40 päeva näitas mu Garmin katkematuks jooksu perioodiks kui ma otsustasin selle rutiini oma elust kõrvaldada. Ja etteruttavalt - see ei olnud lihtne.
Eelmisi osi kokkuvõttes siis otsustasin Augusti keskel hankida endale 30 päeva jooksu medali Garmin Connect nimelises äpus. Algus tundus "keeruline" kuna 1.6 kilomeetrit iga päev jooksu oli vaja kuidagi rutiini sättida. Tegelikult kujunes ühe miili lippamine väga lihtsaks. Iga hommik 2km kõndi ja km jooksu tagasi. Pärast seda veel 30 kätekõverdust (jätkme see fakt meelde). Asi toimis ja ideealselt: nii graafiku, rutiini kui eesmärgi suhtes. Suured plaanid olid jätkata kuna see oli üks osa elust ja saada iga kuu medal - tundus ainult võit-võit situatsioon.
Aga ma lõpetasin. Mitte, et elu rutiin oleks muutunud. Mitte, et ma oleks laisaks läinud või väsinud. Pigem natuke juturobotitega konsulteerimist jõudsin vana hea tõe juurde. Jah, täna ma saan ja võin aga kas peaks. Ei peaks. Lihas võib taastuda aga muud elundid nagu luud, kõõlused (lisa siia terve pikk nimekiri ladina keelsetest kehaosade nimetustest) ei saa puhkust ja seega ei taastu. Selge, sellega on lõpp.
Kui ma selle suhte lõpetamise mõtet hakkasin oma peas läbi arutama siis minu mina polnud üldse päri. Vastupidi lausa emotsinaalselt tõrgas. Kuidas küll? Mõtle kuidas iga hommikul ärkad ja kohe lähed õue kiiremaid liigutusi tegema. Vaidlesin. Ma ei jookse vaid kõnnin. Aga siis sa ju ei pane spordiriideid ja ei pea neid pärast ära võtma ja kätekõverdused jäävad ka tegemata. Oeeeh. See on näide kuidas "aju" otsib läbipääsu ja vabandusi sõltuvus himude rahuldamiseks.
Siin ma olen - 4 päeva jooksu vaba. Valetan. Oma tavapäraseid 10 ja 15km lihtsaid jooksu otsi teen ikka paar korda nädalas.
Huvitaval kombel kõik on seotud 26 juuni 2007 kirjutisega.
Erika - I Don't Know (Radio Mix)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar