See on tänane moment minu lõunast Balti-Jaama turu kandis ühes India tänavatoidu restoranis. Need kaks sõna tänavatoit ja restoran kõlavad ühes lauses väga imelikult. Restoran on ju uhke vaba aja kehakinnituskoht. Tänavatoit üldiselt jooksult kalorite suhu loopimine. Mõnes mõttes kus ma täna lõunatamas käisin pole kumbagi ja on mõlemat. Pakutakse restorani stiilis kehakinnitust ja samas ise asub kogu krempel merekonteineri laadses ehitises mis ise asub linnakus kus pakutakse tänavatoitu.Aga sellest ma täna rääkida ei tahtnud. Lihtsalt lõunasööki oodates tekkis mõte jäädvustada moment. Oot, toit on sul ju laual - mida sa enam ootad seal? Küsib tagareas istuv Vahur imestunult. Noh, jah. Mõte pilti tekkis teha enne toitu. Kui see lõpuks saabus siis ma seedisin juba nuudleid ning mõtet pilti teha. Nagu näha, klõpsati foto ära. Pildistamise ajendiks oli teha visuaalne meenutus ja siis ma seal lauas mõtlesin... "Vanasti", blogi algus aegadel, ei olnud mul fotoaparaati kogu aeg kaasas ning seega ei saanud ka pilte klõpsida. See tähendas, et lihtsalt sai kirjutatud ja positatud ainult puhast teksti.
Jõudes nüüd otsapidi pealkirja juurde - Kuhu kadus aeg? See lõunalaua pilt on loo keskmeks.Nimelt viimasel ajal (aastatel) on järjepidev imestamine, et kuhu see aeg kaob. Minu jaoks on hetkel pidepunkt viis aastat tagasi kui elu oli hoopis teistsugune ning pidin elamiseks "taksot" sõitma (sellest kunagi ehk hiljem). Kuhu kaob siis aeg? Viimastel nädalatel olen suutnud välja leierdada erinevate sündmuste kokkusattumusel.
Sündmus number üks on tööjuurest - kuidas tänane inimene meediumi tarbib. Täiesti teistmoodi kui 20 aastat tagasi. Uudisloo sõnum ükskõik mis kujul peab olema lühike ja konkreetne, et saaks juba ruttu järgmist tarbida. Sündmused number 2 istume ju kogu aeg nutitelefonis või on vajadus seda kogu aeg kiigata. Vahetpole mis seal on kas instagram või päikesepaneelide tootlikuse jälgimise äpp. Kogu aeg on vaja tsekata. Sündmus number 3. Sattusin AP'ga (tegelane siin blogis ja mu elus) rääkima paberajalehtede teemadel. Ja mis sealt välja koorus käib esimese sündmusega vastujalga. Analoog meedium soodustab pikemaid lugusid ja süvenemist. Sündmus number 4. Lõuna. Esiteks praegusel töökohal olen algusest peale sihtinud raamatu lugemist lõuna söögi kõrvale, et olla produktiivne (aga miks seda vaja on, produktiivsust lõuna lauas). Miski aeg hakkasin mõtlema, et "what if" keskenduks ainult sellele tegevusele ja momendile ehk söömisele ning toidu nautimisele. Raamatut siin on lihtne mitte kaaasa haarata. Aga see puutetundlik kõnetraat su taskus. Praktiliselt impossibru saata mõõda lõuna ilma seda näppimata. Imelik ju. Raiskan siin aega energia tankimisele.
Täna siis mul õnnestus ilma kiusatusteta ja telefonita lõunat nautida. See oli äärmiselt tore. Päriselt üle pika aja sai toitu nautida ja mitte ainult maitse ning kõhut täite pärast. Vaid seda momenti - mina ja nuudlid (söök). Aga, aga kus see pilt tuli - on Vahur kärsistusest lõhkemas. Noh, jah. See on see, et magic comes with a price. Kuidagi pidi ju pildi purki saama. Ausalt, ainult selleks momendiks võtsin telefoni välja ja isegi siis kaalusin.
Ehk aeg... kaob... tadaa... nagu ma juba teame - digitaalmaailma (tänks nutitelefon).
Armin van Buuren, Billen Ted & JC Stewart - Come Around Again
