June 27, 2019

Igavesti online

Seoses viimase postiga kus ma kurtsin ebaõiglase elu üle ja ei saanud n****k (nutikat) näppida kuna SIM kaart ei töödanud ja see põhjustas minu interwebsist välja lõikamise.  Läksin ma siis lõuna paiku esindusse uut SIMi poissi hankima ja teel olles pidin päris omi mõtteid mõlgutama (jah, see juthub kui pole internetti - pead aju tööle panema <😠). Äkki kargas pähe lugu sellest Miks ma online läksin. Kuna trammisõit kalamajast Virusse kestab terve igaviku sain oma tegude üle järele mõelda. Peamine küsimus tekkis, et vanasti ei olnud ju kiirsõnumivahetust kogu aeg käepärast....

Nüüd mul tekkis huvi valmis vorpida communication history of filx. Kuna ajad on muutnud ja selle asemel, et kooli aruvti klassis MSNi logida ning kiirvestelda teeme seda 24/7 (noh peaaegu, magame ka vist vahel). Minu jaoks on see huvitav ja tahaks vaadata korra pilgu tagasi kuidas me varem elasime võrreldes praegusega. Ilmgselgelt on suur muutus see kui sul on võimalus iga kell võtta lemmar sõnumivahetus äpp lahti ja mõni kassi gif saata... ee asjalikku juttu rääkida. Seega ma olen nüüd igavesti online (vähemalt mõneks ajaks, ei tea mis tehnoloogia toob).

Enne kui suure hurraaga pihta hakkame lepime kokku raamid. Mida me defineerime kommunikatsiooni all. Raudselt läksite ruttu wikipeediat läbi klõpsama ja tahate kõvasti tsiteerida: "Kommun..." sshhh 🤫 Kuna tegemist on ikkagi filxi kommunikatsiooni ajalooga siis piirdume siinsete lepetega. Well, right then. Okay... Räägime suures osas elektroonilisetst kommunikatsiooni vahnedidest ja meetoditest.

Ohh pole saanudki alusada aga juba valed lendavad :D Kuigi ma mõtlesin, esilagu peileritest, mobladest ja arvutitest rääkida siis ma ei tee seda. Dunno, nostalgia mõttes. Vaja ajurakkusid pingutada väga kaugete mälestuste jaoks. Esimene nn tehnoloogia mida ma kommunikatsioooniks kasutasin oli tavaline kiri. Kui sa ei tea siis eesti keel emaeee.... googelda mida tähendab paberi lauale asetamine, pastakaga sinna sõnade voolimine kirjaks. Siis murda see paber pooleks, pista ümbrikusse. Toimetada kiri kuidagi postkontorisse. Ootad paar päeva-nädalat ja saad samasugusel meediumil vastuse. Jah, ma tegin seda. Mälu järgi olin ehk eelkooli ealine või käisin esimeses klassis. Hetkel suutsin oma aju soppidest välja kaevata selle kuidas ma kuskilt leidsin endale välismaa kirja sõbrad ja kirjutasin neile. Damn fun oli. Ootad pikkisilmi seda kirja ja kui kätte oled saanud siis loed mitu korda ja säilitad oma kõige tähtsama vara juures.

Viimati ma saatsin paberil kirja aasta 2009 mai kuus ja Rakvere põhjakeskuses (vaata mida nüüd aju mäletab :O). Kiri ise oli kinda zest - armastuskiri. Ülelüldse oli hea meenutada lapsepõlve. Ma häguselt nagu mäletasin, et vist olin lapsena kirjasõber but but.. Natuke ragistamist ja siis hakkasid mälestused jooksma. Millised on teie emotsionid ja mälestused? Kasutage allolevat kommentaariumi selleks. (oh wait, te ei tee seda. Panen nkn homme kinni kuna siis kulub paar bitti vähem andmetöötlust, seega vähem elektrit ja päästame maailma).

Ma mõtelsin pikalt (jah dem brains are working without smartphone also) ja esimene asi mis selgeks sai, et sellest tuleb väääääga pikk lugu. Ja nagu te teate, siis mitte kellegile tänapäeval ei lähe peale pikkad lood. 160 märki säuts ja thats it. Prolly, selle posti lasite ka diagonaalis ruttu üle, et kuskil oma ajusopis linnuke kirja panna ✔️ filxi blogi tänaseks loetud. So tänane jutt tigu postist ja kirjasõbraks olemist oli proloog kommunikatsiooni loole.
LU2VYK - Empty House (feat. Jex)

June 25, 2019

Nädala kokkuvõte ehk time for weeks HiLows / PPP

Aeg nädala kokkuvõteks  😀 Kuna jäätmekäitlus koos taaskasutusega on popp ja hipipärane siis viskan copy-pastaga siia tsitaati mida alles hiljuti kasutasin:
Hmm. Nothing is burning, nothing is shining. < it doesnt mean that life stopped, cant see anything mention worthy today 🤔
Nii selle postiga on lood jonksus, võib viisakalt "Publish" nuppu pressida ja õue päikest võtma minna.

But, but... Klaviatuur ka juba nii hinnas, et seda kulutada ei või? Oh, well. Eip, mu pisikesed piilupardid. Ma niisama vigurdan siin. Tuleb asju vabamalt võtta eriti kui:

  • rasked jaanid on seljataga (üle lõkke hüppamine päädis sinna sisse hüppamisega)
  • kümme kilo sashlikut on selja sees (või noh maos ja see seedib veel terve järgmise dekaadi)
  • päevad lähevad jälle lühemaks (wtf? kes 24 tunnist osa julges ära näpata)
  • rammstein tuleb Tallinnasse (honestly, ei tea miks see siin listis on)

Nagu ühele õigele sendiblogijale (loe finantsvabadusblogijale) omane pidasin "läbirääkimisi" Telia ja Elisaga, et paremat arvet saada. TL;DR Telia moosis iga nurga alt, et jääksin aga ainuke argument oli (peenikese häälega) "meil on parem klienditeenindus". Novot siis. Hülgasin oma 15 aastase suhte Teliaga ja läksin Elisa rüppe. Funny thing on see kuidas nad lubasid mulle SIM kaardi postiga saata. Viimast pole kohal ja öösel läks Telia kinni. Nõnda ma siis vantsin rongi pealt töö poole ja kohustusliku nutisõltasena mõtlen, et "tseksiks mis telos põnevat on". Oh well, see mõte kadus kiiresti kuna meenus fakt asjaolust nagu INTERNETI puudumine. Huvitaval kombel ma suust vahtu välja ajama ei hakanud ega surnud pole ka.

Maal juhtus huvitav seik. Mäletate kui ma rantisin kuidas Lily rattaga sõitma õpetamine tahab veidike järjepanu ja kannatuslikkust. Ooo üllatust. Maal kus puudub ohutu (ei hakka maanteele ronima, mmmkaey) kõvakattega pinnas ja rattasõitu tuleb teha mügarlikul murul õppis Lily ise sõitma ¯\_(ツ)_/¯ Nagu välk taevast oli ta saanud aru väntamise konseptisoonist ja enam ei pidanuki keerutama mantrat "nüüd see jalg". Muru peal väntamine on raske - seega peab esialagu natuke hooga kaasa aitama.

Ja lõpetuseks. Kõik himurad mitte Plant Based toidu armastajad kindlasti tahavad teada mis sai sashliku saagast. Kas tuleb uusi episoode? Dunno. Võimalik. Hetkel ma oskan nii palju rääkida, et ise tehtud ja mitu päeva laagerdunud lihh maitses kordades paremini kui poe eri. Aga feilis idee teha burgereid :( Üldse on mul grillimisega lõputu võitlus, et gurmaanidele meeldivat toodangut sealt kuumadelt sütelt kätte saada....

Avicii - Bad Reputation (feat. Joe Janiak)

June 20, 2019

Sashliku salaretsept

Kuna herr Linnupoeg ja herr Tali sisuliselt üksteise võidu huiavad ja varjavad oma nippe kuidas sashlikut teha siis pean ma improviseerima. Nagu ikka. Nad võivad ka helveste generatsioonist olla ning pole neil õrna aimuga kuidas sashlikut teha. Dunno. 🤷 Teema sisse juhatus algab järmisest lõigust:

hommiku paraadile, siis coopi sita saslõki ja marinaadi liha järgi koos resti orikaga, siis grill tulele ja ülejäänu õdagu üritad ketsupiga kuivand lihhi pehmendada
Vähemalt nii jutustas Jänes ükspäev chatis. Osaliselt kirjeldab milles probleem on.  Poe sahlik on 💩 Ülejäänd jutt on ka paljude kaasmaalaste jaoks puhas tõsi nagu prillikivi. Minu suurem mure on tegelikult, et iga kord kui poest ostad kas "valmis valmis" Rak.... või lahtisest letist sahslikut siis sisuliselt maitse elamus on olematu. Esimese variandi puhul on lood siin riigis natuke paremad. Pigem on see lahtise liha letti maitsetu bisness. Marinaad näeb hea välja jah. Nii, hea et rebiks kohe sealt samast 10 eurose ufo, kallaks poe teises ostast saadud põrgupõhja sõe sinna ja pidu alaku.

So, see on siis minu viha lihakõne. Kopp on ees sellest #näeb-hea-ja-pealmine-kiht-vist-isegi-maitseb-aga-sisu-on-kakapuu. Nüüd algab mäss. Lähen täna tõrvikuga ja hanguga poodi ning võtan toorest liha. Sinna juurde valin ise murinad millest sashliku kokku keevitan. Fakjuu valmis sashlik.

P.S. Kui arvate, et see post oli "sisutäide" 2 positutst nädalas plaanis siis paraku kurvastan - ei.
P.S.S Kui tahate hakata jahuma midagi, et OMG liha ja soovitate plant based toitu siis sõidke rongiga Türile (ma sõidan hetkel liha järgi mmkei).

Avicii — Friend of Mine (feat. Vargas & Lagola)

June 17, 2019

Igapäeva seosed HBO seriaali Chernobyl peamõttega

Vaatasin just hiljuti läbi viimase aja ühe popima sarja Chernobyl, mis on HBO poolt toodetud. Jeesh, hype is real. Mul pole plaanis hakata seriaali ennast aruvstama vaid oskan nii palju õelda, et need 5+ tundi on väärt su elust kõnealuse teose vaatamiseks. Või kui vaadata interneedusest leitud meemi siis sari on nii hea, et paljud tahavad järgmist hooeaega. WTF!

Aaaga.... Kui seriaalist ei räägi millest siis. Kandvast mõttest (vähemalt minu jaoks) mida seal presenteeriti. Jah, eks igal asjal on oma agenda ja tagamõte. Ka sellel seriaalil. Neid vast oligi isegi mitu. Minu jaoks olulisem mis silma jäi oli - "The Cost of Lies". Härra (või on hetkel proua, doesnt matter) IT minister maakeeli oleks siis "Valede hind". Lause ise on natuke hmm, mitte petlik vaid vähe kirjeldav.

Mulle tundus, et kogu jooksev idee "The Cost of Lies" oli näidata kommunismi kui masinavärki ennast mis hävitab elusid. Kuidas võtta. Meil on ideoloogia kommunism ja suur osa süüst miks see püsti seisab on see, et see on valedele üles ehitatud. Ja kahjuks. Valed väga kaugele ei vii (nii räägib ka mu vanaisa). Seriaali vaadates saame tõdeda, et see nii paraku on. Kaboom ja tuumakatastroof.

Kas kommunismis oli miskit mäda või oli elu lii nii lilleline - seda ma ei tea. Ma tean seda, et kommunism kui selline põhjustas eee väga pahasid asju (Tsernobõl, küüditamine, II MS...). Kui nüüd natuke tagasi seriaali juurde põõrduda siis Tsernobõl ja valede hind. Well, vaadates seriaali hakkasin kohe leidma sarnasusi. Meil on miskine ideoloogia ja selle elus hoidmiseks tehakse heatahtlikkuse standardile (mis see standard on?  explain that...) mitte vastavaid asju.

Kui me nüüd natuke ringi vaatamine siis sama mustrit leiab iga päev ja kõikjalt. Ette ruttates ma ei kiida kommunisimi ega õigusta teise stiilis aga nemad tegid ka. Vaid ma enda seisukohast tahaks välja tuua, et selliseid asju tehakse pidevalt. Küsimus, milliseid? Ma pakuks lihtsat vastust: ideoloogia toetamiseks tehtud moraalselt valed otsused. Ideloogia võivad olla ka tavalised firmad, mitte ainult poliitika või usk. Skeem on suht sama: on x grupp inimesi kes tahavad "hüvesid ja head elu". Loome siis ajastule vastava plaani: usk, poliitika, firma... Siis kaasame sekundaarse kihi kellele anname "hüvesid aga vähem hüvesid" toetuse eest. Ja see on see peamine - edasi viiv grupp. Ja kolmandaks on need kes ratastele alla jäävad - st keda reaalselt antud lähenemine ei huvita, kes saavad aru kui vale see on ja need kes piisavalt tähele ei pannud.

Tuumakatstroofist jõudsime kuhu... Sisuliselt selliseid ideoloogia jaoks tehtud küsitavaid otsuseid võib iga päev näha. Nii suuremal kujul, kui ka väiksemal. Näiteks ka oma eelnevatel töökohdadel on mul tekkinud küsimus, et kui miski uue skeemiga lagedale tulla, et firma kasumlikkust suurendada ja klientidelt vähema eest rohkem raha küsida (Tele2 oma viimae paketi uuendusega on hea näide sellest :D).

Mulle lihtsalt tundub see "valede hind" on paratamatus niikaua kuni "moraalse" eluajendiga inimeste arv jääb alla kasumiahnusele. Ahjaa, mis see moraalne on? Sellest saaks pikalt heietada aga täna siis vana hea budismi tõde "tee teistele seda mida sa tahad, et sulle tehakse ja vastupidi".

Universal Heads - Humans

June 14, 2019

Lily ja kaherattalised

Lily sooritamas tehnoülevaatust ehk kas aku on juba täis ja saab sõita
Meil idufirmas on paar Stigo elektrilist rollerit mida võib kasutada linna vahel vuristamiseks. Enamasti saab neid mitte näha ja kasutada keskpäevasel ajal kui vahvad kolleegid lõunal käivad. Mina seevastu otsustasin üks õhtu proovida sellega koju minna ja siis seal demoda ägedat vidinat (äkki õnnestub püha nõukogu nõusse saada selle soetamiseks 😁).

Spoiler alert... Stigo hind on liiga krõbe mu jaoks kui vaadata konteksti kui palju see otstarvet leiaks. See veel ei tähenda, et aparaat halb oleks. Vastupidi - teatud kontekstis ideaalne abimees. Kuna Stigo sisuturunduse eest veel mulle salaraha rullitanud pole siis ma pikemalt ei peatu toote kui sellise kiitmise juures. Või kuidas ma seda katsetasin ning kuidas sellega igapäevaselt ringi liigelda oleks. Ühesõnaga - mõnus (kui pappi hakkab pritsima kasvab sellest ühest sõnast isegi lugu ;)

Kodus lasin ka lastel proovida. Kes sõitis ise, kes süles. Ja ennäe imet. Kõige suurem fänn oli Lily. Tema oli see pisike kes istus mu süles ja koos sõitsime. Miski hetk panin ta käe gaasi pedaalile (well noh, tehniliselt on see keeratav lüliti mis suurendab elektri läbilaset mootrisse - wtf 🤯) ja õpetasin, et nüüd keera. Kusjuures ei läinudki palju aega kui tal asi oli käpas ja sai aru mida see tähendab. Käepidet keerates ratas liigub :) Kui hoog liiga "suureks" läks ültesin, et Lily "lase lahti" ja tegi seda.

Hämmastaval kombel sujus sõit ee sujuvalt. Polnud kordagi momenti mis oleks segadust tekitanud. Kui ratas hakkas seisma jääma ütlesin, et keeraks ja kui vaja hoogu maha saada ütlesin, et laseks lahti. Kõik toimis nagu sveitsi kellavärk (jah sina helbke seal: käekellad olid ka kunagi analoogid). 
Loomulikult kasutasin sujuvalt juhust elutarkuste omandamiseks. Nimelt igakord kui mõni tee ots hakkas liginema ütlesin, et hoo maha võtaks ja vaataks kas auto tuleb. Ta vastab rõõmsalt mulle sellepeale: "Ei tule". ja me sõidame edasi.

Elektrimootri peenestamine (on see üldse võimalik :D) ja ringi paarutamine oli Lily jaoks nii äge kogemus. Nimelt ma pidin vahepeal aias ka natuke toimetama - külvatud muru kastma. Lily'le ütlesin, et oota natuke ratas pab laadima. Tema käis kohe pidevalt seal ratta juures uurimas kas juba on laetud ja saab uuele ringile minna või mitte....

Kuna see positus läheb kirjutamise hetkel schedul'isse ootama siis ma saan veel ringi mõelda. Ma ei ole kindel kas peaks nüüd ka eraldi postituse tegema päris rattast mis sai mõned päevad tagasi soetatud.

Teeme siis hetkel lühidalt. Lily pole varem rattaga sõitnud, ei püsitkaga ega muu variandiga. Seega tuleb talle nüüd selgeks õpetada maagiline asi nagu pedaalimine. Ja god damn (heas mõttes ikka mmkei) tuleb järjepidev ja kannatlik olla. Nii nüüd lükka see jalg alla. Nii nüüd lükka teine jalg alla - repeat same two sentences x ammount of times - Lily, lily (endal pea lõhkemas - aaargh) lükka nüüd jalg alla... Tead mis teeme puhkuse.

Jah, kohati tekib momente kus kannatlikusse piire kombatakse ja tahaks nahhui saata see ja kus teine. Aga neil hetkedel sa saad aru, et sa teed ju maailma parimat asja - aitad ühel kasvaval ilma kodanikul uusi oskusi selgeks saada ;)

Axwell /\ Ingrosso - Dawn

June 12, 2019

the laif of a lasnamäe internet warrior

Hommikul ärkan kajakate lalina saatel,
nutikat sirvides mu nägu muutub kaameks.
Facebook, delfi, postimees - millest küll alustada,
tahaks oma maailmavaate kommentaariumisse panustada.

Delfi top uudise peale mu karv tõuseb turri,
valistus, eesotsas alfaisasega on jälle keerand miskit lurri.
Fak jee, mu komm on täna esimene,
sest sina, troll, teistpool ekraani pole eriline.
Minu jutt siin on ainult tõene,
mu sõnade peale ainult mõelge.

Uudistes jälle teemaks on lapik maa,
onu Agur millal sa ükskord aru saad.
Jälle pean asetama käed klaverile,
et saaks asjad selgeks teha valerile.
Toksides sõnumit "maa on ümmargune",
sajab vastu kommentaare nagu taevast nuge.

Oh issand aita, Eesti esi insta influencer lahku läks,
nüüd teda ootab Facebookis  näo peks.
Varjupaika viisid sa oma kustikad,
selle eest silme alla voolime sulle virutaalsed mustikad.

Linkin Park - Hands Held High

June 10, 2019

Tehnoloogia on neutraalne

Eelmisel nädalal üks hommik rongiga tööle minnes rääksin vana (mitte vanuse vana, daah) sõbrantsiga erialast juttu. Üks hetk ta küsib minu käest: "Kuule filx, sina vana (😀) turvahunt. Mis sa arvad, *** avalik asutus teeb oma kõik suured hanked PHP's. Kas see jama pole?" Ja siis ma vastasin: "Amy, technology isn't intrinsically good or evil. It's how it's used ütleb proffessor Farnsworth"...

Okei... Kuna mul on haugi mälu ja kogu juttu ei taha siia 1:1 üle kopeerida siis seletan meie vestluse lahti oma sõnadega. Mulle meeldib see tsitaat kuna see on vääramatult igat pidi tõsi. Kui me nüüd räägime (mida me too hommik ka tegime) veebitehnoloogiatest või üldeüldse programeerimisest siis pole olemas halba asja. Vaid see kuidas seda kasutatakse. Samamoodi võid sa küber turbe (üüü poliitiku reklaam sõnad) mõistes NodeJS vms keelega sveitsi juustu teha. Kõik on täpselt nii nagu proffessor Fransworth ütles: iva seisneb selles kuidas tehnoloogiat kasutatakse.

Ma seletasin, et PHP'ga on üldises mõttes dekaadi taguste aegadega kibe maitse kurku jäänud. Sisuliselt olid PHP's tehtud rakendused mis tegid popiks pen testingu ( = häkkimise, maa keeli). Ja sealt ka see üldine arvamus on kujunenud, et PHP on 💩. Ma siis kurtsin, et olen veebi arendanud pea kakskend (on mõni teist nii vana üldse siin?) aastat ja sisuliselt essugi pole muutunud. Aastal 2001 tehti "dünaamilisi" lehti aga pidid veebilehe toimetajana oskama natuke koodi kirjutada või laskma mõnel ITi poisil seda teha kui tahtsid muudatust. Vahepeal asi arenes ja tuli mmm võtame Wordpressi näiteks. Enam ei pidanud toimetaja koodi oskama. Kerime ajas edasi ja ratas on täis ringi peale teinud. PHP pole popp, NodeJS on popp aga kui tahan kodukale uut lehte siis pean vaking koodi kirjutama #$%@!!

99% teist vist nüüd ei saanud aru mis üleval räägiti või on poiss täitsa pivles. Oh, well. Kasutab Googlet: PHP , NodeJS , penetration testing . Kuna hiir on taastumatu loodusvara ja iga klikiga kulutad seda siis ma usun, et te ei klõpsinud nendel linkidel aga tahaksite kangesti teada mis mu loo moraal on. Kuulge, ma ei käi siin moraali lugemas vaid lihtsalt klaviatuuri kulutamas ;)

Miks tehnoloogia neutraalne on? Lihtne. Need oleme meie, inimesed kes panevad miski asja miskisse konteksti. Tõlgendvad miskit asja nii kuidas meie huvigrupile sel aja momendil parem on. Võtkem näiteks tuumaeneriga - on hea ja halb. Hea on kuna õieti tehes saavad sina ja 10 miljonit liigi kaaslast oma viimase versiooni iPhone täis laadida ja Farmville pelada. Ehk tuumaenergiast võib saada mõistlikult kasutades head elektrit. Halb? Õnnetud Jaapanlased kes said 1945 endale 2 tuumapommi kaela. Ma pakun, et tol ajal murica arvas, et nende kärtsude taevast alla kukutamine on ka hea... Mõttest saite vist aru on olemas tehonoloogia - küsimus kuidas seda kasutatakse.

Järgmine näide (kuna hommiku kohv pole teil joodud, või ei viitsi veel lõunapausi lõpetada). Veoautod. Nad on head kuna neisse mahub hästi palju iPhone mida me kõik tahame. Lahendab meie probleeme kaubade, esemete tarnimisega ühest punktist teise. Nad on halvad kuna kellegi usk ja hääled peas käskisid, et nüüd oleks aeg kusagil Prantsusmaal real life Carmageddon'it mängima hakata ja veits inimesi alla ajada.

Tegelikult ma tahaks selle teemaga kaugemale minna ja veel rohkem filosofeerida. Okei, meil on tehnoloogia neutraalne. Inimesed kujundavad selle kas on halb või hea. Aga kes ütleb, et see nüüd on õige. Kas see "hea" kasutamine on moraalselt õige.... Ma püüan meeles hoida ja miski kord kribada sellest...

P.S. Kes siin viimastel päevadel hulkumas käinud on ehk märkas kujunduses muudatusi. Tl;dr blogspotil on juba 100 a uus templeidi süsteem ja ma üritan oma vana sinna ümber konvertida...

Kygo - Intro

June 4, 2019

Teadmamehed kutsutakse vaibale

Kord aastas, mai kuus, kui loodus tärkab ja õunapuud õitsevad pistavad pea koobastest välja ka hipid. Neil on nagu karudelgi. Raske talveuni seljataga ja aeg virguda koos mai kellukestega. Õhus ringlev õietolm lisab meeltesse vaimu ning taas tärkab tahe võidelda õigluse eest. Mõni aasta tagasi, suve hiilmisega otsustasid linnakad emapuu maha võtta. Hipid kogunesid ja asusid kaitsele. Roniti puu otsa ja tehti isegi protesti mõttes püksid täis. Võitlus oli kõva aga pidi alla vanduma. Nüüd on uus oht tärkamas ja peab uuesti tegudele asuma...

Põõsaste sahinaga pistis pea välja väike hipi Lembitu. Nina alune oli paksu (õie)tolmu kihi all ja silmad olid kui tõllarattad peas. Ilmselgelt, oli näha, et Lembitu on paanikas. Ta tatsas edasi-tagasi ja oli ähmi täis. Circa 2 tunni pärst suutis ta esimesed sõnad suust välja punnitada: "linnakad, linnakad.... nad tahavad 5 keeed tuua". Vana Jüri puristas nii, et tatti lendas neljas kaares: "Mis geeed". " 5 geee": lausus Lebmitu õhku ahmides. Jüril oli veel pea pilvedes ja ei saanud õõd ega mütsi aru: "miiiiis geeeeed". Lembitu pulss oli vahepeal langenud ja suutis isegi hakata arusaadavat juttu suust välja ajama: " viiiiiis gee, viiiis gee. Too om umbe ohtlik. Igasugu lained ja värgid."

Pärast pikka nuttu ja hala hakkas vana peer Jüri aru saama olukorra tõsidusest. Ta jalutas korraks maailma ääreni ja toksas sealt jalaga kivi alla. Mõtetes tõdes kui hea on lapikul maal elada. Muidu veel kuku ümber. Ta lausus mahedal toonil: "Too mulle mu iPhone. Ma pean kohe helistama alfa-isasele ja ütlema, et 5 geed ei tohi minil juhul tuua." Vahepeal võpatas terve hipi pesakond. Kui juba alfa-isase nime mainiti siis pidi asi ikka eriti tõsine olema. Muidu ju lahendati kõik vajaka jäänud asjad ilma temata ära.

Järsku oli Jüri krapsakas nagu pisike pärdik poiss ja juba ronis mõõda puud kõrgemale oksale, et seal twitteris säutsuda ja tag'id alfa-isane postitusele. Ei läinudki palju mõõda. Ainult mõned mehhiko müüri ja hiina tollimaksudega seotud twiidid. Ja alfa-isane säutusus kurjal toonil: "Teadmamehed, kohe vaibale. Mis on 5G ?1? #kuionmustsiisnäitaust #alfaisasesäuts"

Järgneb...

Martin Garrix - High On Life (feat. Bonn)

June 3, 2019

Töökoht

Hei-hopsti, mu töörüblikud ja shalngid 😎 Otsustasin tänase positutse pühendada tööle kandideerimisele kuna töö kui selline on oluline komponent meie elus. Veedame ju 8 tundi päevas (aaaa, see on keskmise kontorihiire pealt võetud) sulli teenides, et saaks oma maine elu siin ära elatud. Variant on ka endale vöö ümber panna ja kuskil turu platsil kärtsu ja mürtsu teha ning kiiresti 99 neitsi juurde saada...

Anywayz.... Ma sain oma esimese päris töö kuskil selle blogi alguses. See võis tegelt isegi aasta varem olla. Loomulikult olin ma varem maasikaid ja kurke korjanud. Ajalehti müünud. Ajalehti teinud. Progenud. Ja õdedelt-vendadelt erinevate müügitöödega rahhi saanud. Päris töö all ma mõtlen sellist kus annad kolm tilka verd ja tõotad tähtajatult esmaspäevast reedeni kupjale meelehead teha. Enne kui all kommentaariumis normima hakkate (hahhaa, te ei tee seda nagunii) siis jah on ka vahetustega tööd. Skeem jääb siiski samaks: kolm tilka verd ja kuulõpus ilusad numbrid pangakontol. Viimast juhul kui konto pole arestitud. Aga pohh, siis laseme raha kanda naise koera kontole.

Mina sain oma esimesele tööle nii, et tuttav kutsus. Onupoja poliitika as is finest. Ja ausalt tunnistades siis miski aeg saingi järgmised tööd samamoodi - keegi kutsus. Päris kandideeritud tööle asusin circa dekaad hiljem. Ärge nüüd mu jutust välja lugege, et ma ei tegelenud kandideerimisega üldse. Ei, ei. Vastupidi. Juba esimese töökohaga DDOS'isin cv.ee online nii kui sain ja aint kanideerisin. Kutsuti ka vestlustele....

Aaaand here we are. Kusuti vestlustele. See ongi see miks ma tahan oma südant puistada. Ma mäletan väga hästi. Olin noor ja loll (miskid haridust tõendavad dokud olid olemas) ning ilma oskusteta. Toona oli tööle kandideerimine jube kole ja hirmutav. Eriti kui sul pole ühtegi vägitegu ette ka näidata. Need piinilkud hetkel seal intervjuul. See higistamine ja närvitsemine. Lõpuks sai see sajandi pikkune piin eee töövestlus läbi ja jäid ootama sõnumit: "tänks mate, aga no sir". Masendav. Seal sa siis oled noor ja kogemusteta ning tööle ka ei võeta. Me võiks nüüd diskuteerida ka teemal värske ülikooli lõpetanu vingumas miks tööle ja kõrget palka ei saa. Aga see pole mu mõte.

Aasta on 2019. Olles olnud teinud tööd erinevatel kohtadel. Nii arvuti süles koduses Eestis kui ka relv käes kaugel idas. Teadmisi kogemusi on kuhjaga. Rind on rasvane (või on see hoopiski õllekõht 😲) ning seetõttu on hirmud ületatud ja maakeeli öeldes poogen nende intervjuudega. Ja jällegi - ma ikka käin. Viimane oli jaanuaris. Nüüd lihtsalt tean, et tööle kandideerimine ei võrdu keskaegse piinariista ohvirks olemisega. Seega juhhei mulle :)

Kuna ma olen nüüd vana päss... eee on ohtralt kogemust ja nüüd olen ma seal töövestlusel teispool lauda. Valimas uusi kolleege (evil laugh). Ja tegelt hiljuti just tegingi seda. Nimelt kõik algas sellest, et meil on firmas üks kes on huvitatud mu valdkonnast ja nagu õpib ka seda. Eraldi nn vaba ameti kohta meil pole kuid ikkagi koos meie personali tüdrukutega tegime ettevõttte sees lõpuks konkursi leidmaks mulle minion ja just juuniori tasemel.

Que? Küsib habetunud firmaboss mujalt. Lauslollus ju kogenematuid tööle võtta. Ajaraisk! Koolita veel neid ka.... Ma ainult rullin maas ja naeran selle peale :D Miks me üldse loome juuniorile töökoha ja osutame panustada oma väärtuslikku aega tema koolitamiseks ning arengusse? Minu vastus on lihtne (kuna ma ju olen budist vist :) on aeg tagasi anda see mis ise kord võetud. Ma arvan ja usun, et nii minul kui ka mu ettevõttel on moraalne kohustus ka panustada uutesse. Me ei saa alati eeldada, et maailm on naturaalselt sündinud tipp eksperte täis ja neid ainult palkame.

Miks on siis nii oluline raisata kellegi uue peale? Lihtsam oleks ju palganumbrile natuke juurde liita ja teisest unicornist keegi üle osta. Nagu ma ütlesin, moraalne kohustus. Eksperdid ei sünni. Sina kui kogenu ja sina kui firma aita kommuunile ja ühiskonnale kaasa. Kasvata ka juunioreid. Isegi kui seesammune juunior sinu juurde terveks eluks ei jää oled sa andund inimesele võimaluse. Ja sa oled andund ka endale võimaluse. Viimast nimelt läbi selle, et kui kasvõi väike hulk ettevõtteid kasutab sarnast mõtteviisi siis sul on loota ju tulevikus eksperti ;)

Kirjatükk sai päris pikk seekord ja ma loodan, et mõte oli ka piisavalt arusaadav - panusta uutesse, anna neile võimalus.
Cheers!

Avicii - Tough Love (feat. Agnes & Vargas & Lagola)

Populaarsed