November 6, 2019

Loeme sendid ja krüptomündid üle ehk finantsvabadussõdalase kuu kokkuvõtte.

Kuu algus on tore aeg sest just sai ju kuu lõpp läbi ja igasugu sahmimine käib. Kupjad kannavad heldekäeliselt palkasid üle, sendibloggerid loevad tibusid ja teevad kokkuvõtteid, päris orjad tasuvad kodulaene ja liisinguid. Oh seda elu! Et postil sisu oleks, pean ka omalt poolt tordi lahti lõikama. Nimelt, novembris sain ma kätte täpselt 416.9.-  eurot... esimese palgana.... aastal 2006. Ehk siis 6523.- krooni. Praegu ma saan sama summa 3-5 korda väiksema vaevaga kätte. Vat kus lops.

Kuigi kunagi ma mõtlesin, et kas liituda sendiblogeritte maffiaga siis hetkel ma arvan, et mitte. Võib-olla aeg ajalt lahmin siia oma eksperimenti millega septembris alustasin. Teaduslikud katsetused ehk eksperiment on lihtne või keeruline - kuidas kellegi jaoks, vaadta milline investeering millist passiivset raha koju suudab tilkutada ja milline mitte. 

Teema lahtiseletamiseks siis ma olen võtnud investeerimist enamiku elust sellises stiilis, et midagi peab kõrvale panema mustadeks päevadeks. Nagu see 10% sisse tulekutest kõrvale, soki sisse ja padja alla. Kusjuures jah, ma isegi panen mini koguse eurosid päris rahas kodus hoiupõrsasse ;) Aga seda rohkem juhtudeks kui miskil x põhjusel on sulaga vaja sehkendada. Kiisal tuleb ette olukordi kui pangakaardiga maksta ei saa ja lähim automaat 10km kaugusel 💁

Anywhore. Ma olen siin juba korra rääkinud ka oma "passiivsest" investeerimisest erinevatel aegadel, kogumishoius, fondid jne. Ja kogu see aeg on jah tehtud mõttega, et midagi oleks kõrval ja inflatsiooni päkapikk nahka ei paneks. Paar kuud tagasi ma otsustasin hakata tegelema aktiivse investeerimisega ehk seisev raha genereeriks uut seisvat raha ja see omakorda veel uuemat raha.

Praeguses eksperimendis võtsin ette kolm erinevat investeerimisi viisi mis on nn harju keskmisele mehele kättesaadavad, lihtsalt õpitavad ja kastutatavad. Kõikidesse kolme viskan võrdselt iga kuu renesansi ajastu silla pildiga kupüüri ja vaatan mida elu toob. Trrrummmpipõrin... kuldses kolmikus resideeruvad aktsiad, ühisrahastus ja krüptoraha (räme naer taga reast, i know). Hetkel on seis siis järgmine:


Järeldused võite igaüks (tasuta) ise teha. Nüüd järgmisena peaks vist kohustuslikus korras mulli ajama, et raha tuli sisse erinevatest sisenditest nii ja naa palju ning palju ma investeerisin. Nägin ühes blogis, et investeeringute lahtrisse oli kenasti kirjutatud koolitus ja raamatu soetamine. Oh well, kuu eesmärk sai vist peremehel täidetud tänu sellele. Kulude kõrval oli ka ilus "suur" investeeringute number. Sellise approachiga ma saan julgelt lauale visata väite kus mu igakuine sissetulek läheb 100% investeeringuteks. Et nagu defineeriks investeerimise ära. Palka tulu näol ma ei saaks ju kui tööl ei käiks. Viimane eeldab energia kulutamist mis tuleb toidu näol - tellimus Wolti äppis on investeering. Kuidagi on vaja Kalamajja saada: porgandi kuu pilet - investeering. Palja tilliga ka vist kontorisse ei kipu (kui just pornhubi heaks ei tööta 🤔): armani teksad - investeering.

Ehk mulle tundub kuidas päris mitmed sendibloggerid tegelevad enesepettusega...

Josienne Clarke - If I Didn't Mind

November 1, 2019

Remondime külmarit

Oih, terve kuu on kohe täis saamas nagu templi elevant ja mitte ühtegi uut posti 🙈 Ma ei saa kurta ega valetada stiilis jube kiire oli, hästi palju teha jne Sellepärast postitusi vahepeal ilmunud ei olegi. See oleks puhas enese pettus. Sest. Nagu teate, asi on ikka endas ja tahtmises...

Nüüd kiirelt teemasse põrutades (reede õhtu ikkagi ju, vaja kluppi minekuks sättida ja punamüstike hinge alla lasta kuna väljas kallis juua jne...) siis eelmise aasta jõulude paiku otsustas höbehall abiline köögis puhata ja mitte täita oma funktsiooni. Funktsiooni milleks on õllede toidu jahedas ja külmas hoidmine. Noormaalne inimene vist lükkaks vana aparaadi aknast välja naabritele kaela ja kihutaks euronicsisse uut hankima. Kuna ma olen oma olemuselt laiskloom siis ma ei viitsinud kumbagi teha. Olen laisk mis siis edasi sai? Kui, nats, matemaatikat teete siis detsember vs november ja tulemuseks saame külmik jäi sinna samasse tiksuma kus ta enne oli. 

Sellise jutu peale on kindlasti palju mõtteainet - wtf, et nii kaua pidurdasid. Kus toitu hoiustasid? Kas nagu Paldiskis köögi akna vahel kus kajakas käis vorsti rottimas? Well, eem ei. Tegelikult on mul teine (vat kus boss) külmkapp ka majas olemas - seega all good.

Tegelikult, engineer nagu ma olen siis tekkis kange huvi ise külemtus masin uuesti käima ajada. Sellega seoses meenub mulle kuidas vanasti, siis kui laps olin, olid veel isegi mingi aeg nõuka aegsed kapid kasutusel. Ja mulle meenub kuidas tuli kuhugi töökotta vedada ja seal kisuti juppideks ja üleüldse tehti ilgelt remonti. Tänapäeval õnneks on kõik asjad digitalsed ja dr Google ravib kõik haigused koos HIViga seega võib vabalt ise käed külge panna ning vaadata mis saab. Jah, tavaliselt lähed ikka päris arsti juurde kuna see Google tõde kirjutab isegi pisikese pinnu peale näpus selle surmatõveks.

Egas midagi keerulist polnud. Google lahti ja uurima. Päris ruttu sattusin vene foorumisse kus kirjeldati sama probleemi. Translate nupp võlus teksti brexiti keelde ja voilaa. Loen siis mina, et kutsus samamoodi tehniku koju ja kes olevat tahtnud priske summa. Vea põhjus oli katkine emaplaat (see asi siin pildil). Siit koorub ka välja miks remont nii kaua seisis. Külmik ise on suht vana 10+ aastat ja seda konkreetset emaplaati polnud saada. Parimal juhul kuskil Putini maa keldri poest kuhu ma ilmselgelt ei satu.

Õnneks see esmasp googeldades leidsin, et üks kodumaine varuosade müüa e-24.ee on võtnud mu emaplaadi endale lattu ja otsutanud seda maarjamaal müüa. Esitasin tellimuse, pakk tuli paari päeva pärast kohale. Koju jõudes võtsin miski aeg asja ette: keera katte maha, eemalda vana emaplaat, paigalda uus, kate peale, profit! Kokku läks 5 minutit. No vot!

Tänusõnad e-24.ee eestvedajatele. Cheers, et sellise asjaga tegelte! Tänapäeva tarbimis ühsikond oleks eeldanud uue aparaadi soetamist aga tänu teile sain vana väiksemate kulude ja üleliigse ostmise higita korda. Ja pealegi kliima generatsioon on ka gramm õnnelikum taaaskasutuse eest :)

Mathieu Koss - Best Is Yet To Come (feat. Joan Alasta)

October 2, 2019

R.I.P. Ingress 30.09.2019

Esmaspäeval 30 september 2019 oli ajalooline päev millega Niantic Inc lõpetas ühe ajastu (vähemalt minu elus). Nad otustasid Ingressi (originaali) sulgeda. Jah, sa saad Prime'iga ringi joosta aga see on midagi muud kui algupärane Ingress. Ning vaadates milliseid uusi "fiiture" nia kollid pushivad siis jah meh.

Ma mäletan eredalt kui pea 7 aastat tagasi (umbes samal ajal) hakkasid levima uudised kuidas Google on väljastamas mängu mis põhineb reaalsele maailma. Loomulikult ma suutsin kohe ennast kuidagi esimeste beeta testijate sekka vingerdada ja seda kusjuures ilma pildi konkurssita mida Niantic korraldas.

Kuskil 2012 detsembri alguses postatus mu postkasti kiri: "tule ingressi mängima". Tol ajal oli mu android nutiseadmeks Samsungi tahvel. Nõnda siis läksin maailma avastama. Alguses oli eriti erutav kuna muidu linna peale ekslema ei sattunud (va iga nädalavahetused öised seiklused bermuuda kolmnurgas) aga nüüd lausa oli eraldi mott kolistada vanalinna erinevates urgastes portaale taga ajada.

For the record, "päris mänigmise" ma lõpetasin juba 2013 aasta alguses. või noh see ei olnud enam primaarne eesmärk. Eesmärgiks sai community. Kõrvalt sai jah leveleid toksitud aga primaarne oli ikkagi oma enlightened gängiga asju teha - nt oppe.

Need 7 aastat olid omamoodi huvitavad ja ägedad mu elus. Ma ütleks, et tasuta mäng mis kujunes väga kulukaks on üks parimaid hobisid olnud. Kõvasti unetuid öid, 2 kilomeetrise mäe otsas käimine, palju välismaalasest sõpru keda ühendas Ingress.

P.S. Ma ei hakka heietama, et miks mitte nii nagu vanasti või miks ma ei mängi. Ma saan õelda, et i will be sticking around for the team. Ja osades asjades jääb mu kuri käsi alles (see lause on sinistele).

September 26, 2019

Aga kas see on mõtekas

7 aastat. Vau. Äge.

Alustus - see on midagi muud kui seitse aastat mõttetust. Oli vaja lihtsalt ära mainida ja kuidagi peab ju pilli käima ajama. Eniveis (mingi veeeegan veis we?), ma olen paaril õhtul mõelnud. Eriti pingsalt veel eile peale seda kui ma tsuhh-tsuhh rongis läppari lahti lõin ja, nats, koodisin. Et nagu whats the point või kui mõtekas on kodus mingeid asju teha - ehitada, täiustada.

Nagu te teate või ei tea kah siis maja omanikuks olemine = endless nipet-näpet nokitsemine, tegemine, ehitamine, parandamine, viimistlemine, uuendamine... Nii on ka mul. Õhtuti peale tööd ma ikka lähen (praegusel) ajal välja ja teen seal miskit. Viimane asi mis sai improvitud oli taga aias ja katuse all valgusinstalatsiooni paigaldus (:D ya know what i mean).  Ja nüüd on uus asi käsil. Ma ei teagi kuidas seda nimetada - katusealuse aiaäärne kõnniplats? Eh? Sisuliselt siis tänavakivi paigaldus.

Väljas oli juba hämaraks aga õnneks pakkus viimase projekti edukas lõpetamine mulle valgust. Tegin ma seal vaikselt ette valmistusi. Tassisin käruga beebikruusa. Vahepeal veipisin ja mõtlesin Oh, nüüd kui uus JS framework käpas on, on hea arendada ja asi juba edeneb. Mida ma siin väljas teen. Nagunii keerlevad ju vahepeal maja maha müümise mõtted. Et miks rabada. Ok, üks point on kaubandusliku välimuse nunnumeetri tõstmine. But still?

Õnneks mõte arenes edasi (nagu ikka). Isegi kui teatud asjad mõtekad ei ole ning otseselt mingit nähtavat ja limpsitavat kasu ei too siis ma teen neid ikka? Aga kas see on mõtekas. Jah on. Sama asjaga järjepidev tegelemine parsib mõistust. Vaheldust on vaja ja tootaalset vahedust. Arvutis klaveri kulutamine java scripti genereermiseks vs tänavakivi paigaldus on täiesti eri tõugu loomad. Lisaks kui sa oled kontorirott nagu ma (ruik ruik) siis igasugu füüsiline liigutamine ja asjade lahendamine tuleb ainult kasuks nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Aga miks siis ma erinevate asjadega tegelen? Nagu ma mainisin hoida mõistus värskena. Üks hea näide kuidas ma viimati kasti kinni mõtlema jäin on graafiku koostamine. So, ma suure geniaalsusega teegin endale ja paarilise graafiku kus üks ei peaks olema viis päeva järjest rakkes. Üks on kolm ja teine kaks ja vastupidi. Done! Wait. Ma jäin ühe töönädala raamidesse kinni. Jah sel konkreetsel nädalal ei ole kumbki 5 päeva järjest aga see kes sai nädala teise otsa pidi ju järgmine nädal saama nädala esimese otsa jaaaa ikkagi viis päeva järjest....

The Attic Sleepers - Airport (MH Remix)

September 17, 2019

1 sendiga plussis

Oh seda rõõmu ja kilkamist kui hommikul kolin oma 2 factor auth koodi sisestanud ja Mintose uksed avanud. Mu investeeritud 50 euro oli kasvanud nagu seen pärast vihma. Konto saldol säras kelmikalt vastu 50,01. yay, 1 sent kasumit. Sees tekkis sama soe tunne nagu eile õhtul kamina ees tiksudes ning ma mõtelsin, et oii see hämar salaraha teenimise skeem paistab isegi töötavat.

Mõelge. 2 nädalat, igal hommikul sama rutiini sooritanud ja Mintoses käinud hulkumas. Närinud suurest ahastusest küüsi, et kus on mu kuldmunakesed. Aga nüüd see juhtus! Ma olen rikas. Murica is great again. Võite koju ära minna.

Rääkides seekord siis jällegi rikkaks saamisest (pähh paha ideoloogia) ehk ee investeerimisest siis lõpuks võtsin ennast käsile ja otsustasin ühisrahastuse süütuse endalt ära võtta 😋 Kui nüüd südant puistada siis on mul ühisrahastuse konto olnud juba aastast 2007. Tol ajal oli vist omaraha nimeline portaal. No vot. Võttis cocksteist aastat aega enne kui päriselt midagi ära tegin. Vot kus lops. Mitte, et ma poleks varem investeerimisega tegelnud - lihtsalt ma ei tea kuidas ma ühisrahastus rongile niiiiiii hilja peale läksin. Pilet oli ju ammu olemas....

Ma olen varasemalt investeerinud. Esimene vist oli ka kuskil 12 aastat tagasi ja siis oli selleks kogumis hoius. Tol ajal (nagu praegu on ühisrahastused) oli see tava maaka jaoks kõige lihtsam ja käega katsutav viis kuidas sendid mulda lükata ja vaadata kuidas raha mäed kasvavad. Kui mõni loeb, et mida v***u ma jahun siis tol ajal oli kogumishoiuse intress tublilt üle 5% (praegu 0.1%?). Kogumishoiuse suur pluss oli see, et piirangud sisulislet puudusid - võisid 1 krooni kaupa investeerida. Raha sai "tasuta" kolme panga päevaga kätte. Ja kõige tipuks tootis ka isegi midagi.

Siis vahepeal ma olen investeerinud erinevatesse fondidesse. Mingi aeg lõpetasin kuna elu tahtis oma ja ei tundunud see business niiiii tootlik olevat kui unistasin. Ja siis ma olen ka krüptosse raha panustanud (rotimürk kuubis omnonom) ja honestly kogu oma investeeringutest on see kõige tootvam olnud.

Miks sa seda sendiinvestori mulli siin nüüd puhun. Võiks ju asjalik olla ja midagi kasulikku teha ning päris mullitajast Lilyle mulle puhuda.... 🤔 Well. Umbes aasta tagasi tulin ühele ideele kus ma tahtsin tõestada 3 erineva investeerimisega, et iga mees võib ja saab investeerida ning milline neist kolmest kõige kasumlikum on. Ja hetkel - jeesh, tundub, et see projekt võib isegi stardipaugu saada. will see...

P.S. Kes mintosega liituda tahab siis refferal siin: http://www.mintos.com/en/l/ref/LO4I05

LVNDSCAPE - Down Under

September 11, 2019

When i am stuck...

Lõhnab reposti järgi, eh? Ma ei hakkagi sõrgu vastu ajama. See blogi interneti mõistes juba päris rauk ja seega pole miskit imestada kui mõte millest varem olen avalikult paugutanud ilmub teise nurga tagant uuesti. Oh well. Kordamine on tarkuse ema jne...

Nüüd kui gif (vähemalt 10x) korda vaadatud siis asume teemat lahkama. Pealkiri võib isegi tiba eksitav olla. Seda selles mõttes, et nüüd ma olen oma eluga ummmikus ja oibljaa. Not today my mate. Pigem tahaks rääkida eeuuumööööäää... arengust/õppimisest/edasijõudmisest.

Okei, leidsin nüüd uue huvitava asja. Või miski motiveerib mind midagi uut ettevõtma - kas enda uudishimu või simply paratamatus kuna istud pile of 💩 otsas. Jah mõlemat juhtub ja pidevalt. Näed/kuuled mõnda uut huvitavat asja ja kohe tekib imu teemase sulanduda nagu kuum nuga margariini. Või siis see neetud hiina tehnoloogia suri jälle ära ja vaja tööle saada ehk miski vajab kuskil remonti. Ja mõnikord need asjad ei peagi olema seotud õppimisega. Mõnikord on vajadus/tunne, et elu vajab uut kurssi.

Nõda siis ma passin pea hajali otsas ja õlgu kehtitades - meh? What's next. Me teame, et selle esimese sammu tegemine on aaalaaati kõige keerulisem osa. Õnneks mul sellega suurt probleemi pole. Kui ette ei võta siis järelikult pole minu jaoks. Ja kui on huvi - pärsi huvi siis ma teen selle tibsukese ära. Edasi läheb huvitavaks. Tõesti, what next. Need on need kohad kus mu seis on täpselt 0 aga see mind ei morjenda. Tuleb lihtsalt oma motivatsiooni mootor tulevikku kerida ja mõelda, et miski hetk ma saavutan oma eesmärgi. Ja siis ma ennast pushingi selle teadmisesga. One day.... one day!

Aga mis siis teha kui seis on null? Võttes ühe kõige viimase mõtte/projekti alateema siis tagataustaks õeldes tekkis mul aasta tagasi teha projekt mis saab siis kui investeerin võrdse summa kolme erinevasse prospekti (wtf? i dunno, watevva) ja võrdleme kuidas elu kulgeb. Ja nüüd olengi hetkel Mintos nimelise ühisrahastus platvormiga deitimas. Kontot luues ma läksin tühja pagasiga (mitte raha mõttes - see sai sinna sisse sulisatud) ja nüüd iga hommik näpin ja uurin elu. Saab ise valida kuhu investeerid, saab portfelli kaudu, saab auto investiga.... Wat to do... Ega muud ei olegi hoia ennast kogu aeg teemas sees ja näpi nuppe ¯\_(ツ)_/¯

Teine näide oleks miskit sellist, et aia tööriist katki. Oh well. Nii kahetaktiline mootor, karburaator ja asjad. Küte läheb siit. Õhku saab siit. Oo see on küünal. Lihtsalt võtad käsile ja "jõuga" või noh nokitsedes närid end teemast läbi. Lõpuks kui korda sai on hea tõdeda, et polnudki nii raske ju.

Jaaa kolm on kohtu seadus. See mitte õppimise asi vaid elukursi muutused. Right now, ma ei oska erilist ja konkreetset näidet teha aga saan õelda jällegi algus on tundmatu ja ehk isegi hirmutav aga sii ma utsitan ennast ja miski hetk hakkab asi ise liikuma....

Lucas & Steve x Pep & Rash - Feel Alive

September 5, 2019

Töökoha vahetusest kui "kõik on hästi"

Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks. Mine metsa, vale algus sellele laulukesele. Aga kui tegelt tahta siis see on väga hästi tänase päevaga seotud. Nimelt, lõunalt tulles jalutasid kaks pätakat mõõda ja siis üks neist laulis "eile oli keka tund. Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks". Ja tööga on see nii palju seotud, et ma ju tulin lõunalt tagasi tööpostile. winks-winks 😉

See mõte on mul mitu nädalt peas keerlenud nagu balleriin teatris. Tööd ma vahetama hetkel ei plaani hakata vaid pigem lobiseks internetti miks ma seda kevadel tegin. Loo soojenduseks, vähemalt enda vaatevinklist, miks üldse tööd vahetatakse on suurem palgahimu, vanas kohas liiga kaua oldud (3 aastat :D), vanas kohas on toimunud muutused ja keskkond on läinud pingeliseks ja veel ehk lihtsalt eriala vahetus.

Kui mina eelmise aasta detsembri jõulude aeg oma kandidatuuri sisse andsin ei olnud mul ühtegi motti miks peaks üldse tööd vahetama. Brausisin ma pühade õhtul tseevee online ja nägin ühte (no kuule, terve posu ikka ju) kuulutust ja mõtlesin yolo - kandideerin. Ja oh seda uue aasta üllatust kui 3 jaanuaril nägin kutset intervjuule. Ka siis oli mu pea suht lahtine ehk yolo, katsume ja vaatame mis saab. Ja pealegi Viljar tuleb aeg-ajalt kandideerimise trenni teha, et sa rooste ei läheks.

Sel hetkel, eelmises kohas, nimetame firmaks "Small" olin ma peaaegu aasta töödanud. Ühtegi muret ega poltergeiste vaevamas polnud. Kontor oli pisike ja suht IT chill-out stiilis (mõned asjad olid veidrad aga ok). Töö vaheldusrikas ja põnev. Koleegid lahedad ja nendega sai palju nalja vistatud. Ühtegi musta rebast polnud kellega kana kitkuda. Olin ühe aastaga omandanud rohkem teadmisi kui varasema viie aasta peale kokku ja seda tänu Smallis töötamisele. Äramineku hetkeks oli ootamas palgakasv. Ehk ideaalne, saate aru ideaalne. Idüll. Mida elult veel tahta. Aga....

Nagu ma üle eelmises lõigus kirjutasin siis cv saatmise hetkel oli mul yolo startuppi kandideerimisega. Asjad hakkasid oma elu elama esimese intervjuuga. See oli super. Ütleme parimaid kogu mu elu jooksul. Ei olnud CIA stiilis üle kuulamist "misssa viie aasta pärast teed" - "ah minge p***i (poodi)". Ja jutu lõpuks tuli välja, et üks vana tuttav oli kes intervjueeris. Ära minnes ta ütles, et ma olen nagu jõulukingitus neile. Wow. Yolo hakkas vaikselt kustuma ja peas tekkisid mõtted: kui äkki lähekski?. Lisaks intervjuule pidin tegema proovi töö. Ja tõtt õelda see oli esimene "esse" stiilis proovi töö kus ma isegi pingutasin, nats. Smalli proovi töö oli muidgi ägedama aga see ei mahuks võrdlusesse.

Mõõdus nädalake-paar ja asi oli klaar :D Ehk tuli eitava tooniga vastus. Kuna mul oli yolomeeter veel poole peale siis nutma ei tihkunud ja jätkasin oma igapäevast elu. Minu heaks üllatuseks saadeti kuu aja pärast uuesti kiri ja küsiti kas oled veel huvitatud - YASSS! Läksin järgmisele intervjuule ja nägin järgmist eksi (kolleegi, mitte naist!). Siis oli selge. Thats it. Palga läbirääkimiste ajal ütlesin, et mul sada ja seened. Andke nii palju kui praegu saan ja oleme omadega mäel nagu mustlane mäel. See palga suhtumine oli natuke ajendatud ühest nende töötaja blogist mida ma järgin. Ta kirjutas seal, et miks läks väiksema palga peale kui võimalused mida elu pakub. Kõik märgid viitasid mu õigele tee valikule. Viimane intervjuu oli firma (hellitavalt) bossiga. CTO või VTO või kuidas iganes tänapäeval neid nimetataks. Väike hirm oli nahavahel aga äge oli. Ma olin oma otsuse teinud. Vahetan töökohta!

Nüüd pea pool aastat mõõdas ja ma olen igapäev tõdenud, et see oli üks neetult hea otsus. Why so? Ma olen mõelnud ja osaliselt läheb see mu elad-oma-elu töö juures teooriaga kokku. Isegi kui sul on praeguses kohas kõik väga viis ja motivaatoried on täpselt null ametikoha vahetuseks siis ära mata pead maha. Asi on väärtuses. Väärtuses mida sina saad pakkuda oma tööandajale ja mida sina saad vastu. Ma ei laida maha, et Smallis need asja paigas polnud. Vastupidi, kõik oli ju tipp-topp. Aga nagu näete saab alati ka enamat. Ma tunnen, et pakun hetkel oma idufirmale rohkem kui aasta tagasi Smallis ja elan palju ägedamat elu (jällegi, Smaliis oli hea). Ning ma usun, et sellest vahetusest võitsid kõik kolm. Mina, idufirma ja Small. Ma tean, et mu ametikoht kaotati seal ära (oh iroonia) aga äkki oligi see neile vajalik...

Igatahes neile kes läbi ei lugenud ja kommenteerimise eesmärgil lõppu kerisid. Isegi kui sa oled preagusega rahul siis alati annab saavutada midagi enamat.

Cheerios!

Lucas Estrada & LuckyLuke - Sunny Days (It's You) [feat. Nezen]

Populaarsed