September 17, 2019

1 sendiga plussis

Oh seda rõõmu ja kilkamist kui hommikul kolin oma 2 factor auth koodi sisestanud ja Mintose uksed avanud. Mu investeeritud 50 euro oli kasvanud nagu seen pärast vihma. Konto saldol säras kelmikalt vastu 50,01. yay, 1 sent kasumit. Sees tekkis sama soe tunne nagu eile õhtul kamina ees tiksudes ning ma mõtelsin, et oii see hämar salaraha teenimise skeem paistab isegi töötavat.

Mõelge. 2 nädalat, igal hommikul sama rutiini sooritanud ja Mintoses käinud hulkumas. Närinud suurest ahastusest küüsi, et kus on mu kuldmunakesed. Aga nüüd see juhtus! Ma olen rikas. Murica is great again. Võite koju ära minna.

Rääkides seekord siis jällegi rikkaks saamisest (pähh paha ideoloogia) ehk ee investeerimisest siis lõpuks võtsin ennast käsile ja otsustasin ühisrahastuse süütuse endalt ära võtta 😋 Kui nüüd südant puistada siis on mul ühisrahastuse konto olnud juba aastast 2007. Tol ajal oli vist omaraha nimeline portaal. No vot. Võttis cocksteist aastat aega enne kui päriselt midagi ära tegin. Vot kus lops. Mitte, et ma poleks varem investeerimisega tegelnud - lihtsalt ma ei tea kuidas ma ühisrahastus rongile niiiiiii hilja peale läksin. Pilet oli ju ammu olemas....

Ma olen varasemalt investeerinud. Esimene vist oli ka kuskil 12 aastat tagasi ja siis oli selleks kogumis hoius. Tol ajal (nagu praegu on ühisrahastused) oli see tava maaka jaoks kõige lihtsam ja käega katsutav viis kuidas sendid mulda lükata ja vaadata kuidas raha mäed kasvavad. Kui mõni loeb, et mida v***u ma jahun siis tol ajal oli kogumishoiuse intress tublilt üle 5% (praegu 0.1%?). Kogumishoiuse suur pluss oli see, et piirangud sisulislet puudusid - võisid 1 krooni kaupa investeerida. Raha sai "tasuta" kolme panga päevaga kätte. Ja kõige tipuks tootis ka isegi midagi.

Siis vahepeal ma olen investeerinud erinevatesse fondidesse. Mingi aeg lõpetasin kuna elu tahtis oma ja ei tundunud see business niiiii tootlik olevat kui unistasin. Ja siis ma olen ka krüptosse raha panustanud (rotimürk kuubis omnonom) ja honestly kogu oma investeeringutest on see kõige tootvam olnud.

Miks sa seda sendiinvestori mulli siin nüüd puhun. Võiks ju asjalik olla ja midagi kasulikku teha ning päris mullitajast Lilyle mulle puhuda.... 🤔 Well. Umbes aasta tagasi tulin ühele ideele kus ma tahtsin tõestada 3 erineva investeerimisega, et iga mees võib ja saab investeerida ning milline neist kolmest kõige kasumlikum on. Ja hetkel - jeesh, tundub, et see projekt võib isegi stardipaugu saada. will see...

P.S. Kes mintosega liituda tahab siis refferal siin: http://www.mintos.com/en/l/ref/LO4I05

LVNDSCAPE - Down Under

September 11, 2019

When i am stuck...

Lõhnab reposti järgi, eh? Ma ei hakkagi sõrgu vastu ajama. See blogi interneti mõistes juba päris rauk ja seega pole miskit imestada kui mõte millest varem olen avalikult paugutanud ilmub teise nurga tagant uuesti. Oh well. Kordamine on tarkuse ema jne...

Nüüd kui gif (vähemalt 10x) korda vaadatud siis asume teemat lahkama. Pealkiri võib isegi tiba eksitav olla. Seda selles mõttes, et nüüd ma olen oma eluga ummmikus ja oibljaa. Not today my mate. Pigem tahaks rääkida eeuuumööööäää... arengust/õppimisest/edasijõudmisest.

Okei, leidsin nüüd uue huvitava asja. Või miski motiveerib mind midagi uut ettevõtma - kas enda uudishimu või simply paratamatus kuna istud pile of 💩 otsas. Jah mõlemat juhtub ja pidevalt. Näed/kuuled mõnda uut huvitavat asja ja kohe tekib imu teemase sulanduda nagu kuum nuga margariini. Või siis see neetud hiina tehnoloogia suri jälle ära ja vaja tööle saada ehk miski vajab kuskil remonti. Ja mõnikord need asjad ei peagi olema seotud õppimisega. Mõnikord on vajadus/tunne, et elu vajab uut kurssi.

Nõda siis ma passin pea hajali otsas ja õlgu kehtitades - meh? What's next. Me teame, et selle esimese sammu tegemine on aaalaaati kõige keerulisem osa. Õnneks mul sellega suurt probleemi pole. Kui ette ei võta siis järelikult pole minu jaoks. Ja kui on huvi - pärsi huvi siis ma teen selle tibsukese ära. Edasi läheb huvitavaks. Tõesti, what next. Need on need kohad kus mu seis on täpselt 0 aga see mind ei morjenda. Tuleb lihtsalt oma motivatsiooni mootor tulevikku kerida ja mõelda, et miski hetk ma saavutan oma eesmärgi. Ja siis ma ennast pushingi selle teadmisesga. One day.... one day!

Aga mis siis teha kui seis on null? Võttes ühe kõige viimase mõtte/projekti alateema siis tagataustaks õeldes tekkis mul aasta tagasi teha projekt mis saab siis kui investeerin võrdse summa kolme erinevasse prospekti (wtf? i dunno, watevva) ja võrdleme kuidas elu kulgeb. Ja nüüd olengi hetkel Mintos nimelise ühisrahastus platvormiga deitimas. Kontot luues ma läksin tühja pagasiga (mitte raha mõttes - see sai sinna sisse sulisatud) ja nüüd iga hommik näpin ja uurin elu. Saab ise valida kuhu investeerid, saab portfelli kaudu, saab auto investiga.... Wat to do... Ega muud ei olegi hoia ennast kogu aeg teemas sees ja näpi nuppe ¯\_(ツ)_/¯

Teine näide oleks miskit sellist, et aia tööriist katki. Oh well. Nii kahetaktiline mootor, karburaator ja asjad. Küte läheb siit. Õhku saab siit. Oo see on küünal. Lihtsalt võtad käsile ja "jõuga" või noh nokitsedes närid end teemast läbi. Lõpuks kui korda sai on hea tõdeda, et polnudki nii raske ju.

Jaaa kolm on kohtu seadus. See mitte õppimise asi vaid elukursi muutused. Right now, ma ei oska erilist ja konkreetset näidet teha aga saan õelda jällegi algus on tundmatu ja ehk isegi hirmutav aga sii ma utsitan ennast ja miski hetk hakkab asi ise liikuma....

Lucas & Steve x Pep & Rash - Feel Alive

September 5, 2019

Töökoha vahetusest kui "kõik on hästi"

Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks. Mine metsa, vale algus sellele laulukesele. Aga kui tegelt tahta siis see on väga hästi tänase päevaga seotud. Nimelt, lõunalt tulles jalutasid kaks pätakat mõõda ja siis üks neist laulis "eile oli keka tund. Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks". Ja tööga on see nii palju seotud, et ma ju tulin lõunalt tagasi tööpostile. winks-winks 😉

See mõte on mul mitu nädalt peas keerlenud nagu balleriin teatris. Tööd ma vahetama hetkel ei plaani hakata vaid pigem lobiseks internetti miks ma seda kevadel tegin. Loo soojenduseks, vähemalt enda vaatevinklist, miks üldse tööd vahetatakse on suurem palgahimu, vanas kohas liiga kaua oldud (3 aastat :D), vanas kohas on toimunud muutused ja keskkond on läinud pingeliseks ja veel ehk lihtsalt eriala vahetus.

Kui mina eelmise aasta detsembri jõulude aeg oma kandidatuuri sisse andsin ei olnud mul ühtegi motti miks peaks üldse tööd vahetama. Brausisin ma pühade õhtul tseevee online ja nägin ühte (no kuule, terve posu ikka ju) kuulutust ja mõtlesin yolo - kandideerin. Ja oh seda uue aasta üllatust kui 3 jaanuaril nägin kutset intervjuule. Ka siis oli mu pea suht lahtine ehk yolo, katsume ja vaatame mis saab. Ja pealegi Viljar tuleb aeg-ajalt kandideerimise trenni teha, et sa rooste ei läheks.

Sel hetkel, eelmises kohas, nimetame firmaks "Small" olin ma peaaegu aasta töödanud. Ühtegi muret ega poltergeiste vaevamas polnud. Kontor oli pisike ja suht IT chill-out stiilis (mõned asjad olid veidrad aga ok). Töö vaheldusrikas ja põnev. Koleegid lahedad ja nendega sai palju nalja vistatud. Ühtegi musta rebast polnud kellega kana kitkuda. Olin ühe aastaga omandanud rohkem teadmisi kui varasema viie aasta peale kokku ja seda tänu Smallis töötamisele. Äramineku hetkeks oli ootamas palgakasv. Ehk ideaalne, saate aru ideaalne. Idüll. Mida elult veel tahta. Aga....

Nagu ma üle eelmises lõigus kirjutasin siis cv saatmise hetkel oli mul yolo startuppi kandideerimisega. Asjad hakkasid oma elu elama esimese intervjuuga. See oli super. Ütleme parimaid kogu mu elu jooksul. Ei olnud CIA stiilis üle kuulamist "misssa viie aasta pärast teed" - "ah minge p***i (poodi)". Ja jutu lõpuks tuli välja, et üks vana tuttav oli kes intervjueeris. Ära minnes ta ütles, et ma olen nagu jõulukingitus neile. Wow. Yolo hakkas vaikselt kustuma ja peas tekkisid mõtted: kui äkki lähekski?. Lisaks intervjuule pidin tegema proovi töö. Ja tõtt õelda see oli esimene "esse" stiilis proovi töö kus ma isegi pingutasin, nats. Smalli proovi töö oli muidgi ägedama aga see ei mahuks võrdlusesse.

Mõõdus nädalake-paar ja asi oli klaar :D Ehk tuli eitava tooniga vastus. Kuna mul oli yolomeeter veel poole peale siis nutma ei tihkunud ja jätkasin oma igapäevast elu. Minu heaks üllatuseks saadeti kuu aja pärast uuesti kiri ja küsiti kas oled veel huvitatud - YASSS! Läksin järgmisele intervjuule ja nägin järgmist eksi (kolleegi, mitte naist!). Siis oli selge. Thats it. Palga läbirääkimiste ajal ütlesin, et mul sada ja seened. Andke nii palju kui praegu saan ja oleme omadega mäel nagu mustlane mäel. See palga suhtumine oli natuke ajendatud ühest nende töötaja blogist mida ma järgin. Ta kirjutas seal, et miks läks väiksema palga peale kui võimalused mida elu pakub. Kõik märgid viitasid mu õigele tee valikule. Viimane intervjuu oli firma (hellitavalt) bossiga. CTO või VTO või kuidas iganes tänapäeval neid nimetataks. Väike hirm oli nahavahel aga äge oli. Ma olin oma otsuse teinud. Vahetan töökohta!

Nüüd pea pool aastat mõõdas ja ma olen igapäev tõdenud, et see oli üks neetult hea otsus. Why so? Ma olen mõelnud ja osaliselt läheb see mu elad-oma-elu töö juures teooriaga kokku. Isegi kui sul on praeguses kohas kõik väga viis ja motivaatoried on täpselt null ametikoha vahetuseks siis ära mata pead maha. Asi on väärtuses. Väärtuses mida sina saad pakkuda oma tööandajale ja mida sina saad vastu. Ma ei laida maha, et Smallis need asja paigas polnud. Vastupidi, kõik oli ju tipp-topp. Aga nagu näete saab alati ka enamat. Ma tunnen, et pakun hetkel oma idufirmale rohkem kui aasta tagasi Smallis ja elan palju ägedamat elu (jällegi, Smaliis oli hea). Ning ma usun, et sellest vahetusest võitsid kõik kolm. Mina, idufirma ja Small. Ma tean, et mu ametikoht kaotati seal ära (oh iroonia) aga äkki oligi see neile vajalik...

Igatahes neile kes läbi ei lugenud ja kommenteerimise eesmärgil lõppu kerisid. Isegi kui sa oled preagusega rahul siis alati annab saavutada midagi enamat.

Cheerios!

Lucas Estrada & LuckyLuke - Sunny Days (It's You) [feat. Nezen]

August 27, 2019

Mängime legodega (töö juures)

Ah, et see meedium siin on hakanud Kgeeniuse kombel treima clickbait pealkirju mille taga paistab vastu tühi õhk ja faktide väänamine jutu ilusamaks muutmise nimel. Oeh noes. Nii madalale ikka ma ei laskuks. Enne läheb see ajaveeb siin kinni nagu viis kopikat kui hakkan lihaveiste kombel väetist tootma....

Aga waddap then? Esmaspäeval kogunes punt meid kokku ja mängis ka päriselt legodega. Täpsemalt panime tuletõrje autosid kokku. Seda juttu saab ainult kaheti lugeda. Kas vanakooli vabriku proua stiilis, et no mis lollus see veel on. Töö juures mängitakse nagu lasteaias. Või siis pikka hipsteri habet sügades ja ingelinvestori silmade läbi - jeesh, selline see startup elu ongi. Chill ja grill ning innovatsiooni loomine käib. Mõlemad versioonid on õiged.

Tegelikult osalesin üle pika-pika (pikema kui vastaliug) aja ühel asjalikul koolitusel - LEAN. Üldiselt kui ma läbi mis häda sellistele koolitustele satun siis jahub keegi kuskil tahvli ees magedat teooriat. Soola unustan ka igakord maha ja seega tulebki tarka nägu teha ja samal ajal tinderis vasakule ja paremale viibata. Seekord jah, teooriat oli ka ja oli isegi huvitav. Missest, et ma varasemalt sellest juba näpu otsaga teadsin. Kogu trall läks põnevaks peale viimast veipi pausi kui toodi välja legod ja me pidime auto tehast mängima. Kes on LEAN lähenemise ja Toyota edulooga kursis see juba aimab.

Legodega mängimise eesmärk oli praktiliselt läbi elada kuidas teha LEANi. Või olla LEAN like suhtumisega. Meid pandi nelja gruppi kes olid siis erinevate auto komponentide vabrikud. Lisaks oli kogu tootmis protsessi vahel ja lõpus kvaliteedi insenerid. Ja tehaste vahel liikus ühe inimese näol virtuaalne veok. Anti ülesanne ette, et klient tahab x aja jooksul nii palju masinaid. Lets'go. Niisiis mängimsime tehaseid ja auto toomist firmat. Esimese korraga tulemus oli masendav - 2 kordne miinus. Jälgides LEAN printsiipe pidime oma tootmis ahelast "prügi" välja viskama. Ehk tegime mõistuse tormi ja viisime paar tootmis üksust kokku, muutsime tootmise ahelat ja uuele ringile. Aaand you are failed. Jälle läks rappa, kuigi tulemus oli parem kui esimene kord. Uus brainstormig, tootmis ahela improvimine ja järgmine katse. Õnnestus. Saime 30% kasumit.

LEAN ise on huvitav lähenemine mida ma alateadlikult olen osaliselt paraktiseerinud terve elu - prügi tuleb eemaldada. Aga selline kiire ja praktiline läbi mängimine auto tehas näitel oli super! Miski tunnikene läks aga see juba andis nii hea suraka miks teema oluline on ja kuidas see mõjutab. Ma pakun, et kui puhas teooria oleks olnud siis oleks nagu ikka - oii kui põnev aga ok võtan ainult teadmiseks.

Kui koolitusest oled huvitatud siis Jari Kukko on da man.

Sal De Sol - Another Change (Extended Mix)

August 13, 2019

Miks ma õpin

Vihmaste olude sunnil võtsin eile ennast lõpuks käsile ja alustasin poole aasta taguse mõtte ellu viimisega. Ma ei hakka wanderdama, et oh issanda jummala püss kus see aeg lendab. Sest kuhu ta ikka lendab. Pigem oli asi vanas heas "alustamises" kinni. See on alati nii. Kõige keerulisme on teha see esimene samm. Tundub jube keeruline aga tegelikult on lihtne...
Kindlasti uudishimulikumad põngerjad soovivad teada kuidas ma ägedat ma siis tegin. Nooo, pikalt mitte peatudes tegin tutvust moodsama aja veebi arendusega ehk alustasin React'i õppimist. Jeesh, i know mingi müstiline asi, aga pole hullu. Tegelikult ma tahtsin rääkida miks ma "kogu" aeg õpin.
Et miks ma siis õpin või kuidas mingi veebitehnoloogia üldse mu erialaga seotud on. On ja ei ole. Õppimise kohta ka midagi sellist kui oma erialast rääkida. Siis see on õnneks/kahjuks paratamatus. Infotruve on oma olemuselt selline, et kogu aeg peab prillidega tuupurit mängima... ee õppima ja olema kursis viimaste krattide ning nõksudega. Ja peaelegi tehnoloogia on juba kord selline, et uued paremad(?) asjad lendavad selga ja nõnda sa siis pead seda tralli aksepteerima.

Aga ma ei õpi sellepärast, et oleks soe töökoht kuskil kontoris. Pigem vist õppimise ideoloogia on viinud mind sellise erialani. Hing ihkab kogu aeg midagi uut ja põnevat. Uus ja põnev tuleb õppides, avastades, katsetades. Loomulikult võiks ju midagi muud selle asemel teha. Näiteks papasid-mamasid silm punnis peas TV3 vahtida ja pihku itsida (for reals, kas keegi päriselt ka vaatab). Või muid ausamaid ja ägedamaid sarju vaadata. Või arvuti mänge mängida. Meelelahutus rohkem kui rubla eest. Tunnistan ausalt, et viimase aastakümmnega 😀 on mu sarjade ja mängude oote list veninud pikemaks kui lõdva püksikummiga tüdruku (poisi poisi) püksikumm.

Ärge nüüd viimasest lõigust ennatlikke järeldusi tehke stiilis "omg, elu nohik". Enda jaoks ma tegeln mõislikuks koguses enesearendusega. Pigem järgmine klass omaette oleks käia sajandeid ülikoolis ja saada 10 baka kraadi.

Kas keerata see jutt nüüd motivatsiooni kõneks? Dunno. Jah ma võin siis mingit häma ajada mis isegi võib mõistlik tunduda. Aga ma ei sunni kedagi millekski. Ma saan ainult õelda, et (uute asjade) õppimine on sama lõbus kui järgmine netflixi originaal sisu. Ma saan ka õelda, et õppimine värskendab su mõistust ja (teeb nooremaks? 😀) hoiab su vaimse osa vormis. So, kui te olite seal kus ma pool aastat siis tehke julgelt see samm ja alustage. Ma ikka aeg-ajalt kui näen, et midagi käima ei saa siis lihtsalt hüppan kinni silmi sisse ning lasen asjadel areneda. Kui te isegi ei ole seal vaid vaatate, et WTF milleks õppida. Siis give it a try. See ei pea IT olema, võite kasvõi ikebanasit vorpida. Iga õpitud uus asi teeb sind paremks.

Chop, chop 👏õppima!


IzzaMuzzic - Adventure (Original Mix)

August 2, 2019

Puhkamine = põgenemine?

Kuna mul on just algamas "puhkus" siis puistaks oma südamekest mida mina kogu sellest business'ist arvan. Ma olen varasemalt siin samas blogis ka nämmutanud puhkuse teemat. Ma ei hakka linki välja otsima kuna ei taha eelneva ideoloogia sisu tuua tänasesse.

Läheme puhkusele. Mida see tegelikult endast ette kujutab? Et miks sa lähed puhkusele, miks sul on vaja puhkust? Vastus oleks, et tahad puhata kuna oled väsinud. Või mis? Minu jaoks tekib siin terve ports müsteeriumit, et millest sa nüüd kulla kontori hiireke väsinud oled? Vastad tööst. Oh well. See osa ongi minu jaoks täielik müstika. Kui miski asi sulle väsimust, tüdimust tekitab siis miks sa seda üldse teed? Ma saan aru. Tööl tuleb käia, et saaks kodus leiva ja klubis joogi lauale. Aga...

Mõtle nüüd. Tööl veedad sa reeglina 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas. See on ju paras ports aega elust mida sa elad. Aeg oli miski 2009/2010 vahetus kui vahetsin esimest korda tööandjat ja ma ütlesin miks ma seda teen. Tsitaati peast, sõna sõnalt ei oska välja võluda aga mõte on sama millega seda lõiku alustasin: ma ei taha veeta osa oma ajast tehes midagi mida ma ei naudi. Mu hing ihkab elamisväärset elu. Ma ei ole oma ideoloogiat muutnud. Töö on elu osa ja see peab olema meeldiv elu osa. Hetkel saan tõdeda, et see 110% nii ongi.

Nüüd teemaga edasi minnes. Töö on minu jaoks üks osa jõe voolust. Täpselt samaväärselt nagu magamine, söömine, lastega olemine, hobidega tegelemine. See vulin mida ma naudin ja mis on osake minu elust. See on see mis teeb minust minu. Need on lained milles ma triivin. Ja sellepärast ma ei usu puhkusesse kui sellisesse. Puhkust ei ole olemas ega seda pole vaja. Vastasel juhul on midagi valesti kui sul on vaja puhkust. Puhkus kõlab minu jaoks kui põgenemine probleemide ja reaalsuse eest. Mina naudin oma tööd ega ei näe, et selle eest peaks kuhugi Kanaaridele põgenema. 

Puhkus on midagi sellist kus sa pead oma igapäeva voolust välja rebima. Sorry, mu aju ei ole selleks engineeritud. Igasugune fluktuatsioon kahjustab mu olemist. Ja üleüldse miks sa peaksid põgenema Türki puhkusele asja eest mida armastad. Käid oma naisest / mehest / lastest ka puhkamas?  Ma armastan sind aga mitte järgmised kolm nädalat. Does'nt make any sense to me.

Ja miks ma lähen "puhkusele" 😁 Peamiselt blameiks seadust. Miski ports päevi korraga välja võtta on pärisorjale kohustuslik. See on üks põhjustest. Seda kõrvale jättes siis jah järgmised x arv päevi ei käi ma ma kontoris plätusid kulutamas vaid veedan päevase aja kuskil mujal. Aaaaaga see ei tähenda, et ma ennast täielikult välja lülitan.  Kolleegidele seletasin ka, et olen saadaval ja võimeline diskuteerima work related värki. 99.9% nüüd loevad, et oh mis loll ja jobu. Ei oska puhata. Sorry, oskan küll ja arvatavasti enda jaoks paremini kui sa. Nagu ma ennist mainisin, et igasugune välja lülitamine armastatud asjast lõhub mu olemust. Loomulikult ma ei kavatse päevad läbi läppariga kuskil Egpituse rannas riot saatel tööd teha. Ma lihtsalt võtan pöördeid vähemaks. Ja nii lihtne see ongi.

Seega kui midagi/kedagi armastad sa ei lahku ja võta "puhkust". Ma jään alles ja olen alati olemas. Võimalik, et mitte nii nagu miskil x perioodil aga i will always be there.

Lisaks lõppu, kui eelnev jutt ei müü siis mul pohlad ja nendest saab teadagi mida - moosi. Puhkusele minekul nagu kõigil muul: magic has its own price. Hind on lihtne - tekitab pikas perspektiivis teadlikult endale mentaalset traumat. Noh 3 nädalat läbi ja tagasi tööle? Kena stress ju. Hakka ennast kurssi viima erinevate asjadega. Astu tagasi paati ja mine uuesti vooluga kaasa. Keeruline, eks? Ja siin on teine asi mida ma teen kui "puhkusele" lähen. Ma ei alusta puhkuse järgset perioodi täis pika töö nädalaga. Vaid neljapäaev ja reedega. See kindlustab mulle, et kui ma olen isegi voolust väljas olnud saan sinna sujuvalt tagasi.

Solar Fields - Feelings

July 31, 2019

Comms history of filx II

Kas sa mäletad oma esimest telefoni? Kas sellele oli välja ulatuv antenn, kahe värviline ekraan ja äkki ka klapp? Kui jah, siis võid rahulikult tänase loo üle lasta ja natuke diivanil lõsutades järele mõelda, et kõik jäävad vanaks 🎼 Loomulikult ma ei keela sul hoopiski heldimusega tõdeda milline oli elu back then. Back then, when? Noo võtame aasta 2000 +/- mõned aastad.

Viimases eelmises (kui see oleks olnud viimane siis kuidas saab eksisteerida post mida hetkel loed?) rääkisin sellest kuidas esimene digitaalne kommunkatsioon sai tehtud arvuteid kasutades. E-maili ja jututbade teel. Täna potsatame järgmisse ajastusse kus mobiiltelefonid muutusid hmmm tasukukohasemaks. Vähemalt mulle. Mõnele varem, mõnele hiljem. Sain oma ajusagratest nii palju välja pigistatud, et esimesed telefonid mida kasutasin olid Ericcson brandi omad. Jah, siuke firma. Eks tol ajal oli Eestis kas Nokia või Ericcson. Miskid Alcatel'id ja muud loomad hulkusid ka ringi aga popid olid Nokia ja Ericcsoni kõne aparaadid.

Nagu noorukitele ikka omane pidi telefon taskus olema. Pohh, et sellega instas pilte ei saanud saata või angry birdsi toksida. Rääkimata youtubest. Oli selline äge antenniga aparaat. Sai helistada ja SMS saata. Kahjuks käis uhkete asjadega kaasas ka oma lõiv. Funktsioonid mille jaoks telefon mõeldud oli, olid lihtsalt kallid. Miski hetk ma mäletan, et kui vend sai esimese telefoni siis pidi Radijolinias pm 3 tilka verd andma ja seda ka ema käpajälgedega. Teine variant oli olla rebel ja veel kallim kõnekaart võtta. Vana hea simpel. Ja ühe minuti helistamise hind oli 8 krooni (kui suurusjärku võrrelda tahad siis rouglhy võrduks see täna 8 euroga). Lahe ju.

Et olid uhked telefonid taskus (võõl) ja helistada ei saanduki. Tekib küsimus kuidas siis kommunikeeriti. Lihtne. Leiutati kiirelt välja rotikad ehk vastamata kõned. Kui endal krediiti oli täpselt nii palju jägi, et saaks kõne alustada siis hellasid mõnele kellel teadsid olevat raha kaardi peal. Ja ruttu kohe pärast esimest kutsungit tuli kõne lõpetada sest kõne alustamises eest kooriti ka veel oma osa! Türi-lille-laat ma ütleks. Või vana veis nagu tolla ajal. Rahaboss helistas tagasi ja millest räägiti? Welll, eeeh. Olgem ausad "sama tarka" juttu nagu sa just praegu facebooki messengeris teed.

Õnneks aastatega asi paranes. Just, telefonid arenesid ja sai isegi juba ussi mängu mängida. Said sõpradega kokku ja kõik tagusid telefoni klahve ega teinudki enam lollusi. See oli suht esimene märk, et elu on muutunud. Mina ja mu sõprade vahel on tehnika. Ma ei kurda. Pigem on huvitav. Kui paar suve varem sai külapeal hulkumas käidud ilma telefonita siis nüüdseks oli elu igapäeva osa. 
Kõned ja SMSid muutisd ka odavamks. Tele2 ehk QSM buss viib iga teisipäev sind levialasse oli hinnaralli eestvedaja.

Siis me siis elasimegi. Kui miskit vaja oli, rääkida, kokku saada vms. Helistasime. Ei mäletagi kuidas vanasti sai koidula pargis kokku saamine kokku lepitud. Telefoni ju polnud 🤔

Sisukord:

  1. Igavesti online
  2. Communication history of filx, part 1
  3. Comms history of filx II
Gil Scott-Heron - i'll Take Care Of U

July 29, 2019

Last time for weeks HiLows / PPP

See suvi on ikka jube nõme, ainult 19 kraadi. Omg, there is a fraking heatwave. Oh millal vihma sadama hakkaks. Seakari, jälle sajab ja ei saa randa minna. Ja ülelüldse jube kiire on kogu aeg. Ei jõua seda elu kuidagi ära elatud. Andke päevi rohkem tunde juurde, et jõuaks omadega mäele saada - literally everyone. Oookei, võimalik, et keegi siin lapikul maal ei unda nii palju ja on natuke aega ka mõnusat ilma nautimas. Aga ülejäänutele siin nädalakene+ kokkuvõttes:
  • Korrastasin "kommunaal elu" ehk üritasin vahetada elektri paketi odavama pakkuja vastu aga jäin ikkagi EE külge. Võta näpust, et seal ka. Vahetasin ka igapäeva panga operatsioonid LHV vastu kuna SEB polnud literally huvitatud mu kulul kasumi teenimisest. 
  • Käisin pulmas (ja olin fotograaf). Kui loodate pilti häha mu jäsemest kuhu on sõrmus ilmunud siis pettumus teile. Mul näpud liiga paksud või lihtsalt ei leidnud kodus värvilist traati millest sõrmus teha.
  • Tegin neljarattalisele öövarjule suvise suur puhastuses. Täis ring ikkagi, vaha peale ja värgid. Veljed läigvad paremini kui pässa rixi tuunitud bemm. Ja jah, ma olen mõnigased ööd maganud autos. Väga mugav btw. Tagumised istmed alla ja ongi olemas romantiline 5 tärni armupesa eee voodi.
  • Sõin täna lõunaks miski 420 grammi ceasari salatit. Teate küll see moodne kontori inimeste toit. Fit ja puha. Honestly polnud isu millegi muu järele. Ja näed anonüümne komenteerija - detailid olemas.
Et miks ma rage quitin (jälle?!?). Tegelikult ei lõpeta blogimist. Pigem kui ma esimeste postitega arvasin, et nädala kokkuvõtte on lahe formaat kus saab mitu kärbest maha lõõdud ühe hoobiga (julm, ma tean. kaevake ruttu kuhugi see mõrvar). Esialgne unistus ei ole reaalsus. Jah, ma saan oma nädala sündmused ühe postiga kiirelt kokkuvõtta ja done. Aga mu arust mõjutab see kvaliteeti ja toodab ainult kvantiteeti. Mis mis :D :D :D kvaliteedist me siin räägime te mõtlete. Nojah, miksit elutarkust ega tsakrate avanemist ma ei paku. Pigem enda jaoks kvaliteeti. Tahaks ikkagi kirjutada siis kui mõte on ja on emotsionaalne side. Olla asjaga hinge juures ning mitte pooleldi imeda teksti välja. Mulle meeldib kirjutada. Mulle meeldib kirjutada siis kui tunnen, et on see õige hetk. Sunnitud reaalsus nagu nädal per postitus pole see õige. Loob liba konteksti ja ei täida minu soovi. Soovi kirjutada eredamatetest hetkedest. 

Avicii - Wake Me Up

July 25, 2019

Hakkame koguma (raha)

Lugesid õigesti, õieti, õigsesti. Räägime täna natukene kogumisest. Et suunamuidjad ka aru saaksid siis räägime täpsemalt raha mitte südamekeste kogumisest instast (jah sellest võin ka kunagi muliseda). Põhiline motiiv selle kirjatüki sünnitamiseks on tuvide motiveeriv kõne internetis. Ja eks endalegi tuleb vahest kasuks kui neid teemasid üle korrata nagu kordamise ema...

Kui blogis nautke labidaga ringi kaevata. Või eksavaaatoriga - kes millega. Siis ma varemalt olen finantsbloggerit juba mõned korrad mänginud. Näiteks: Nipid minu taskust rikkaks saamise teel ja Miski pole võimatu. Kui sa jõudsid eelnevad ajaloolised postiused läbi lugeda ja oled ikka veel vaimustuses siis, lets roll. Lükkame seekordse palli veerema. Ajame atra. Laseme hobused lahti. 

Tuvide motivatsiooni plära oli iseenesest väga viis aga ma lisan omalt poolt sinna juurde kuidas siis päriselt pihta alata. Ma nüüd natuke teen ettekujutust ja panen ennast hmmmmz keskmise maarjamaalase rolli. Ma ei hakka nüüd täielist numbrilist joru ajama - mata keda see ikka huvitab? Räägime lihtsalt sellest, et oled täiesti tavaline pärisori, käid tööl, saad oma keskmist palka, maksad saksa kupjale lõivu (pangale laenu, või üürileandjale üüri). Sul on uusim iföön koos 1000 kõne ja sms paketiga. Sa käid vahest väljas ja selveris. Mõikad, tavaline inimene oma sissetulekuga ja kuludega. Kõrvale midagi ei ole pannud (va kruvisid soome ehitusbossi tagant).

Kuidas siis üldse alustada? Aktsiad, ühisrahastus, intressid, tagavara papp, higivabaraha, lambo jne. Jah ma saan aru, et jala finants maailma astumine on alguses hirmutav. Aga pole hullu one small step for... Kõige esimese asjana millest ma tahaks rääkida ja mis on sisuliselt vundament - harjumus. Just see on nüüd see esimene samm oma ägeda elu poole. Põhimõtteliselt pead sa ennast harjutama kogumisega. Hiljem kui juba miski rulli on kontol vedelemas võib juba edasi vaadata. Aga tähtis on alsutada ja harjumus sisse endale taguda. Kui ise ei saa hakkama siis ma võin paari maksahaagiga abiks olla 😁 Nali.

Jah, me kulutame iga kuu raske higi ja vaevaga teenitud kupüüri hunniku ära. Aga lähme muudame seda nautke, eks? Nüüd edaspidi (alustame vaikselt) paneme nt kasvõi 10 eurot oma sissetulekust kõrvale. Võid rohkem või isegi vähem panna. Alguses it really doesn't matter. Tähtis on ikkagi sellele salaraha rongile saada. Kui oled rongil siis on juba kõik hästi. Kahjuks mul ajamasinat pole aga vaata poole aasta pärast nüüd seda pangakontot või sokkisäärt padja all kuhu sa iga kuu kümpsi viskasid nagu proff pallur. Näe lambist on 60 eurot järsku "vaba raha". Mõtle kui vahva. Emotsionaalselt sul on tekkinud ekstra raha. Siit me saame välja lugeda, et kogumine paistabki ennast ära tasuvat. Suurenda summasid ja carry on.Vb ühel hetkel kirjutan kuidas see seisev raha ennast paljundama panna (kindlasati mitte koopia masninaga, ya know).

Nii, lugesid kümme korda läbi ja ei saa aru kus see "üleliigne" raha nüüd üleöö peaks tekkima kui kuu lõpus suudame üksteise võidu panga arve nulli või isegi miinusesse ajada. No esimene variant on see, et kohe sulli sülle kukumisel teed selle liigutse (algul silmi kinni pigistades) ära ja asi klaar. Ülejäänd raha on nüüd sul elamiseks. Osta kasvõi viis big maci.

Ikkagi, mõtleb miinum palga teenija. Üür nii palju, kommunaalid nii palju, järekas nii palju. Pool kuud saan vist isegi inimese kombel süüa ka aga no ausalt härra finantssuunmudija kus #traaugust ma selle raha võtan. Chill! Vaata ja korrasta oma elu. Selle kümmneka võid kokku kraapida ahenete teenuse pakkujate arvelt. Vaheta mobla paketti, vaheta elektri paketti. Need ei võta kaua. Mõned kõned kenade teenindus tädidega rääkimist ja järgmine kuu maksad vähem. Sealt see raha tulebki. 

Ja eks neid eluhäkke on veel. Nt kui võtad uut kindlustust tee natuke tööd ja saa odav pakkumine. Iizi pole igakord parim missest, et nad otsivad sulle parima. Teinekord saab näiteks otse nende veebis uue lepingu sõlmimine 10% odavamlt. Minu viimased, sellenädalased häkid olidki el paketi vahetus (kuna kuskil kaevandus foorumis lugesin, et saab ka odavamalt) ja pangakaardi vahetus. Panin oma SEB kaardi kinni mis võttis iga kuu 1 euro. Mõtle, selle asemel saaksid korra kvartalis Hesburgerit närida. Sama pull on ka pankadega. Oled swedis ja taod iga makse pealt 40? senti. Liiguta raha pärast tulekut nt LHV ja maksa tasuta.

Outroks neile kellel sääraseid probleeme ei ole, saavad rohkem palka kui teenindaja statis, või juba tegelevad aktiivselt kogumisega, et nahh mis ma sentide kogumisest kirjutan? Honestly, see number ei olegi oluline. Pigem on see harjumus ja maagiline valem nagu kuskilt tuleb alsutada...

Cheerios,
🍩

Robin Schulz - OK (feat. James Blunt)

July 23, 2019

Mina, lapsevanem

Esmaspäeva hommikul lõin luugid eriti varakult lahti või olgem ausad. See oli sunnitud tegevus ja kättemaks äratuskella poolt kuna tavaline taks on miskist ajas circa 1h varem äratama panna. Ja siis rahulikult mõiret edasi lükata ja nautida hetke - oh saan veel magada. Playing tough games, eh? Tean, peaks äratuse reealsusele vastavaks panema....

Seal ma siis olin - silmad lahti. Laes polnud ei ämblikke ega lambaid mida lugeda ning järsku kuskilt nurga tagant kargas idee pähe ja ma hakkasin juurdlema. Mu mõtted viisid mind endaga kaasa kuidas ma Lily't kasvatan. Eks ole. Me kõik teeme seda vahetevahel. Võrdleme ennast oma lähi tuttavatega, vb vahest uurime kuidas nemad teevad. Sest koorem  rõõm on ühine. Vähemalt mul on nii juhthunud, et parimatel sõpradel ja sõbrannadel umbes sama vanused lapsed. Tore ju.

Esmaspäeva hommikul kogu selle kasvatamise teema juures tegelesin sisuliselt filosoofiaga. Seetõttu ei hakka ma tegema postitust stiilis "TOP 5 nõuannet algajale isale" või üle üldse ütlema kuidas sina, jah sina seal tesipool ekraani peaksid enda järelkasvuga tegelema. Ma tean, et osad tähelepanumoorad peavad lausa elukutselist blogi selle eesmärgiga. Ma ütlen ausalt minu jaoks pole seda õiget tõde mida kuulutada. Üleüldse see ei oleksgi võimalik (ehk tuleb allpool välja miks).  See siis siin on minu vaade kuidas ma näen ühte noort tirtsu kasvamas. Samas ma ei salga, et üht-teist saab ka oma sõpradelt üle võetud - loodetavasti parimaid pratikaid ikkagi.

Natuke background lugu kah kuna eelmist episoodi kuidas herr filx ja lapsed koos eksisteerivad pole olnud. So. Kui nüüd ausalt süda puhtaks rääkida nagu prillikivi siis mul tegelikult miskit frameworki, master plani ega muud kava pole kuidas ma kasvatama peaks. Pigem on selline üldine (budistlik) mõte, et tee seda teistele mida tahad, et teised sulle teevad. Ja lisaks on veel miskid vigurid kuidas fake news ehk libajonniga tegelda ja eeskuju koos teatud hmm kauplemisega "tööde" tegemiseks. Sina, soovõimisiganesvolinik ja aktivist hoia oma obeseid. Ei mul pole laps orje. Pigem töö all mõtlen lihtsaid asju nagu oma mängu asjade kokku korjamine või siis mõnda lahedamat tegevust nagu taimede kastmine aiamaal. Mmmkei.

Esialgse jutu juurde tulles. Seal ma siis olin, oma unest ilma ja wonderdasin  kuidas ma ning minu otsused (olgu need teadlikud, või mitte arvestades lapsi) mõjutavad tegelikult kasvamist. Esimese asjana kargas pähe üks tuttav kes alles hiljuti ehitas maja. Ühekorruselise nimelt. Mul seevastu on kahe korruseline. Targemad lugejad (ee lapsevanemad?) juba ehk tabasid ära - kaks korrust võrdub ju 3 aastasele see neetult ohtlik trepp. Ühekordne maja oleks ikkagi parem ju. No vot. Kus on see filosofiline tõde milline on parem. Jah ohtuse ja enda mugavuse (fakjuu, laiskus ikka) on ju ühekordne maja parem kuna siis ilmselgelt pole ohtu trepist alla kukkuda ega pidevat vaeva selle üle, et peaks jälgima. Aga mõtle nüüd mida selline pisike detail su elamises tähendab lapsele kellele on võimalus kasvada koos trepiga või mitte. Esimene ilmselgelt saab paremad ronimise ja üldised lihase motooriga oskused. Kas sa loobuksid sellest?

Pika posti peale tuli väike lõik. Aga vahel nii see ongi. On vaja eelnevat suuremat sissejuhatust, et jõuda jutu juurmõtteni. Ma ei sunni mõtlema aga mõtle ikka nüüd. Selle ühe näite peale. Neid detaile on meie elus miljoneid mis mõjutavad just seda väikest kasvavat põnni. Ja tihti peale ei pane sa tähele milline faktor su last tegelikult kasvatab...

P.S. Ja juba puhtalt see üks näide miks ma ei hakka kunagi kedagi õpetama ega soovitama kuidas last kasvatada kuna me lapsed kasvavad liiga erinevates keskkondades. Ja juba puhtalt sellepärast, et ühte last kasvatab üks isiksus (mina) teist teine (sina). Küll saame aga koos üldisemaid ideid toetada nagu see "tee seda teistele...".

Päikeserabandust soovides,
😁

Kygo & Rita Ora - Carry On (from the Original Motion Picture "POKÉMON Detective Pikachu")

July 18, 2019

Until day we die ehk time for weeks HiLows / PPP

Paistab, et eelmises kokkuvõttes tehtud ähvardus hakkab teoks saama ja postitused hakkvad hoopiski esmaspäeva asemel kuuepäeval ilmuma. Vot kus lops 😙 Proovime siis päästa mis päästa annab. Ajaaparatuur näitab päevaks neljapäeva ja lihtsa matemaatika abil saame teada, et kaks päeva on aega maailma päästa.

Osaliselt te juba teate mida ma mõõdunud nädal tegin. Ise asi on küsimus "what is a matr... mõõdnud nädal". Teeme nii, et antud teose ilmumiset kuni eelmise teoseni jäänud aegruum. Upsi-daisy, see on rohkem ju kui nädal 😃 Aga jah, nägin instas "lahedat" (loe äärmiselt vastutustundetut) reklaami ja avaldasin sellest loo siin. Keri nats, allapoole ja siis sa leiad selle (või otsi menüüst). Pole küll insta pilt mida kiirelt üles skrollida aga aga samas pole teada ka, et lugemine kedagi tapnud oleks...

Ma mingi hetk mõtlesin, et kirjutan ühe ilusa muinasloo ka oma tööst (lõpuks) kuid see jäi pealkirja kujul drafti rippuma. Rääkida oleks. Ja isegi palju. Lühidalt: lahe on! Aga mmkei. Räägime ühest mmm sündmusest miks lahe on. Tegemist on siis idufirmaga või startuppiga (kellele ema, kelllele tütar nagu vanasõna ütleb) ja siin on väga kirju seltskond koos. Ütleks enda sugused aga ma ei taha teisi solvata 🙈 Eniveis (jah sina kes saa kohe macdonaldsi burgeri vahele lähed) rääkisin eile Taivoga. Tal oli lihtne mure aga teema seal taga oli suurem ja ausalt õeldes huvitavam. Mõnikord saad läbi pisikeste ajasde suuri teada. Detaile ma lahti seletama ei hakka aga need x minutit jutu ajamist olid väga positiivsed ja oma peas sai jälle tõdeda kui lahe töökoht nüüd on.

Kuna halvad uudised tuleb nagu alati viimaseks jätta siis.... no mis halvad. Halvad olid mulle, eestlasele kohaselt ülejäänud kõigile teistele head "kuna kellegil läheb sitemini kui mul". Eelmine kolmapäev tundsin jalalabas valu ja ööga paistetas jäse paksemaks kui õrnema sugupoole eostatud kõht. Läksin järgmine õhta EMOsse (mitte kommi karpi viima nagu te arvate) ja parkisin auto kõige kaugemasse parklasse sest pohh ju - käia nagunii ei kannatanud 🤷‍♀️ Veidike ootamist ja sain teada, et luupõletik. Mmkei. Aga see paranes siusliselt esmaspäevaks ära nii, et kõik on okebrülla.

Outro: Sattusin ka korra Madliga vestlema ja ta küsis, et mis veel põnevat peale blogis kirjutatud. Vastain, et polegi. Ja kui aus olla siis olen tõesti siin oma elu suuremad ja põnevamad sündmused viimasel ajal ära kajastanud. Hea küll, päris detailitesse pole veel laskunud stiilis mitu ampsu kulus õhtul pasta sisse kühveldamiseks või mitme tunni pärast ma selle tagasi loodusesse lasin. Kui huvi on selliste asjad vastu siis anna märku kommentaariumis (mida sa nagunii ei kasuta).

Põhjatähte ja tsau!

WATEVA - Until We Die (feat. Next To Neon)

P.S Kui sa kukepoksi kagelane peaksid seda lugu siin lugema siis mine mängi vahelduseks vene ruletti, päriselt. Nii maal tehakse.

July 16, 2019

Selline ongi maaelu (insta influencerite teadmatus päris elust)

Lugu kuidas maaelu ministeerium näeb maa elu läbi oma roosade prillide on üpriski keeruline kirjutada. Või alustada. Loomulikult tahaks rämeda sõimuga selle laulu sisse juhatada aga milleks. Püüame siis vaadata alljärgnevat läbi ministeeriumi ametnike pilge ja inimese kes (pooleldi) elab maal - minu.

Eks me kõik oleme harjunud oma Astangu uusarenduses elama. Igaäevaselt betooni dzunglis liiklema, supermarketist toitu hankimas, Apollo kinos meel lahutamas. Ja sinna vahele mahub ka kvaliteet aeg nutitelefoniga. Elu on ju lill. Siis kuskil eksisteerib meil selline müstiline ministeerium kes ühel ilusal päeval otustab kampaaniat teha maa elu tutvutstamiseks. Väga viis, muide. Ega see päris maaelu ju lasna kanalis Rav4ga sõites silme ette ei tule. Ja siis käib kõmakas. Kampaaniat teeb see sammune "linnainimene" kes maaelust teab täpselt nii palju kui kinos popkorni nahistamise kõrvale Tõde ja Õigust sai vaadatud.

Jah, instagramm on tore ja see õige platvorm kui tahad oma sõnumiga (vähemalt tänapäeval) massidesse jõuda. Hakka seal influenceriks ja küll inimesed jälgivad. Aga kogu selle sotsmeediaga on see probleem, et ühiskonda on viimased 10+ aastat treenitud "like" nuruma läbi interneeduses. Vahet pole, suva pilt üles ja ruttu refreshima. Iga uus südameke su postil vähendab seda ohjeldamatut piina mis tekib kui tähelepanu ei saa.

Nüüd me jõuamegi otsapidi kus kokku saavad tehnloogia, sõltuvus tähelepanu järgi ja teadmatus. Teeme ühe ägeda lühi klipi sellest kuidas ma oma kuke viskan suvalisse karja võitlema. Ja mul on koheselt WTF moment käes. Oot, kas päriselt ka peab maal oma koduloomi kasutama peremehe insta sõltuvuse rahuludseks oma vahel kaklema panema. Kas tõesti ongi maaelu selline äge vana Roomalik meelelahutus. Loomad gladiaatoritena üks teisega võitlema ja olemas oleva tehnika abil saadame video massidesse.

Ma olen üle poole oma elust maal elanud ja eriti väiksena kui vanaemal oli karjas igasugu loomi ei suuda ma kuidagi meenutada, et mulle oleks kuidagi omandatud teadmist panna loomad omavahel kaklema. Kui moodsal ajal on maaelu instagrammi rahulduse saavutamine läbi loomade vägivalla siis mina ei taha olla sellisest maaelust.

Kui me räägime konkreetest juhtumist kus kuked poksivad. Jah see on normaalne. Oota, loe edasi enne kui oma järeldused teed. See on normaalne siis kui loomad teevad seda oma naturaalses keskkonnas. Normaalne ei ole see, et väntsutan süüdimatult looma kaasas ja viskan suvalisse karja meelt lahutama. Kuna hei, peremehel ju päevane tähelepanu vajadus like'dega kätte saada.

Pole ju raske enne maaelu reklaamimist google abil selgeks teha mõningased põhitõed kuidas päriselt maal elu käib. Või veel parem, mine külla oma esivanematele ja uuri neilt mida päriselt maa elu tähendab. Kindlasti mitte vägivaldset meelelahutust internetis.

Robin Schulz - Sun Goes Down

July 10, 2019

Can i haz moar security ehk time for weeks HiLows / PPP

Ma usun, et viimase paari päeva jooksul on rohkem segadust olnud kui de Helme Familia suudab kuskil Toompeal tunni ajaga korraldada. Paljude lugejate jaoks keerleb peas põletav küsimus: miks ei ilmunud esmaspäeval uut 107lugu nagu viis kopikat lauale.

Minul paanikahoogusid pole. Sest mul pohlad ja nendest saab moosi. Ma nagunii loen seda kunagi tulevikus ja it doesnt matter kas oli esmaspäev või kuuepäev 😝

So, waddup? Mdea. Vaatame mida rüperaali klaviatuurilt välja imeda annab. Just, sülerist, mitte pastakast. Kuna pastakat mul pole. Vähemalt hetkel käes küll mitte 💁 Nädal ise algas nii võrd kui võrd põnevalt. Esmasp õhtu töölt koju lippates läksin nagu ikka porgandi pealt maha ja über turvalisse (maybe rantpost kunagi tulemas) Elroni ratta parklasse oma keha pikendust võtma. Enne mind oli jõundud sinna nii 50-60 vanuses tädike kes otsis oma savisaare ühiskaarti. Ma olin kiirem ja tegin ukse lahti. Jaaaa siis oli 2 minuti small talk kus sain rohkem teada kui vaja :D Kõigepealt proua kurtis, et üks igavene pikk ratas ees. Mis oli mu oma ofc - vabandasin. Siis ta hakkas seletama sellest milline küna ta praegune ratas on ja pojale tellis alibabast ratta. Põnev, eksole. Noo...t. Natuke ikka on. Nagu ikka setereotüüpselt arvad, et sellise vanuse ja soo ja muude tegurite järgi kuulata Alibabas shoppamist on veits over kill. Aga pole.

Nagu eelmine nädal istume ka see nädal nüüd ringi ja räägime pildist mis postitusega kaasas on. Kui t eei näe siis pange oma nahh adblock'id kinni. Googlel niigi vähe raha. Olen ka korra siin juba maininud, et võiks erialast blogi kirjutada. Samas siin ma väga ei taha oma tööst rääkida ja seda vist ajaloolistel põhjustel. Siiski viimastel aegadel järjest enam kerkib esile teatud "geniaalsust" mille üle tahaks rohkem räntida kui suviseid soojakraade meil siin maarjamaal. Kohati tekib küll WTF tunne 😕 Okei, räägime siis natuke. Aga positiivselt ;) Pildil näete meeme vihjetega lukuastamaks oma arvuti kui te eemal olete. Miski hetk hakkasin neid oma ägedas idu töökohas jagama. Tulemus on palju-palju positiivsem kui klassikaline saadan "tulge kooki sööma" e-kirja kogu asutusele. Infoturbe teadlikuse tõstmise mõte on ju inimesi natukenegi harida. Ja klassikaline lähenemine kui turvet ei tee oled jamas well - ei toimi. Go figure out miks. Meemide jagamine tekitab sooja ja positiivse tunde aga samas annab parja annuse piinlikust ja nende kahe võlurohu abil jääb pähe. Lahtine arvuti päh-pähh, aia-aia!
Kas te ka päriselt peate oma arvuti klaviatuuri - no ma soovitaks aga samas kui #%$&<! video konverentsi pakkuja Zoom ütleb, et kasutajate järgi luuramine läbi nende tarkvara on fake news siis nomaeitea. Elu muutus lihtsamaks sest enam polegi vaja enam pahavara era elu jagamiseks. Piisab ka täiesti legit kraamist. #tra

Last but least. Pm, ma terve nädal olen seedinud ja mõelnud, et but why. Oo gods of heaven, mida ma teile teinud olen, et eelmisele kokkuvõttele pandi boring linnuke. Läbisin kõik 5 või ma ei tea mitu emotsiooni ettappi tänapäeval on. Mõtlesin, et sõidan kohe selle posti alguses julmalt kõigile pasunasse. Ka neile kes süüdi pole. Nii profülaktika mõttes. Aga oh well. Lõpuks jõudsin järeldusele. Ma saan aru, et moodsal ajal aju kastuamine on nii overrated. But still, väike vihje poiss: kui suures internetis igava on siis pane see kinni ja mine tidnerisse pilte lappama. See see on ju see õige. See põnev asi siin ilmas. Just kidding my kiddos. Tubli, et üldse viitsite neid vajutada. Need ongi teile, kes ei julge või leivad, et kommenteerimine on liiast arvamuse avaldamiseks ;)

Wilkinson - Too Close (feat. Detour City)

July 3, 2019

Communication history of filx, part 1

Nostalgia-retro-mahe-öko aeg! Või kuidas iganes te nimetate peapidi minevikus elamist. Ma ei lähe massiga kaasa ja ei väisa retro vms festivale. Veel vähem hakkan nostalgitsema ja Üllar Jörbergi kuulama. Pigem on huvi võrrelda kuidas kommunikatsioon minul on arenenud. Proloogis (link on all kui peaksite lugemisega sinna kunagi jõudma) jutustasin päris kirjadest (jah omniva veel tegeleb peale hiina kräpi kojutoomisega ka kirjaveoga). Täna. Astuks nüüd teema juurde - elektroonilised abimehed suhtluses.

Ega siin erilist pulli polegi. Alguses arvasin, et pean kohe pisar silmis rääkima oma esimesest mobiil! telefonist. Aga ei. Vot kus lops. Natuke ajusobarates sügamist ja tuli meelde, et esimesed elektroonilised sõnad sai raali abil saadetud. Aasta oli siis miski 1999 😂 (jah, lugesid ka kolmandat korda õiet - eelmine sajand). Ma olin koolijüts ja orjasin põhikoolis. Miski hetk tekkis meile läbi tiigrihüppe arvuti klass. Ofc, hakati arvuti tunde andma ja ofc lubati vahetundides ja peale kooli arvutiklassis elu raista (sittagi pole muutunud, mina siis arvuits sina praegu iphones). Ainuke klausel mis oli väga püha - arvutiklassis lubati ainult sokkides olla.

Kuidagi sai tehtud oma esimene e-maili aadress. Btw see on mul siiamaani kasutuses ;) Oh see oli ikka eriti uhke tunne. Oma e-maili aadress. Esimese kirja saatsin tädile kuna ma teadsin, et tal oli e-maili aadress ja ta kasutas oma töös arvutit. Addressi omamine oli selline kungilik tunne, umbes sama mis tänapäeval Ferraarit omada on. Sul on ja teistel pole. Tehniliselt polnud sellest suuresti tolku kuna polnud lihtsalt rakendust - kellele kirjutada. Nii see eluke veeres. Oli võimalus e-maili kasutada aga ei kasutanud.

Miski hetk kui oli kuulatud dial-up muusika ja internetti mindud. Oo, no no no. Jah, interneti minek oli püha protseduur nagu pühapäeviti kirikus käimine. Tuli modem käima ajada, oodata peod higised ja siis voilaa. Aeglasem kui tigu ühendus oli loodud. Siis tuligi next step - reaalaja kommunikatsioon. Selle nimi on IRC ehk maakeeli jututoad. Idee oli lihtne, umbes nagu tänapäeval grupi chatid aga selle erinevusega, et oma tuttavate asemel oli kari täiesti vööraid inimesi. Oli damn kui põnev, võis omale random nime valida ja keegi ei teadnud, et sina oled sina. Võisid vabalt ükskõik millest rääkida, kuna keegi ei teanud, et sina oled sina. 

Miski hetk tekkis kuskil väga popp koht nagu armastuse saal (ma olen kindel, et see eksisteerib praegugi). Seal sai uuts slängi õpitud nagu afk, irl... Seal sai virtuaalselt tüdrukutele (jumal tegelt teab kellele aga pohlad) keelt kõrva ajada. Viimati külastasin pärast pikka pausi armastusesaali aastal 2011 aga seda siis juba kooli uurimis töö raames.

Jutukas olemine oli eriline kuna sa said nii palju olla kui lubati arvuti klassis ja sellega elektrooniline kommunkatsioon piirdus. Kohe kui klassist välja astusid oli elu nagu enne arvuteid. Kui tahtsid sõbraga hulkuma minna ja lollusi teha või niisama mula ajada läksid nagu uppunud kass ta kodu ukse taha kraapima. Ja aeg-ajalt võisid saada vastuse, et "mongol ei saa praegu välja tulla kuna õpib" või "mongol pole kodus". Ei olnud, nii et võtad chati appi lahti ja pasundad: "noh v*****a, kus tõllerdada" Vaid tõllerdasid ise käed taskus ja pea norus koju.

Sisukord:

  1. Igavesti online
  2. Communication history of filx, part 1
  3. Comms history of filx II

Manic Street Preachers - If You Tolerate This Your Children Will Be Next

July 1, 2019

Kuidas mind orkki tõmmati ehk time for weeks HiLows / PPP

Pluti-pluti pudrunäod 😀 On aeg jälle nädalake kokku lappida ning uurida mida põnevat toimus imedemaal. Milliseid intriige sai peakülas punutud. Millega sai hakkama Luz Maria. Nii palju rääkida. Ilma keerutamata ja õigele Eestlasele kohaselt ühmates siis: "Kuidas läks", "Normaalselt". Thats it! Tsau, pakaa. Oodake järgmist postitust 💁

Oeh. Õues vist hetkel väga rannailm pole. Kui siis ainult lohesurfiks või milleksgi muuks popiks asjaks. Kuna ma mõlemaga ei tegele olen sunnitud aitama kaasa eesmärgile internti maht täis© Ja siin ma siis olen. Jälle trükkimas. Tore ju!?!

Alustame müstilisest pildist vasakul. Paljud kindlasti imestavad wazzup with that. On see lugemis soovitus või mis. Kui on siis kamoon - me ei loe ju siinset blogigi korralikult läbi. Pähh, raamatud. Pähh, analoog. Honestly see ei ole lugemis soovitus (hetkel). Põhjus lihtne ma ise alustasin just antud teose läbi töötamist. Või tegelt, pohh. Võite ka ilma minu heaks kiiduta seda kapsaks lappama hakata. Ma pole Queen of England or something. Raamatu ise võtsin suht random pickiga meie startup'i riiulist, et oleks lõuna sõõgi aeg midagi kõrvale lugeda. Jah, kui väljas lõunal ei käi siis ma üritan õgimise kõrvale midagi silmadega ka tarbida. Vanasti lugesin Postimeest ja Äripäeva aga õnneks meile enam neid kollasied lehti ei käi ja saab midagi asjalikku lugeda. Kuidas raamat ise on - maybe some day will talk about it.


Järgmine lõik tuleb üllatus vähemalt ühele inimesele. Jeezh, pealkiri viitab su tekitatud seigale aga ma räägin hoopiski millestki muust. Nii ajage kõrvad ja silmad suureks... Hakkasime meie Lilyga eile poodi minema ja siis mulle tuli meelde kuidas ta telki (kodutu, eh?) magama tulles keerutas pisikeses topsikus 20 sendist münti, ise täiesti õnnelik seal juures. Nagu rebane kes oli just kanalast saagiga tagasi jõudnud. Eks see raha oli omisatud illegaalsel teel (jeesh sest sa pead seaduse järgi selle viima politseisse, et õige omanik saaks selle calimida) - kuskilt aiamaalt leitud. Ja siis ma mõtlesin, et külapoes on kohe uste juures laste magnetid - masinad kuhu viskad mündi sisse ja saad vastu palli mingi vidinaga. Näiteks slaimi. Kuna mul oli meeles, et üks nendest aparaatidest tahtis vähemalt 50 sendis münti siis vahetasin Lily 20 sendise salaja 50 vastu. (No on pätt niimoodi huiab teiste rahaga 😡). Siis Lily saaks ise aparaati panna ja midagi osta. Oh well. Urgas mida nimetakse kaubandus kohaks oli vahepeal takse tõstnud ja nüüd minimaalne summa on 1 eur. Tänks meits. Lilyle seletasin ilusti, et kogume ja tuleme järgmine kord. Ta noogutas ja sellega see seik lõppes.

Last but least. Võttis kaks kuud aega millal riisimaalt jõudisd kohale 10 kümmme (don't even ask) trimmeri kütuse pumpa. Mõtlesin, et prooviks veel viimast korda aparaati käima saada. Mitmeid kordi huainud without no luck. Juba oli mõte, et läheb maha kandmisele. Aga mis välja tuli. 1)kütuse pump oli katki ja seega sisuliselt jõudis liiga vähe kütust mootorisse. Ja kui mootor täiesti kuiv on siis ei lähegi käima. Seal on veel lisaks trikk see, et valad otse tiba kütsi avasse. It worked.

P.S. Mulle hetkel tundub, et see iganädalane oigamine eee kokkuvõtte tegemine tundub siuke peenelt hea formaat. Ei pea iga päev pikka muinaslugu kirjutama ja samas saab mitu tipp sündmust ühe hoobi kirja. Vaatab kuidas tulevikus läheb....

Sultan + Shepard Feat. Nadia Ali & IRO - Almost Home

June 27, 2019

Igavesti online

Seoses viimase postiga kus ma kurtsin ebaõiglase elu üle ja ei saanud n****k (nutikat) näppida kuna SIM kaart ei töödanud ja see põhjustas minu interwebsist välja lõikamise.  Läksin ma siis lõuna paiku esindusse uut SIMi poissi hankima ja teel olles pidin päris omi mõtteid mõlgutama (jah, see juthub kui pole internetti - pead aju tööle panema <😠). Äkki kargas pähe lugu sellest Miks ma online läksin. Kuna trammisõit kalamajast Virusse kestab terve igaviku sain oma tegude üle järele mõelda. Peamine küsimus tekkis, et vanasti ei olnud ju kiirsõnumivahetust kogu aeg käepärast....

Nüüd mul tekkis huvi valmis vorpida communication history of filx. Kuna ajad on muutnud ja selle asemel, et kooli aruvti klassis MSNi logida ning kiirvestelda teeme seda 24/7 (noh peaaegu, magame ka vist vahel). Minu jaoks on see huvitav ja tahaks vaadata korra pilgu tagasi kuidas me varem elasime võrreldes praegusega. Ilmgselgelt on suur muutus see kui sul on võimalus iga kell võtta lemmar sõnumivahetus äpp lahti ja mõni kassi gif saata... ee asjalikku juttu rääkida. Seega ma olen nüüd igavesti online (vähemalt mõneks ajaks, ei tea mis tehnoloogia toob).

Enne kui suure hurraaga pihta hakkame lepime kokku raamid. Mida me defineerime kommunikatsiooni all. Raudselt läksite ruttu wikipeediat läbi klõpsama ja tahate kõvasti tsiteerida: "Kommun..." sshhh 🤫 Kuna tegemist on ikkagi filxi kommunikatsiooni ajalooga siis piirdume siinsete lepetega. Well, right then. Okay... Räägime suures osas elektroonilisetst kommunikatsiooni vahnedidest ja meetoditest.

Ohh pole saanudki alusada aga juba valed lendavad :D Kuigi ma mõtlesin, esilagu peileritest, mobladest ja arvutitest rääkida siis ma ei tee seda. Dunno, nostalgia mõttes. Vaja ajurakkusid pingutada väga kaugete mälestuste jaoks. Esimene nn tehnoloogia mida ma kommunikatsioooniks kasutasin oli tavaline kiri. Kui sa ei tea siis eesti keel emaeee.... googelda mida tähendab paberi lauale asetamine, pastakaga sinna sõnade voolimine kirjaks. Siis murda see paber pooleks, pista ümbrikusse. Toimetada kiri kuidagi postkontorisse. Ootad paar päeva-nädalat ja saad samasugusel meediumil vastuse. Jah, ma tegin seda. Mälu järgi olin ehk eelkooli ealine või käisin esimeses klassis. Hetkel suutsin oma aju soppidest välja kaevata selle kuidas ma kuskilt leidsin endale välismaa kirja sõbrad ja kirjutasin neile. Damn fun oli. Ootad pikkisilmi seda kirja ja kui kätte oled saanud siis loed mitu korda ja säilitad oma kõige tähtsama vara juures.

Viimati ma saatsin paberil kirja aasta 2009 mai kuus ja Rakvere põhjakeskuses (vaata mida nüüd aju mäletab :O). Kiri ise oli kinda zest - armastuskiri. Ülelüldse oli hea meenutada lapsepõlve. Ma häguselt nagu mäletasin, et vist olin lapsena kirjasõber but but.. Natuke ragistamist ja siis hakkasid mälestused jooksma. Millised on teie emotsionid ja mälestused? Kasutage allolevat kommentaariumi selleks. (oh wait, te ei tee seda. Panen nkn homme kinni kuna siis kulub paar bitti vähem andmetöötlust, seega vähem elektrit ja päästame maailma).

Ma mõtelsin pikalt (jah dem brains are working without smartphone also) ja esimene asi mis selgeks sai, et sellest tuleb väääääga pikk lugu. Ja nagu te teate, siis mitte kellegile tänapäeval ei lähe peale pikkad lood. 160 märki säuts ja thats it. Prolly, selle posti lasite ka diagonaalis ruttu üle, et kuskil oma ajusopis linnuke kirja panna ✔️ filxi blogi tänaseks loetud. So tänane jutt tigu postist ja kirjasõbraks olemist oli proloog kommunikatsiooni loole.
LU2VYK - Empty House (feat. Jex)

June 25, 2019

Nädala kokkuvõte ehk time for weeks HiLows / PPP

Aeg nädala kokkuvõteks  😀 Kuna jäätmekäitlus koos taaskasutusega on popp ja hipipärane siis viskan copy-pastaga siia tsitaati mida alles hiljuti kasutasin:
Hmm. Nothing is burning, nothing is shining. < it doesnt mean that life stopped, cant see anything mention worthy today 🤔
Nii selle postiga on lood jonksus, võib viisakalt "Publish" nuppu pressida ja õue päikest võtma minna.

But, but... Klaviatuur ka juba nii hinnas, et seda kulutada ei või? Oh, well. Eip, mu pisikesed piilupardid. Ma niisama vigurdan siin. Tuleb asju vabamalt võtta eriti kui:

  • rasked jaanid on seljataga (üle lõkke hüppamine päädis sinna sisse hüppamisega)
  • kümme kilo sashlikut on selja sees (või noh maos ja see seedib veel terve järgmise dekaadi)
  • päevad lähevad jälle lühemaks (wtf? kes 24 tunnist osa julges ära näpata)
  • rammstein tuleb Tallinnasse (honestly, ei tea miks see siin listis on)

Nagu ühele õigele sendiblogijale (loe finantsvabadusblogijale) omane pidasin "läbirääkimisi" Telia ja Elisaga, et paremat arvet saada. TL;DR Telia moosis iga nurga alt, et jääksin aga ainuke argument oli (peenikese häälega) "meil on parem klienditeenindus". Novot siis. Hülgasin oma 15 aastase suhte Teliaga ja läksin Elisa rüppe. Funny thing on see kuidas nad lubasid mulle SIM kaardi postiga saata. Viimast pole kohal ja öösel läks Telia kinni. Nõnda ma siis vantsin rongi pealt töö poole ja kohustusliku nutisõltasena mõtlen, et "tseksiks mis telos põnevat on". Oh well, see mõte kadus kiiresti kuna meenus fakt asjaolust nagu INTERNETI puudumine. Huvitaval kombel ma suust vahtu välja ajama ei hakanud ega surnud pole ka.

Maal juhtus huvitav seik. Mäletate kui ma rantisin kuidas Lily rattaga sõitma õpetamine tahab veidike järjepanu ja kannatuslikkust. Ooo üllatust. Maal kus puudub ohutu (ei hakka maanteele ronima, mmmkaey) kõvakattega pinnas ja rattasõitu tuleb teha mügarlikul murul õppis Lily ise sõitma ¯\_(ツ)_/¯ Nagu välk taevast oli ta saanud aru väntamise konseptisoonist ja enam ei pidanuki keerutama mantrat "nüüd see jalg". Muru peal väntamine on raske - seega peab esialagu natuke hooga kaasa aitama.

Ja lõpetuseks. Kõik himurad mitte Plant Based toidu armastajad kindlasti tahavad teada mis sai sashliku saagast. Kas tuleb uusi episoode? Dunno. Võimalik. Hetkel ma oskan nii palju rääkida, et ise tehtud ja mitu päeva laagerdunud lihh maitses kordades paremini kui poe eri. Aga feilis idee teha burgereid :( Üldse on mul grillimisega lõputu võitlus, et gurmaanidele meeldivat toodangut sealt kuumadelt sütelt kätte saada....

Avicii - Bad Reputation (feat. Joe Janiak)

June 20, 2019

Sashliku salaretsept

Kuna herr Linnupoeg ja herr Tali sisuliselt üksteise võidu huiavad ja varjavad oma nippe kuidas sashlikut teha siis pean ma improviseerima. Nagu ikka. Nad võivad ka helveste generatsioonist olla ning pole neil õrna aimuga kuidas sashlikut teha. Dunno. 🤷 Teema sisse juhatus algab järmisest lõigust:

hommiku paraadile, siis coopi sita saslõki ja marinaadi liha järgi koos resti orikaga, siis grill tulele ja ülejäänu õdagu üritad ketsupiga kuivand lihhi pehmendada
Vähemalt nii jutustas Jänes ükspäev chatis. Osaliselt kirjeldab milles probleem on.  Poe sahlik on 💩 Ülejäänd jutt on ka paljude kaasmaalaste jaoks puhas tõsi nagu prillikivi. Minu suurem mure on tegelikult, et iga kord kui poest ostad kas "valmis valmis" Rak.... või lahtisest letist sahslikut siis sisuliselt maitse elamus on olematu. Esimese variandi puhul on lood siin riigis natuke paremad. Pigem on see lahtise liha letti maitsetu bisness. Marinaad näeb hea välja jah. Nii, hea et rebiks kohe sealt samast 10 eurose ufo, kallaks poe teises ostast saadud põrgupõhja sõe sinna ja pidu alaku.

So, see on siis minu viha lihakõne. Kopp on ees sellest #näeb-hea-ja-pealmine-kiht-vist-isegi-maitseb-aga-sisu-on-kakapuu. Nüüd algab mäss. Lähen täna tõrvikuga ja hanguga poodi ning võtan toorest liha. Sinna juurde valin ise murinad millest sashliku kokku keevitan. Fakjuu valmis sashlik.

P.S. Kui arvate, et see post oli "sisutäide" 2 positutst nädalas plaanis siis paraku kurvastan - ei.
P.S.S Kui tahate hakata jahuma midagi, et OMG liha ja soovitate plant based toitu siis sõidke rongiga Türile (ma sõidan hetkel liha järgi mmkei).

Avicii — Friend of Mine (feat. Vargas & Lagola)

June 17, 2019

Igapäeva seosed HBO seriaali Chernobyl peamõttega

Vaatasin just hiljuti läbi viimase aja ühe popima sarja Chernobyl, mis on HBO poolt toodetud. Jeesh, hype is real. Mul pole plaanis hakata seriaali ennast aruvstama vaid oskan nii palju õelda, et need 5+ tundi on väärt su elust kõnealuse teose vaatamiseks. Või kui vaadata interneedusest leitud meemi siis sari on nii hea, et paljud tahavad järgmist hooeaega. WTF!

Aaaga.... Kui seriaalist ei räägi millest siis. Kandvast mõttest (vähemalt minu jaoks) mida seal presenteeriti. Jah, eks igal asjal on oma agenda ja tagamõte. Ka sellel seriaalil. Neid vast oligi isegi mitu. Minu jaoks olulisem mis silma jäi oli - "The Cost of Lies". Härra (või on hetkel proua, doesnt matter) IT minister maakeeli oleks siis "Valede hind". Lause ise on natuke hmm, mitte petlik vaid vähe kirjeldav.

Mulle tundus, et kogu jooksev idee "The Cost of Lies" oli näidata kommunismi kui masinavärki ennast mis hävitab elusid. Kuidas võtta. Meil on ideoloogia kommunism ja suur osa süüst miks see püsti seisab on see, et see on valedele üles ehitatud. Ja kahjuks. Valed väga kaugele ei vii (nii räägib ka mu vanaisa). Seriaali vaadates saame tõdeda, et see nii paraku on. Kaboom ja tuumakatastroof.

Kas kommunismis oli miskit mäda või oli elu lii nii lilleline - seda ma ei tea. Ma tean seda, et kommunism kui selline põhjustas eee väga pahasid asju (Tsernobõl, küüditamine, II MS...). Kui nüüd natuke tagasi seriaali juurde põõrduda siis Tsernobõl ja valede hind. Well, vaadates seriaali hakkasin kohe leidma sarnasusi. Meil on miskine ideoloogia ja selle elus hoidmiseks tehakse heatahtlikkuse standardile (mis see standard on?  explain that...) mitte vastavaid asju.

Kui me nüüd natuke ringi vaatamine siis sama mustrit leiab iga päev ja kõikjalt. Ette ruttates ma ei kiida kommunisimi ega õigusta teise stiilis aga nemad tegid ka. Vaid ma enda seisukohast tahaks välja tuua, et selliseid asju tehakse pidevalt. Küsimus, milliseid? Ma pakuks lihtsat vastust: ideoloogia toetamiseks tehtud moraalselt valed otsused. Ideloogia võivad olla ka tavalised firmad, mitte ainult poliitika või usk. Skeem on suht sama: on x grupp inimesi kes tahavad "hüvesid ja head elu". Loome siis ajastule vastava plaani: usk, poliitika, firma... Siis kaasame sekundaarse kihi kellele anname "hüvesid aga vähem hüvesid" toetuse eest. Ja see on see peamine - edasi viiv grupp. Ja kolmandaks on need kes ratastele alla jäävad - st keda reaalselt antud lähenemine ei huvita, kes saavad aru kui vale see on ja need kes piisavalt tähele ei pannud.

Tuumakatstroofist jõudsime kuhu... Sisuliselt selliseid ideoloogia jaoks tehtud küsitavaid otsuseid võib iga päev näha. Nii suuremal kujul, kui ka väiksemal. Näiteks ka oma eelnevatel töökohdadel on mul tekkinud küsimus, et kui miski uue skeemiga lagedale tulla, et firma kasumlikkust suurendada ja klientidelt vähema eest rohkem raha küsida (Tele2 oma viimae paketi uuendusega on hea näide sellest :D).

Mulle lihtsalt tundub see "valede hind" on paratamatus niikaua kuni "moraalse" eluajendiga inimeste arv jääb alla kasumiahnusele. Ahjaa, mis see moraalne on? Sellest saaks pikalt heietada aga täna siis vana hea budismi tõde "tee teistele seda mida sa tahad, et sulle tehakse ja vastupidi".

Universal Heads - Humans

June 14, 2019

Lily ja kaherattalised

Lily sooritamas tehnoülevaatust ehk kas aku on juba täis ja saab sõita
Meil idufirmas on paar Stigo elektrilist rollerit mida võib kasutada linna vahel vuristamiseks. Enamasti saab neid mitte näha ja kasutada keskpäevasel ajal kui vahvad kolleegid lõunal käivad. Mina seevastu otsustasin üks õhtu proovida sellega koju minna ja siis seal demoda ägedat vidinat (äkki õnnestub püha nõukogu nõusse saada selle soetamiseks 😁).

Spoiler alert... Stigo hind on liiga krõbe mu jaoks kui vaadata konteksti kui palju see otstarvet leiaks. See veel ei tähenda, et aparaat halb oleks. Vastupidi - teatud kontekstis ideaalne abimees. Kuna Stigo sisuturunduse eest veel mulle salaraha rullitanud pole siis ma pikemalt ei peatu toote kui sellise kiitmise juures. Või kuidas ma seda katsetasin ning kuidas sellega igapäevaselt ringi liigelda oleks. Ühesõnaga - mõnus (kui pappi hakkab pritsima kasvab sellest ühest sõnast isegi lugu ;)

Kodus lasin ka lastel proovida. Kes sõitis ise, kes süles. Ja ennäe imet. Kõige suurem fänn oli Lily. Tema oli see pisike kes istus mu süles ja koos sõitsime. Miski hetk panin ta käe gaasi pedaalile (well noh, tehniliselt on see keeratav lüliti mis suurendab elektri läbilaset mootrisse - wtf 🤯) ja õpetasin, et nüüd keera. Kusjuures ei läinudki palju aega kui tal asi oli käpas ja sai aru mida see tähendab. Käepidet keerates ratas liigub :) Kui hoog liiga "suureks" läks ültesin, et Lily "lase lahti" ja tegi seda.

Hämmastaval kombel sujus sõit ee sujuvalt. Polnud kordagi momenti mis oleks segadust tekitanud. Kui ratas hakkas seisma jääma ütlesin, et keeraks ja kui vaja hoogu maha saada ütlesin, et laseks lahti. Kõik toimis nagu sveitsi kellavärk (jah sina helbke seal: käekellad olid ka kunagi analoogid). 
Loomulikult kasutasin sujuvalt juhust elutarkuste omandamiseks. Nimelt igakord kui mõni tee ots hakkas liginema ütlesin, et hoo maha võtaks ja vaataks kas auto tuleb. Ta vastab rõõmsalt mulle sellepeale: "Ei tule". ja me sõidame edasi.

Elektrimootri peenestamine (on see üldse võimalik :D) ja ringi paarutamine oli Lily jaoks nii äge kogemus. Nimelt ma pidin vahepeal aias ka natuke toimetama - külvatud muru kastma. Lily'le ütlesin, et oota natuke ratas pab laadima. Tema käis kohe pidevalt seal ratta juures uurimas kas juba on laetud ja saab uuele ringile minna või mitte....

Kuna see positus läheb kirjutamise hetkel schedul'isse ootama siis ma saan veel ringi mõelda. Ma ei ole kindel kas peaks nüüd ka eraldi postituse tegema päris rattast mis sai mõned päevad tagasi soetatud.

Teeme siis hetkel lühidalt. Lily pole varem rattaga sõitnud, ei püsitkaga ega muu variandiga. Seega tuleb talle nüüd selgeks õpetada maagiline asi nagu pedaalimine. Ja god damn (heas mõttes ikka mmkei) tuleb järjepidev ja kannatlik olla. Nii nüüd lükka see jalg alla. Nii nüüd lükka teine jalg alla - repeat same two sentences x ammount of times - Lily, lily (endal pea lõhkemas - aaargh) lükka nüüd jalg alla... Tead mis teeme puhkuse.

Jah, kohati tekib momente kus kannatlikusse piire kombatakse ja tahaks nahhui saata see ja kus teine. Aga neil hetkedel sa saad aru, et sa teed ju maailma parimat asja - aitad ühel kasvaval ilma kodanikul uusi oskusi selgeks saada ;)

Axwell /\ Ingrosso - Dawn

June 12, 2019

the laif of a lasnamäe internet warrior

Hommikul ärkan kajakate lalina saatel,
nutikat sirvides mu nägu muutub kaameks.
Facebook, delfi, postimees - millest küll alustada,
tahaks oma maailmavaate kommentaariumisse panustada.

Delfi top uudise peale mu karv tõuseb turri,
valistus, eesotsas alfaisasega on jälle keerand miskit lurri.
Fak jee, mu komm on täna esimene,
sest sina, troll, teistpool ekraani pole eriline.
Minu jutt siin on ainult tõene,
mu sõnade peale ainult mõelge.

Uudistes jälle teemaks on lapik maa,
onu Agur millal sa ükskord aru saad.
Jälle pean asetama käed klaverile,
et saaks asjad selgeks teha valerile.
Toksides sõnumit "maa on ümmargune",
sajab vastu kommentaare nagu taevast nuge.

Oh issand aita, Eesti esi insta influencer lahku läks,
nüüd teda ootab Facebookis  näo peks.
Varjupaika viisid sa oma kustikad,
selle eest silme alla voolime sulle virutaalsed mustikad.

Linkin Park - Hands Held High

June 10, 2019

Tehnoloogia on neutraalne

Eelmisel nädalal üks hommik rongiga tööle minnes rääksin vana (mitte vanuse vana, daah) sõbrantsiga erialast juttu. Üks hetk ta küsib minu käest: "Kuule filx, sina vana (😀) turvahunt. Mis sa arvad, *** avalik asutus teeb oma kõik suured hanked PHP's. Kas see jama pole?" Ja siis ma vastasin: "Amy, technology isn't intrinsically good or evil. It's how it's used ütleb proffessor Farnsworth"...

Okei... Kuna mul on haugi mälu ja kogu juttu ei taha siia 1:1 üle kopeerida siis seletan meie vestluse lahti oma sõnadega. Mulle meeldib see tsitaat kuna see on vääramatult igat pidi tõsi. Kui me nüüd räägime (mida me too hommik ka tegime) veebitehnoloogiatest või üldeüldse programeerimisest siis pole olemas halba asja. Vaid see kuidas seda kasutatakse. Samamoodi võid sa küber turbe (üüü poliitiku reklaam sõnad) mõistes NodeJS vms keelega sveitsi juustu teha. Kõik on täpselt nii nagu proffessor Fransworth ütles: iva seisneb selles kuidas tehnoloogiat kasutatakse.

Ma seletasin, et PHP'ga on üldises mõttes dekaadi taguste aegadega kibe maitse kurku jäänud. Sisuliselt olid PHP's tehtud rakendused mis tegid popiks pen testingu ( = häkkimise, maa keeli). Ja sealt ka see üldine arvamus on kujunenud, et PHP on 💩. Ma siis kurtsin, et olen veebi arendanud pea kakskend (on mõni teist nii vana üldse siin?) aastat ja sisuliselt essugi pole muutunud. Aastal 2001 tehti "dünaamilisi" lehti aga pidid veebilehe toimetajana oskama natuke koodi kirjutada või laskma mõnel ITi poisil seda teha kui tahtsid muudatust. Vahepeal asi arenes ja tuli mmm võtame Wordpressi näiteks. Enam ei pidanud toimetaja koodi oskama. Kerime ajas edasi ja ratas on täis ringi peale teinud. PHP pole popp, NodeJS on popp aga kui tahan kodukale uut lehte siis pean vaking koodi kirjutama #$%@!!

99% teist vist nüüd ei saanud aru mis üleval räägiti või on poiss täitsa pivles. Oh, well. Kasutab Googlet: PHP , NodeJS , penetration testing . Kuna hiir on taastumatu loodusvara ja iga klikiga kulutad seda siis ma usun, et te ei klõpsinud nendel linkidel aga tahaksite kangesti teada mis mu loo moraal on. Kuulge, ma ei käi siin moraali lugemas vaid lihtsalt klaviatuuri kulutamas ;)

Miks tehnoloogia neutraalne on? Lihtne. Need oleme meie, inimesed kes panevad miski asja miskisse konteksti. Tõlgendvad miskit asja nii kuidas meie huvigrupile sel aja momendil parem on. Võtkem näiteks tuumaeneriga - on hea ja halb. Hea on kuna õieti tehes saavad sina ja 10 miljonit liigi kaaslast oma viimase versiooni iPhone täis laadida ja Farmville pelada. Ehk tuumaenergiast võib saada mõistlikult kasutades head elektrit. Halb? Õnnetud Jaapanlased kes said 1945 endale 2 tuumapommi kaela. Ma pakun, et tol ajal murica arvas, et nende kärtsude taevast alla kukutamine on ka hea... Mõttest saite vist aru on olemas tehonoloogia - küsimus kuidas seda kasutatakse.

Järgmine näide (kuna hommiku kohv pole teil joodud, või ei viitsi veel lõunapausi lõpetada). Veoautod. Nad on head kuna neisse mahub hästi palju iPhone mida me kõik tahame. Lahendab meie probleeme kaubade, esemete tarnimisega ühest punktist teise. Nad on halvad kuna kellegi usk ja hääled peas käskisid, et nüüd oleks aeg kusagil Prantsusmaal real life Carmageddon'it mängima hakata ja veits inimesi alla ajada.

Tegelikult ma tahaks selle teemaga kaugemale minna ja veel rohkem filosofeerida. Okei, meil on tehnoloogia neutraalne. Inimesed kujundavad selle kas on halb või hea. Aga kes ütleb, et see nüüd on õige. Kas see "hea" kasutamine on moraalselt õige.... Ma püüan meeles hoida ja miski kord kribada sellest...

P.S. Kes siin viimastel päevadel hulkumas käinud on ehk märkas kujunduses muudatusi. Tl;dr blogspotil on juba 100 a uus templeidi süsteem ja ma üritan oma vana sinna ümber konvertida...

Kygo - Intro

June 4, 2019

Teadmamehed kutsutakse vaibale

Kord aastas, mai kuus, kui loodus tärkab ja õunapuud õitsevad pistavad pea koobastest välja ka hipid. Neil on nagu karudelgi. Raske talveuni seljataga ja aeg virguda koos mai kellukestega. Õhus ringlev õietolm lisab meeltesse vaimu ning taas tärkab tahe võidelda õigluse eest. Mõni aasta tagasi, suve hiilmisega otsustasid linnakad emapuu maha võtta. Hipid kogunesid ja asusid kaitsele. Roniti puu otsa ja tehti isegi protesti mõttes püksid täis. Võitlus oli kõva aga pidi alla vanduma. Nüüd on uus oht tärkamas ja peab uuesti tegudele asuma...

Põõsaste sahinaga pistis pea välja väike hipi Lembitu. Nina alune oli paksu (õie)tolmu kihi all ja silmad olid kui tõllarattad peas. Ilmselgelt, oli näha, et Lembitu on paanikas. Ta tatsas edasi-tagasi ja oli ähmi täis. Circa 2 tunni pärst suutis ta esimesed sõnad suust välja punnitada: "linnakad, linnakad.... nad tahavad 5 keeed tuua". Vana Jüri puristas nii, et tatti lendas neljas kaares: "Mis geeed". " 5 geee": lausus Lebmitu õhku ahmides. Jüril oli veel pea pilvedes ja ei saanud õõd ega mütsi aru: "miiiiis geeeeed". Lembitu pulss oli vahepeal langenud ja suutis isegi hakata arusaadavat juttu suust välja ajama: " viiiiiis gee, viiiis gee. Too om umbe ohtlik. Igasugu lained ja värgid."

Pärast pikka nuttu ja hala hakkas vana peer Jüri aru saama olukorra tõsidusest. Ta jalutas korraks maailma ääreni ja toksas sealt jalaga kivi alla. Mõtetes tõdes kui hea on lapikul maal elada. Muidu veel kuku ümber. Ta lausus mahedal toonil: "Too mulle mu iPhone. Ma pean kohe helistama alfa-isasele ja ütlema, et 5 geed ei tohi minil juhul tuua." Vahepeal võpatas terve hipi pesakond. Kui juba alfa-isase nime mainiti siis pidi asi ikka eriti tõsine olema. Muidu ju lahendati kõik vajaka jäänud asjad ilma temata ära.

Järsku oli Jüri krapsakas nagu pisike pärdik poiss ja juba ronis mõõda puud kõrgemale oksale, et seal twitteris säutsuda ja tag'id alfa-isane postitusele. Ei läinudki palju mõõda. Ainult mõned mehhiko müüri ja hiina tollimaksudega seotud twiidid. Ja alfa-isane säutusus kurjal toonil: "Teadmamehed, kohe vaibale. Mis on 5G ?1? #kuionmustsiisnäitaust #alfaisasesäuts"

Järgneb...

Martin Garrix - High On Life (feat. Bonn)

June 3, 2019

Töökoht

Hei-hopsti, mu töörüblikud ja shalngid 😎 Otsustasin tänase positutse pühendada tööle kandideerimisele kuna töö kui selline on oluline komponent meie elus. Veedame ju 8 tundi päevas (aaaa, see on keskmise kontorihiire pealt võetud) sulli teenides, et saaks oma maine elu siin ära elatud. Variant on ka endale vöö ümber panna ja kuskil turu platsil kärtsu ja mürtsu teha ning kiiresti 99 neitsi juurde saada...

Anywayz.... Ma sain oma esimese päris töö kuskil selle blogi alguses. See võis tegelt isegi aasta varem olla. Loomulikult olin ma varem maasikaid ja kurke korjanud. Ajalehti müünud. Ajalehti teinud. Progenud. Ja õdedelt-vendadelt erinevate müügitöödega rahhi saanud. Päris töö all ma mõtlen sellist kus annad kolm tilka verd ja tõotad tähtajatult esmaspäevast reedeni kupjale meelehead teha. Enne kui all kommentaariumis normima hakkate (hahhaa, te ei tee seda nagunii) siis jah on ka vahetustega tööd. Skeem jääb siiski samaks: kolm tilka verd ja kuulõpus ilusad numbrid pangakontol. Viimast juhul kui konto pole arestitud. Aga pohh, siis laseme raha kanda naise koera kontole.

Mina sain oma esimesele tööle nii, et tuttav kutsus. Onupoja poliitika as is finest. Ja ausalt tunnistades siis miski aeg saingi järgmised tööd samamoodi - keegi kutsus. Päris kandideeritud tööle asusin circa dekaad hiljem. Ärge nüüd mu jutust välja lugege, et ma ei tegelenud kandideerimisega üldse. Ei, ei. Vastupidi. Juba esimese töökohaga DDOS'isin cv.ee online nii kui sain ja aint kanideerisin. Kutsuti ka vestlustele....

Aaaand here we are. Kusuti vestlustele. See ongi see miks ma tahan oma südant puistada. Ma mäletan väga hästi. Olin noor ja loll (miskid haridust tõendavad dokud olid olemas) ning ilma oskusteta. Toona oli tööle kandideerimine jube kole ja hirmutav. Eriti kui sul pole ühtegi vägitegu ette ka näidata. Need piinilkud hetkel seal intervjuul. See higistamine ja närvitsemine. Lõpuks sai see sajandi pikkune piin eee töövestlus läbi ja jäid ootama sõnumit: "tänks mate, aga no sir". Masendav. Seal sa siis oled noor ja kogemusteta ning tööle ka ei võeta. Me võiks nüüd diskuteerida ka teemal värske ülikooli lõpetanu vingumas miks tööle ja kõrget palka ei saa. Aga see pole mu mõte.

Aasta on 2019. Olles olnud teinud tööd erinevatel kohtadel. Nii arvuti süles koduses Eestis kui ka relv käes kaugel idas. Teadmisi kogemusi on kuhjaga. Rind on rasvane (või on see hoopiski õllekõht 😲) ning seetõttu on hirmud ületatud ja maakeeli öeldes poogen nende intervjuudega. Ja jällegi - ma ikka käin. Viimane oli jaanuaris. Nüüd lihtsalt tean, et tööle kandideerimine ei võrdu keskaegse piinariista ohvirks olemisega. Seega juhhei mulle :)

Kuna ma olen nüüd vana päss... eee on ohtralt kogemust ja nüüd olen ma seal töövestlusel teispool lauda. Valimas uusi kolleege (evil laugh). Ja tegelt hiljuti just tegingi seda. Nimelt kõik algas sellest, et meil on firmas üks kes on huvitatud mu valdkonnast ja nagu õpib ka seda. Eraldi nn vaba ameti kohta meil pole kuid ikkagi koos meie personali tüdrukutega tegime ettevõttte sees lõpuks konkursi leidmaks mulle minion ja just juuniori tasemel.

Que? Küsib habetunud firmaboss mujalt. Lauslollus ju kogenematuid tööle võtta. Ajaraisk! Koolita veel neid ka.... Ma ainult rullin maas ja naeran selle peale :D Miks me üldse loome juuniorile töökoha ja osutame panustada oma väärtuslikku aega tema koolitamiseks ning arengusse? Minu vastus on lihtne (kuna ma ju olen budist vist :) on aeg tagasi anda see mis ise kord võetud. Ma arvan ja usun, et nii minul kui ka mu ettevõttel on moraalne kohustus ka panustada uutesse. Me ei saa alati eeldada, et maailm on naturaalselt sündinud tipp eksperte täis ja neid ainult palkame.

Miks on siis nii oluline raisata kellegi uue peale? Lihtsam oleks ju palganumbrile natuke juurde liita ja teisest unicornist keegi üle osta. Nagu ma ütlesin, moraalne kohustus. Eksperdid ei sünni. Sina kui kogenu ja sina kui firma aita kommuunile ja ühiskonnale kaasa. Kasvata ka juunioreid. Isegi kui seesammune juunior sinu juurde terveks eluks ei jää oled sa andund inimesele võimaluse. Ja sa oled andund ka endale võimaluse. Viimast nimelt läbi selle, et kui kasvõi väike hulk ettevõtteid kasutab sarnast mõtteviisi siis sul on loota ju tulevikus eksperti ;)

Kirjatükk sai päris pikk seekord ja ma loodan, et mõte oli ka piisavalt arusaadav - panusta uutesse, anna neile võimalus.
Cheers!

Avicii - Tough Love (feat. Agnes & Vargas & Lagola)

Populaarsed