Rongisõit

Ma istun praegu rongis kõrvus helisemas peale kõrvaklapidest kostuva muusika vana hea tsuhh-tsuhh. Hääl mis tekib pensionile mineva rongi rataste veeremisest üle rööbaste. Järgmine aasta samal ajal enam seda tunnet kogeda ei saa. Moodsad rongid on tulnud rööbastele, et jääda. Vanad vist lähevad Facebooki juttude põhjal lõunasse, Lätti täpsemalt.

Uued rongid näevad välja siledad. Ümar nina lisab voolujoonelisust mis aitab saavutada suuremat kiirust. Nii pääsevad reisjad Tallinnast Raplasse või Türilt Viljandisse veel kiiremalt. Uued rongid on vaiksed. Libisemine siledatel rööbastel ning moodsad põrtuste kompentsaatorid koos ise regureelivate vedrudega jätavad tsuhh-tsuhhi ajalukku.

Uued rongid on vahest isegi hiirvaiksed. Korra elektriraudtee uhke oranzi rongiga kihutades hakkas üks keskealine härrasmees mürsikutega manitsema. Nende häälekas vestlus tundus kõva lärmina. Härra ütles noortele, et nad vaiksemalt oleks kuna see siin on rong ja inimesed tahavad puhata. Pärast arvas ta veel, et ma olen arvutifriik ja tahan rongi enda kontrolli alla saada. Aga see selleks. Vanades rongides poleks keegi märganud kisavaid lapsi kuna muu müra oli suurem.

Oma mugavuse ja vaikuse nautimise hinnaga oleme kaotanud rongisõidu tõelise võlu. Vedurite ja vagunite rõõmsa rõõbastel hüplemise ning sellest tekkiva tsuhh-tsuhh häälega. Rongisõit ei ole enam hallis argipäevas põnev ja erutav kogemus. Vaid tavaline viis punktist A punkti B liikumiseks.

Hüvasti vanad vedurid ja teretulemast uued rongid!

Vennaskond - Sinine vagun