid ma saan aru, miks ma teen, kuidas ma teen, millist naudingut see tegemine pakub. Oma toimetuste juures unustad sa kõik ülejäänud: vihmase ilma õues, aasta- ja kella aja, kus sa oled või kes sa oled. Ainuke mõte mis su teadvuses pesitseb on mõte protsessist ja tulemusest. Enamiku ajast ma ei tea ega mõtle kuidas ma seda teen. Ma ei püüagi mõista, sest peamine on see voolav naudingu tunne ning sellest tulenev loomisvõime.

Fleetwood Mac - Little Lies (Gimbal & Sinan Remix)

7. oktoober 2009

sup?

Jõudsin just tagasi kosutavalt jooksuringilt ja nüüd on katelok tatraga tulel. Sinna juurde plaanin ka külmikust kalapoisi välja ajada, et nad saaks rõõmsalt koos mu kõhtu minna :P
Muidu on nagu ikka tööl ja kool. Jah, ma käin nüüd koolis. Seekord siis lausa ülikoolis :o Idee minna õppima kerkis ühtäkki suvel pähe kui kuulsin raadiost reklaami maaülikooli ja riigieksamid non-required kohta. Siis ma uurisn ning puursin nende kodukal aga ühtegi meelepärast eriala ei leidnud. Ei, tõsiselt, seal ei olnud halligi sellest mida ma tahaks või võiks õppida. Igaksjuhuks sirvisin ka teiste kõrgkoolide lehed läbi ning avastasin, et Mainor pakub ka lahedat õpet raha eest. Loomulikult oli võimalus ka riigieelarvelisele kohale pääseda, mille jaoks tuli sooritada 200 rutsine test. Ma feilisn selle ühe punktiga. Järgmine kord võiks küsimusi ja vastuseid päriselt ka lugeda ning siis otsustada.
Peale söögi valmimist, ma vaatan kas täna on päev õppimiseks või mitte. Kui ei, siis tuleb projektiga tegeleda. Tegelikult tuleks see igal juhul ette võtta, kuna tööd sellega on veel palju palju. Mis projektiga? Sellest räägin üsna pea ;) püsige lainel!

5. oktoober 2009

Ettevõtja

"Peale tööpäeva võttis Jüri õlle ja istus teleka ette. Viljar nägi vaeva, et hakata ettevõtjaks"

Coldplay - Viva La Vida

4. oktoober 2009

Monika

Umbes aastake tagasi, kui Viljar oli põhimõtteliselt terve sooja, kohati isegi kuuma suve, puhkuse alla kenasti investeerinud ning oma tööle asumise aega järjest edasi lükanud saabus kätte sügis. Sügis, mis tähendas enamike inimeste jaoks puhkeaja lõppu ja järjekordset koolitee või raske töö perioodi algust. Nii ka Viljar jaoks. Ametikoht kuhu ta asus oli tema jaoks niivõrd uus - tähendab otseselt varem ta polnud selle eriala peal töödanud, kuigi paberite järgi oli just see tema elukutse.
Esimesed nädalad, mis mõõdusid mängleva kergusega tekitasid noormehel peas mõtte, et päris hea valik. Kõik tundus eriti lihtne, kuna ta oli asjaga sina peal. Ja eriti äge oli see, et lisaks töö tegemisele endale ümbritses teda meeldiv kollektiiv, kellega sai meeldivalt puhkehetkedel aega veedetud ja hommikukohvi kõrval päeva alustatud. Ta nautis lausa neid tööpäeva hommikuid, kus sai puhkeruumis, tass kuuma joogiga käes teistega juttu vestelda. Üheks põhjuseks miks seda teha ja mis päeva veel ilusamaks tegi oli tema blondide juuste, rõõmsa naeratuse ning ilusate silmadega töökaaslane Monika. Viljarile meenus, et ta oli seda säravat neidu juba varemalt kohanud ühel ühisel õppusel. Juba siis jäi temake talle oma võluva näo ja olekuga silma. Sel ajal ei uskunud Viljar, et ta ültse kunagi veel näeb seda armsat heledate juustega kaunitari, kuigi ta salamisi soovis temaga suhteid alustada. Nüüd kus aeg oli vaikselt edasi veerenud olid nende teed uuesti kohtunud ja Viljaril oli selle üle ainult hea meel...
...kuid hiljem kui üks aasta sai läbi ja järgmine algas leidis Viljar end ühtäkki nagu taevast. See millest ta oli juba pikka aega unistanud hakkas reaalsuseks saama - tema suhted Monikaga arenesid vaikselt. Koos sai lõbusalt veedetud uus aasta ning nende kohtumised järjest tihenesid. Ühele reedesel päeval kutsus Monika Viljari enda juurde ning pakkus välja filmiõhtu idee. Mõte tundus super, kuna ta ei pidanud ootama tervet nädalavahetust, et saaks näha oma silmarõõmu. Niisiis koos mindi mõned korrused ülesse, Monika naabri juurde ja toodi üks hea ports filme vaatamiseks. Terve öö teleka ees oli suurepäraste kinoteostega sisustatud. Tegelikult filmid polnudki nii olulised, peamine oli see, et seal diivanil sai Viljar oma käed vaikselt ümber Monika panna ja tunda seda soojust mis õhkus sellest armsast naisolevusest. Tunne mis Viljarilt valdas oli enneolematu - nii hea ja mõnus. Poleks paremat osanudki tahta. Hommiku saabudes hakkasid noored vaikselt diivanil unne suiguma, mille peale tegei Monika minna voodisse. Loomulikult oli Viljar nõus kuna väsimus tundus eriti suur ja mõte tundidest mille sai Monika kaisus magada oli eriti hea...

1. oktoober 2009


Good news, everyone!
Ma alustan sellest, et pühapäeva õhtul istusin veel viimased minutiraase msn'is kuni herr Puuk tegi infopäringu mu blogi kohta. Nimelt soovis ta ühte postitust, koos pildiga saada, et seda levitada enda võrguväljaandes. Vaatamata mu ponnistustele kustutada blogi "107lugu" on jäänud ja jääb alati kuhugile küberrrumi hämaratesse avarustesse mu sõrmede poolt kirja pandud info alles. Seekord siis leidsin miskit Google Docsist ja infonõude esitaja rõõmuks oli tema päritud post olemas. Loomulikult ma pidin siis ise ka sirvima, mida head ja paremat ma läbi aja olin kirja pannud. Soe tunne tekkis kohe... see lugemine ja minevikku meenutamine. Ja siis ma mõtlesin, et hakkaks uuesti blogima. (mitme sajandat korda :D)
Et kõik tipp-topp oleks tahtsin ka oma kõik-kõik eelnevad postid uuesti avaltada ja nagu näete see isegi õnnestus läbi ussi-ime, mitme tunni töö ja Google Bugi Feature tõttu :) Kusjuures, enamikel lugudel on originaal kuupäev ja kellaaeg, saaks veel ainult kommentaarid ka alla siis ma oleks omadega mäel. Lisaks üritan otsida orignaal disaini ja veel nipet näpet teha, et asi paistaks nagu päris.
Nüüd ma siis istun oma voodis, kass põõnamas jalutsis, mina lugemas ning viimistlemas oma kirjatöid. Kogu selle üles-ehitus käigu juures on mul tekkinud mõte kirjutada lood drafti (mis olude sunnil ja ühiskonna kriitika tõttu kannataks avaldamist kunagi hiljem).

Populaarsed