Rongisõit

Ma istun praegu rongis kõrvus helisemas peale kõrvaklapidest kostuva muusika vana hea tsuhh-tsuhh. Hääl mis tekib pensionile mineva rongi rataste veeremisest üle rööbaste. Järgmine aasta samal ajal enam seda tunnet kogeda ei saa. Moodsad rongid on tulnud rööbastele, et jääda. Vanad vist lähevad Facebooki juttude põhjal lõunasse, Lätti täpsemalt.

Uued rongid näevad välja siledad. Ümar nina lisab voolujoonelisust mis aitab saavutada suuremat kiirust. Nii pääsevad reisjad Tallinnast Raplasse või Türilt Viljandisse veel kiiremalt. Uued rongid on vaiksed. Libisemine siledatel rööbastel ning moodsad põrtuste kompentsaatorid koos ise regureelivate vedrudega jätavad tsuhh-tsuhhi ajalukku.

Uued rongid on vahest isegi hiirvaiksed. Korra elektriraudtee uhke oranzi rongiga kihutades hakkas üks keskealine härrasmees mürsikutega manitsema. Nende häälekas vestlus tundus kõva lärmina. Härra ütles noortele, et nad vaiksemalt oleks kuna see siin on rong ja inimesed tahavad puhata. Pärast arvas ta veel, et ma olen arvutifriik ja tahan rongi enda kontrolli alla saada. Aga see selleks. Vanades rongides poleks keegi märganud kisavaid lapsi kuna muu müra oli suurem.

Oma mugavuse ja vaikuse nautimise hinnaga oleme kaotanud rongisõidu tõelise võlu. Vedurite ja vagunite rõõmsa rõõbastel hüplemise ning sellest tekkiva tsuhh-tsuhh häälega. Rongisõit ei ole enam hallis argipäevas põnev ja erutav kogemus. Vaid tavaline viis punktist A punkti B liikumiseks.

Hüvasti vanad vedurid ja teretulemast uued rongid!

Vennaskond - Sinine vagun

Mäng

Nüüd kallid lugejad mul on küsimus mida tähendab mäng teile? Laias laastus on ju kahte sorti mänge. On olemas nii õelda "päris" spordialad nagu jalgpall, korvpall, võrkpall või isegi golf. Teisest küljest ma näen virtuaalseid mänge, nagu arvutimängud. Call of Duty, Need for Speed või isegi Angry Birds. Esimesed on sportlastele, neile kes kasutavad oma muskli jõudu eesmärgi saavutamiseks ja teiseks on need kes kasutavad oma mõtte jõudu eesmärgi saavutamiseks.

Nende vahel on ilmselge piir olemas ju. Kõik kes mängivad oma muskiltega on tegijad. Nad teevad sporti. Inimesed käivad platsidel vaatmas kuidas nad pingutavad võidu nimel.  Siis on arvutimängurid, kes nokitsevad laua taga, lohistades hiirt ja toksides klaviatuuri teevad midagi. Ausalt õeldes mõlemad võidavad. Mõlemad on õnnelikud oma saavutuste üle.

Ja siis tuli Ingress. Mäng mis oli oma ajastule kohane. Mäng kus mõistus ja musklid pidid koostööd tegema. Mäng kus nohikud ja sportlased hakkasid ühte sulama.

Ingress on mäng kus viiakse mõtte töö tegijad toast välja teglema ekstreemsustega. See on sport kus sa pead ennast iga hetke eest liigutama ja samas hoidma oma aju piisavalt ärkvel, et uusi samme ette planeerida. Ja seda kõike mõlemat - saavutamaks võitu, nii jala ja males.

Ma olen Ingress mänginud alates eelmise aasta detsembrist. Võtke kuidas tahate. Kas nohikuna või sportlasena. Alates sellest kui ma mängima hakkasin olen ma kogenud ainult imelisi asju. Ma olen olnud vantsinud mitmeid tunde järjest. Ma olen läbinud väljas kümneid kilomeetreid 18 kraadise külma käes. Ma olen koostööd teinud rahvustega kellest ma polnud ennem kuulnud. Ma olen Euroopa, koos ida riigite detailsed, tänavate põhiseid, kaarte vaadanud ja planeerinud ja loonud uskumatuid plaane. Ja mis kõige olulisem ma olen käinud kohtades kuhu niisama ja vahest ka vana-jumal ei vii.

Küsimus teile. Kus on see piir? Kas nii kaua kui ma võidan oma meeskonnaga turniiri korra aastas/kuus ja jagan seda facebookis on okei? Või kui ma oskan sedasammust nutitelefoni facebooki asemel kasutada linna tänavatel orienteerumiseks ning metsas imeilusa vaate nautimiseks?

Sub Focus - Endorphins ft. Alex Clare

Puhkustest

Mulle on kuidagi mulje jäänud, et meie ühiskonnas on puhkus üks neetult suur sündmus, nagu jõulud või jaanipäev. Puhkust oodatakse ei tea nagu Bingo loto võitu. Lõpuks puhkus tuleb, minnakse üliodava viimasepakkumise reisipaketiga püramiidi või mõnele muule analoogsele maale. Ja tehakse... Puhkus saab kiirelt läbi. Kiiremini kui Usin Bolt jookseb sadat meetrit ning ollakse tagasi tööl masendunud nägudega. Muljetatakse küll korra, et oh-kui-äge oli. Aga what gives?

Esimese külje pealt ma tõesti ei saa aru miks on puhkus kui selline tähtsam vabariigi aastapäevast. Kas tõesti ülejäänud aja ei puhatagi? Nädalavahetused äkki? Õhtud? Päeval tööl? Tundub, et vist väga mitte. Teate minu jaoks on puhkus lihtsalt igasugune meelerahu. Vahet pole kus, mis, millal või mida ma teen. Ühte hetke pühendunult süvenemine ja käes. Ma olen puhke režiimil  Ma puhkan siis kui mõtted on ühel kohal paigas. Tüdimust ma ka ei tunne kuna tegevus muutub koos ajaga. Seetõttu ma ei näe probleemi vaid pigem joovastust igal hommikul tööle minnes. Õhtul seal ära tulles. Mängides ingressi, joostes või muid asjalikke tegevusi toimetades. Iga toimingu juures saab kas keha või meel puhata. Näiteks kui tõesti peaks tööpäeva lõpuks mõtte töö väsitama hakkama siis ma lähen jooksma ja mõistus asub puhkama. Kui jooksmine ära väsitab asu näiteks mediteerima ja keha saab puhata. Win-win! Ma puhkan kogu aeg ;)

Teiseks selline mudel puhkamiseks on sama rutiine nagu kaheksast viieni tööl istuda. Ma ei näe nagu sellel pointi. Kuhu on see tegelikult meeldejääv põnevus? Polegi. Vot mis. Novatours korraldas tegi ju kõik ette ja taha ära. Vahetas isegi titel mähked. Sina ainult puhka. Oeh, ma ütlen. Masendav.

Lugu kokkuvõttes ma ütlen, et ma ei oota puhkust. Ma ei pea ootama, kui ma saan ja oskan igal ajahetkel puhata. Ja kui puhkus tuleb, järgmine nädal, siis saab nagu ikka põnev olema. Pure improvisation.

Marina And The Diamonds - Lies (Zeds Dead Remix)

Ingressi päevikud: Operatsioon Roheline Euroopa taevas

Kell 04:00, 1 mai öösel 2013 öösel

Target in fifty meters.. target in range. Võib pihta alata. XMP ruttu teele. Portaal on viie minuti pärast neutraalne ja võib üle võtta. Igaks juhuks panen klibid peale siis on vaenlastel keerulisem protaali maha võtta. Tagasi auto poole minnes lülitan kiirelt scanneri chati peale ja annan operatsiooni chat'is teada "Blue link Est is destroyed". Freedomfergo kinnitab seda....

41 tundi varem (reedel tunnike enne lõunat)
Operatsiooniks on kõik peaaegu valmis. Meie poolt on vaja veel saada Kaliningradi ja Vilniuse võtmed. Õnneks otsustas agent necromancer Vilniusest Pärnu sõita. Chati teel lepime kokku, et ma olen pärnus õhtul kella 4 aeg kesklinna kandis. Gut, gut saab võtmed. Me oleme valmis.
Aga ei, mõni minut enne 12 teatab Elviz, et meil on probleem. Segavad lingid kusagilt Koluverest Pärnusse. God damnit, ma mõtlen. Kõik oli juba teoreetiliselt lahendatud. Mustnotsu läheb laupäeval Tartusse ja hävitab vaenlaste Narva väljad. Laupäeval panevad meie omad L8 resonaatorid Kohilasse. Ma hüppan õhtul läbi ja annan freedomile võtmed öiseks linkimiseks.

39 tundi varem

Kuna meil on probleem Pärnu-Kuusalu linkidega üritan ma Tallinna vahel viimaste häkkidega ADA reactorit saada. Kui lingid oleks vaenlaste portaalide vahel siis poleks probleemi. Easy. Aga see on meie omade poolt!!! Seega ainult ADA refactor'ica saaks seda teha. Muuta portaal vaenlaste omaks ja maha võtta. Kui ainult neid jagataks...

35 tundi operatsioonini (ehk 37 tundi varem)

Mul ei õnnestunud ADA't saada ja kuna ma pidin Pärnusse võtmete järgi minema jätsin oma katsed pooleli. Õnneks on meil Inglismaalt agent pd86 Pärnus. Meil sai varem kokkulepitud, et teeme farmi Pärnusse. Aga tuleb välja, et ta hakkab kohe liikuma Tallinnasse. Me teise operatsiooni võtmevahetus jääb ära. Ma soovitan, tal need Freedomile anda. Igaks juhuks küsin ega tal ADA't pole. Ei. Endamisi mõtlen, pole hullu. Proovin Pärnus saada. Päevase ja öise portaali jahtimisega peaks shansid suured olema. 86 korra peale ikka võiks saada, mis sest, et tõenäosus on 1:1000.

25 tundi operatsioonini

Mul ei õnnestunud ADA't saada ega saanud ka segavat välja maha. Sünnipäeva peo käigus liigume nagunii linna ning ma teatan kõigile, et mul on vaja ennem Port Arturi juurest läbi käia, kuna ma pean võtmed võtma. Necromacer andis endast teada 15 minutit varem. Operatsioon esimesena, lõbu teisena. Võtmed käes!

12 tundi enne operatsiooni

Yeaaah mothercrackes, ADA käes. Ruttu portaal maha, tee vabaks ja võime minna. Vahepeal olen rääkinud meie Tallinna agentidega, et nad Kohilas käiks portaale upgrademas. Mõningased probleemid on lõpuks saab tehtud. Outstanding tiim mul on :) Ning musnotsu teeb Tartu meie jaoks puhtaks. 

10 tundi enne operatsiooni

Ma liigun tagasi Harjumaa poole. Oma seltskonnale olen ammu juba õelnud, et mu peatus on Sakus. Seal kus freedom on. Mul on talle vaja võtmed üle anda.

8 tundi enne operatsiooni

Me saame freedomfergoga kokku. Tuleb kaks segavat asja välja. Esiteks, meie esialgse plaani järgi segavad Kohila sisesed väljad operatsiooni. Teiseks mu Viliniuse võti on kadunud. Daaafuq. Ma olen juba peaaegu närvis. Ma annan igaks juhuks Kalingradi võtme freedomile üle ja ütlen, et otsin oma teist võtit. Ma luban koheselt teada anda. Hoia veel mingeid suveniir võtmeid alles. Pole lihtne nende seast leida.

7 tundi enne operatsiooni

Mu mõlema seadme akud on kohe lõppemas. Ma annan Mihaile igaks juhuks teada, et ma olen väljas.

6 tundi enne operatsiooni

Jõudes Tallinnasse tekkisid mul mõtted. Ma ei anna alla. Mitte kunagi. Nii kaua kuni on võimalus siis jätkame. Ja alati on võimalus. Kiire reorg peas ja valmis. Ma käin kodus ära, laen vahepeal akussid ja kella kaheks öösel sõidan Kohilasse at all costs.

4 tundi enne operatsiooni

Ma pole veel võtit leidnud, kuid õnneks hakkavad akud juba suht valmidusse saama. Rääkides vahepeal M-A'ga on ta nõus mulle öösel seltsi ja transporti pakkuma :) Ma kardan, et ma paistan tema jaoks hull siin.

1 tund operatsioonini

Operatsiooni chatis tuleb välja, et meil on St. Petersburgi ligidal veel mingid jamad ja algus kella aega lükatakse edasi tund. Võtit ma pole suutnud välja peilida aga Kohilasse tahan kindlasti minna. Ma tahan näha vähemalt seda poolt õnnestumist. Mari on nõus.

+1 operatsiooni algusest

Chatis teatakse sel ajal kui ma M-A'ga Kohilasse sõitsin on smurfid segavad väljad Narva maanteele ladunud. Ükski Tallinna agent ei saa minna. Ma otsustan seda teha. Räägin M-A'le ja me lähme...

Ma ei tea mida õelda. See oli midagi suurt. Väga suurt. Sellist planeerimist, tegutsemist ma pole elu sees kogenud. Oli äge näha kuidas operatsiooni chatis kõik ennast check in tegid. Siiamaani ma vaatan seda logi imestusega milleks valmis ollakse. Pildid kelle 6 hommikul, viimane sissekanne kell 10 hommikul. See on neetud fantastiline.

Kokkuvõttes oli meil operatsiooni cahtis 30 inimest, selle arvu võib rahulikult 8 korrutada. See teeb umbes 240 inimest kes vähemalt oma panuse andsid. Need inimesed on pärit seitmest erinevast riigist, 21 linnast. Ja nagu Mika mainis: "From Finlands kajaani to black sea is more than 2200kilometers - I think this operation was quite good operation".

Kahju, et ma ei saa anda kogu tegevust ja emotsioone mida see operatsioon sisaldas. Ma võin lugejate soovil mõned orginaal väljavõtted tegevusest ja pildid siia panna. Aga seniks ma tahan tänada meie kes olid valmis laupäeval tegutsema Kohilas: Mortuis, Elviz, chaoimh, Ediss0n, soend, Grettawen, FreedomFergo. Ja loomulikult M-A'd kes aitas mind tähtsatel hetkedel :)

Randy Edelman - Promentory

Ingressi päevikud: Ingressi sõjad

Laupäev 4 Mai 2013, 11:00 - 20:00

Algab Lääne-Eesti missioon. Kella üheteist aeg istume agent Molokai'ga tilli laenatud hobusteta vankrisse ning võtame suuna Pärnusse, peatudes vahepeal Ristis, Kullamaal ja Vana-vigalas. Missiooni eesmärk sai edukalt täidetud. Kokku sai üle kümne uue portaali kaardistatud ning meile võetud 2 kullamaa portaali. Vahepeal Pärnus käies karjatab skänner, et smurfide pea-cheater 2fast4u on üles ärganud ning emme poolt tehtud pannkoogid sõõnud. Seega ta hävitab meie lingid ja väljad Kohila-Kullamaa vahel. Ilmselgelt kartis, et meil on suurem plaan. Rumaluke :D Ei olnud.

Agen Molokai uurimas tulevast portaali

Laupäev 4 Mai 2013, 20:00 - 21:00

Agendid Elviz ja Mustnotsu saavutavad Level 8. Seega Grettawen alustas Eesti esimese L8 gardeni planeerimist. Operatsiooni läbiviimiseks on kaks agenti puudu. Õnneks õnnestub Grettal vajalikud agendid 20:15 ajaks Broken Archi juurde meelitada, et luua L8 garden. Meil muutub kella 19:00 aeg olukord pingeliseks, kuna tagasi tulles otsustasime Kullamaa tagasi võtta. Seega jääb Tallinnasse jõudmiseks tunnike aega. Kõik läheb hästi ning oleme tagasi kella 20:00 Tallinnas. Kusagil kella 20:23 aeg on L8 garden püsti. Kõik on rõõmsad ja teevad burnouti. Meie eesmärk sai täidetud. Unised smurfid saavad alles pool tundi hiljem aru millega hakkama saime ning üritavad edutult päästa, mida päästa annab. Ehk siis 0 tulemus :P

Esmaspäev 6 Mai 2013, 14:00 - 21:00

Ma pean tunnistama, et olen vahepeal kahe silma vahele jätnud meie välis agendi saabumise. See tuli mulle täna üllatusena, kui G+ anti sellest märku. Loomulikult vaatasin oma õhtuse kava ümber ning planeerisin kokkusaamise, et vahetada strateegilis võtmeid. Meie poolt õnnestus ka Elvizel kohale tulla ning jagada omalt poolt võtmeid. Mini mission accomplished. Suurema eesmärgini läheb veel aega....

Ferry Corsten - Holding On

Paleo smuuti

Kuna Eesti keelset kirjandus on Paleo kohta üüratult vähe ja veel vähem smuutite kohta siis ma täna sheerin ühte retsepti. Jah, maitsvat smuutit on võimalik ka Paleo stiilis teha. Retsept on lihtne. Esiteks läheb vaja blenderit, ofc :D Edasi vali järgmisi komponente oma käe või ihaldatava koguse järgi (sulgudes on minu tänased mõõdud):

• külmutatud astelpaju marju (3 x 50ml topsitäis)
• virsik (pool sellest)
• kookose piima (~75 ml)
• apelsini mahla (150 ml)

Sellest kompotist valmis 400 milliliitrit suurepärast smuutit :) Muide, külumtatud astelpalu marjade mõte seisnes selles, et anda joogil mahe jahutatud maitse.

Green Day - Basket Case

Ootamine toob kõik

Ausalt! Ma ei valeta. Ootamine toob kõik. Näiteks, täna ma saan lõpuks külmiku puhastamisega tegeleda (sest keegi unustas coca pudeli korgi ripakile). Aga see pole oluline. Nagunii oleks ükskord see ettevõtmine tulnud ettevõtta.

Ma planeersin seda janti juba esmaspäeval. Vaatasin esmaspäeva hommikul toiduvarusid ja mõtlesin... hmmm... saab sõõdud, saab tehtud. Õhtul tuli välja, et see ei õnnestu mitte kuidagi. Reorg ja plaanid teisipäeva hommikuks. Kannatus ju nagu hakkaks katkema. Hommikul panen poisi sulama ja õhtul pesen. Aga õhtu ei olnud oma eelmisest sõsrast targem. Liiga palju manti oleks tulnud prükkarisse saata. Vaatame ehk õnnestub kolmapäeva hommikul teisipäevast plaani korraldada. Eip. Ma ei ässita koeri kellelegi kallale ja veel vähem töödest viilima ning neid homse varna viskama. Loo iva on mujal ;)

Vahetevahel on lihtsalt nii, et tuleb oodata. Ja see on hea :) Esiteks on oodatav miljoneid kordi rohkem väärt kui selleni kohe jõuda. Vahel võib ootamine tuua selle, et lõpuks ju polnudki vaja.

Ka praegu ma ootan. Ootan erinevaid asju ja tegemisi. Näiteks oma uut mängu läpparit. Või Xperia Go Z. Või Lana Del Rey kontserdi. Või homset jooksmist. Ja kindlasti M-A'ga kohtumist.

VNV Nation - Illusion