I'll be missing....

Ma jään igatsema neid hetki seal metsas, liivasel rannal, kivisel rannal. Jalutades ja joostes.

pilt Madlilt

Nipid minu taskust rikkaks saamise teel

Kunagi ma kirjutasin kuidas teenida miljonit. Mu kirjeldatud skeem nõudis küll tohutult aega aga lõpp tulemus toimib. Antud loo iva polnud tegelikult rikkaks saada vaid sositada sulle kõrva maagilised sõnad: "have faith". Ma ei teeni igapäevaselt leiba valetamisega seega ütlen otse välja, et peale selle posti lugemist te ei saa automaagiliselt rikkaks. Vaid ma räägin igapäevastest nippidest kuidas rahaga ümber käia.

Alustame sellest, et suurte summade kogumiseks ei pea kooner olema ja ostma säästumärketist vortsi või juustu LAADSEID tooteid. Ei! Vastupidi, elu on liiga lühike enda kiusamiseks. Ära piina ennast masendavate asjade lunastamisega raha säästmise eesmärgil. Ole õnnelik ja osta just neid asju mida tahad ilma nukralt rahakotti vaatamata. Näiteks heida pilk sellele nii. X poes müüakse, ütleme kingasid, hinnaga 50 euri ja sa himustad neid nii väga. Aga sa ei osta neid kuna soovid säästa. Selle asemel ostad Z poest 25 juurosed kaunad. Jah, sa säästsid pool raha kuid sa ei saanud mida sa tahtsid. Seetõttu pole tuju laes ning meel kipub olema mõru kui bitteri shokolaad. Seega suure säästmisega sa süstid endasse negatiivseid emotsioone. Kullake, tunne rõõmu igast päevast. Nende 25 euroraha kingadega kipub veel selline lugu nagu odavate asjadega ikka - nad pole kvaliteetsed ega kesta kaua. Võimalik, et pidevalt uusi kingi soetades sa raiskad rohkem raha kui oleks ühekordne investeering olnud.

Loodan, et oma igapäevase elu rõõmsam korraldamine on selge kui seebivesi. Me ei pea läbirääkimisi terroristidega (hehee :D) ja ei tee mitte kunagi kunagi allahindlusi oma ilusa elu korraldamisel. Kuidas siis raha koguda või säästa ja samal ajal elada nautimisväärset elu? Lihtne ma alustan väikestest asjadest (ja ka summadest). Sest tillukesed asjad on need mis pööraseks ajavad...

• Superhüper marketite boonus programmid. Rimil, Selveril/Kaubamajal ja Prismal on selline äge süsteem kus iga ostuga teenid ostusummalt 1% kohalikku krediiti. Seda ei saa küll juurodeks konvertida aga siiski kasulik asjade soetamisel. Mul on näiteks Rimi raha üle 26 euro (dafuuq?). Kalkulatsioonid võite ise teha. Selle raha kogumisel on kaks konksu. Esiteks ära kuluta seda koheselt ära kui summa küündib näiteks mõne euroni. Kogu. Siit saad harjumuse koguda mis on hiljem vajalik ja kasulik. Teiseks planeeri oma iga päev nii, et valid ühe neist oma kodu poeks ja teed 99% oste sealt. Sest nagunii sa pead paratamatult süüa, majapidamis tarbeid või muid asju soetama. Suuna see kogu krempel ühte kohta ja teeni raha natukest. Nüüd kui mul on see 26 eurot käes ei kulutama seda niisama vaid näiteks teen oma igapäevase sisseostu selle arvelt. Pangakaardilt raha seega ei kulu ja selle summa kannan ilusti hoiusele. Näete, esimesed säästud on ilma allahindluseta tehtud :)
• Krediitkaart. Kui sul pole seda siis on hea. Kui oled seda kasutanud mõne ilusa asja soetamiseks nagu mina siis pole hullu. Teate vahest tuleb ihaldatud asjade ostmiseks raha koguda, vahel tuleb seda südamehäält kuulates teha kohe. Elu on elamiseks. Ahjaa, ma räägin seda tüüpi krediitkaardist kus iga kuu pead mingi summa ära maksma. Krediitkaardi puhul on skeem järgmine. Tegelikult kannatab seda kasutada ka muude kohustuste puhul kus on tegemist jooksva intressiga. Diil on lihtne. Tegemist on kahe aastase lepinguga. Igakuine kohustuslik osa on näiteks 20 eurot ja esimesel kuul on jooksva intressi summa 5 eurot. See on su pidepunkt. Capish? Edaspidi arvestad iga kuu 25 eurose väljaminekuga krediitkaardi tarbeks. Tegelikult päris summa aja jooksul kahaneb. Põhimakse on 20 kuid mõne kuu pärast on intress juba 4 eurot ja nii edasi. Kahanemise suunas. Selle asemel, et nüüd iga kuu eurost või paari eurost võitu nautida kanna see ülejääv osa ise krediitkaardi arvele. Sest sa oled juba arvestanud 25 eurose väljaminekuga mitte väiksemaga. Kandes iga kuu intressist ülejäänud eurod laenu põhi osaks vähendad lõpp summat ja seega tulevikus intressi. Ma ütlen ausalt, et ilma kõrgema matemaatikaga sa võidad ilmselgelt. Põhimõtteliselt võid nii vähendada oma kahe aastast kohustust lause mõne kuu võrra. Vat see on positiivne eskaleerumine!
• Kommunaalid ehk/ja jooksvad kulutused. Kommunaalidega on selline naljakas asi, et nad kõiguvad aastaläbi nagu lipp tuulise ilmaga mastis. Talvel, kõige käredama pakasega röövitakse su rahakotist 150 eurot. Soojal suvel aga 50 eurot. Tuntav vahe, eks? Loo staabiilsus. Mina näiteks lõin terve aasta kulud kokku ja jagasin kaudselt (väga väga kaudselt) kuu keskmiseks. Sellisel skaalal sain ma 100 eurot. Arvatavasti on kuu keskmine aastalõikes väiksem aga ennast pettes saab siin raha kõrvale nillida :P Sa vist juba mõikasid? Nagu krediitkaardi skeemi puhul oled arvestanud ilmast ja valitsevast parteist hoolimata 100 eurose väljaminekuga iga kuu kommunalidele. See stabiilsus on ainult positiivne. Näiteks suvel sa pead reaalselt tasuma küll 50 eurot kommunaalideks aga ülejäänud raha paned hoiusele. Nüüd talvel on seda raha hea kasutada kui arve peaks küündima 150 euroni. Sada paned nagu iga teine kuu omast taskust ja puudu jääva 50 võtad siis hoiuselt. Enam ei kõrveta, eks ;) Peale selle, et sa ei pea enam kütte arvete arvelt kiirnuudleid järama on sul tekkinud isegi lisaraha.

That's it folks. Ma pole kindlasti elukutseline finantsnõustaja aga julgelt soovitan antud ideid kaaluda. Need pärinevad päris inimeselt ja päris elust.

Timbaland - The Way I Are ft. Keri Hilson, D.O.E., Sebastian

Bankjob

Hommikul toimus suur sagimine kohvikus. Rahvast oli enam-vähem sama palju kui päike on pooles taevas ehk lõuna ajal. Võib-olla neil kõigil jäi kodune ampsutamine ära ja seetõttu otsustasid kosutava eine alustada siin.

Eile helistas panga proua või preili. Hei, ma ei tea täpselt. Ta ei õelnud tutvustuseks oma abielu staatust. Jutt oli piisavalt pikk ja arukas teemast mida ma nagunii teadsin. Sisu oli lihtne, nemad pangas pole vaimustatud mu kodu soetamise ideest. Mina jällegi ei ole vaimustatud nende mitte vaimustusest. Mõnes mõttes süvenedes nende poliitikasse saan ma aru aga... Aga. No ma ei tea. See jutt jääb teiseks korraks.

Hetkel ma olen kõigest poolikult süvenenud nende juttu ja ma ei tea kui palju optioneid nad mulle andsid. Kohati tundub asi olevat roosiline kohati täiesti vastupidi. Ma pole veel pead langetanud. Igal juhul on asi proovimist väärt. See mis edasi saab. Ma ei tea. Võib-olla läheb nii nagu ma esialgu soovisin. Võib-olla mitte.

John O`Callaghan ft. Audrey Gallagher - Big Sky

Edasimineku lugu

Las ma räägin teile ühe loo. Ühe loo edasiminekust.

Väljas on mõnusalt soe suvepäev. Päikesekiired langevad vaikselt rannale. Seal rannas on üks väike porgand paljas laps. Ta ehitab oma tillukeste kätega veepiiril liivalossi. Iga peo täie järel see loss kerkib kõrgustesse. Välimuselt ei meenuta loss üldsegi lossi. Aga see pole oluline. Loss vähemalt kerkib. Põnn mätsib järjest liiva juurde ning on uhke oma meistriteose üle. Võrreldes teda ja lossi skaalal tundub viimane üüratult kõrge.

Tuleb merelaine. Sekundite jooksul on see loss kadunud. Tuuline meri võttis selle. Viis lossi minema.

Põnn ei anna alla. Ta alustab südikalt ehitustöödega uuesti. Ta ehitab kuna ta tahab. Ta tahab näha võimsat liivalossi. See pole tal ehitamise teine katse. Ausalt õeldes ei teagi mitmes katse see on. Aga see pole oluline. Oluline on liiva kuhjumine ja vormimine lossiks. Oluline on tegevus. See tegevus pakub ainult puhast rõõmu.

Kusagil põnni ajus on keerlemas üks pisike mõte. Mõte sellest kuidas uuesti ehitada. Sest ta teab, et ükskord ta suudab omakätega valmis ehitada päris lossi. Ta teab samuti, et iga katsega muutuvad ta oskused aina paremaks. Päeva lõpuks valmib loss mille üle vanemad uhked on. Ja laps on õnnelik.

Mõtle, et sina oled see laps.

Las ma räägin ühe teise loo.

Seal samal rannal on teine laps. Ka tema ehitab lossi. Tähendab ta ehitas kuni esimese merelaineni. Ta näeb oma viimastki poolikut katsetust lainetesse kadumas. Meri võtab ta loomingu kaasa. Ta otsustab mitte enam jätkata. Pole mõtet. Lihtsalt pole mõtet kui meri tapab su vaeva. Selle asemel jääb ta lihtsalt olekslema rannale. Oma mõttes ootab ta kärsitult koju mineku aega. Tal on seal igav. Ja tundub, et koos päikesega, rannaliiv kõrvetab. Igatpidi on paha.

Õnneks toovad vahepeal emme-issi kusagilt jäätist. Jäätis on maitsev. Jäätis sulab kole ruttu. Oleks nagu hea olla kuid midagi jääb puudu.

Päev jõuab õhtusse. Põnn on masendunud. Lõpuks ta pääseb ta sealt rannalt. Ta on mossis aga pääseb.

Mõtle, et see laps oled sina.

Küsimus teile ja eelkõige mulle endale. Millise loo pea tegelena tahaksid olla? Kas näha lõputult vaeva millegi üle ning alustada üha uuesti ja uuesti. Või leppida sellega mis sul on lootuses ehk läheb paremaks Vahepeal justkui läheb kuidagi paremaks.

Seniks hinnake oma sõpru ja aega nendega ;)

Edward Shearmur - Grand Central

Jooksurada

Lugu on omadega nagu lumepall mäest alla veerenud sinnamaale kus ma olen sunnitud õige pea (võimalik, et mitte nüüd just kohe) sunnitud vahetama oma pesakasti. Hehee ma olen suureks saanud ja valmis lendama oma vanemate kodust välja. Seda tegin juba aastaid tagasi. Enam-vähem selle blogi alguses. Ma tahaks teile rääkida jutsutada sellest kuidas ma praegune elukoht on parim. See asub suurest linna kärast kaugel. Siin on vaikne. Siin on rahulik. Siin on loodus kohe käega katsuda. Siin on rand kivi viske kaugusel. Siin on... Need kes on siin käinud teavad milline imeline koht siin on. Ma olen leidnud endas rahu ja leppinud oma pesakasti loobumisega. Ma ei oska nüüd õelda kui raske või kerge see on. Ausalt. See on alati vaatenurga küsimus. Minu jaoks on alati olnud igasugu olukorrad postiivsed ja jäävad alati positiivseks.

Mälestuseks, ma mõtlesin, et kirjutan natuke maailma parimast jooksurajast. See asub Aura loodusraja kõrval, pankrannikust allpool merepiiril. Okei. Ma tunnistan, et läbi noormaalse inimese pilgu ma valetan. Tegemist pole üldsegi jooksu rajaga. Arvatavasti tippsportlased, treenerid ning arstid saaksid südamerabanduse kui nad näeksid mind seal jooksmas. Nad ütleks "Poiss, see pole koht treenimiseks vaid..." või "sinna ma ei laseks kärnas jörbliga koeragi".

See on koht kus mina tõeliselt armastan joosta. Erinevalt valgetest inimestest kes käivad septembri kuus SEB sügismaratonil karjakesi, nagu loomad, neegreid taga ajamas jooksen mina sellisel rajal pool maratoni mõõdus distanse. Ma ei treeni sellisteks jooksuteks. Ma lihtsalt lähen siis kui tahan ja naudin iga hetke. Teate kui mõnus on läbida sellist rada kus igal sammul on mõni kivi pirakas või känd või vesi ees. See on ülim! Sul on ainult 3 sekundit aega, et jätta eesolev rada. Need väärtuslikud kolm sekundit meelde jätmaks järgmise viie sammu jooksul ettetulevad ohud. Sul pole aega maha vaadata kuna kolm sekundit on mõõdas ja sa pead juba uut pilti jälgima ja enda peas panema paika plaani kuidas järgmiseid ettetulevaid takistusi ületada. See on parim koht kus keha ja mõistus teevad koostööd ja elu eest.

Sellel rajal puudu võimalus katkestamiseks. Kui sa oled sinna läinud siis sa pead lihtsalt edasi minema kuna pääseteed pole. Sa lihtsalt pead jõudma järgmise ülesmineku kohani. Kui sa just kaljuronija pole ning sul on juhuslikult vastav varustus selleks kaasas See rada on parim koht lasta kõigel minna ja õppida ennast täielikult usaldama. Kui sa sellega hakkama saad siis sa ei pea muretsema varitsevate ohtude pärast. Su keha on imelises sükroonis su mõistusega ning hoolitseb elusalt tagasi jõudmise eest. Sinu ülesanne on seal nautida neid unustumatuid hetki.

A Howling Wilderness//Death of Jane Seymour Arrangement by Trevor Morris

R.I.P. Youtube channel viljarb

Härrased (ja äkki ka prouad/preilid?) Googles otsustasid mõned kuud tagasi, et lõõks lahku Youtube ja Google kontod ning looks eraldi kontod ning sealhulgas channelid mõlema konto jaoks. Noh, teoreetiliselt oli võimalus mõlemad kontod siduda mille tulemusena oleks Youtube channeli nimi muutunud. Mina polnud sellega päri ja sain kaks kontot Youtube jaoks.

Mõningase kasutamise järel hakkas selline süsteem mind tigedaks tikkriks ajama. Igakord kui tahtsid youporri khmm. youtubes videosid vaadata (näiteks oma lemmik liste) pidi edasi-tagasi kontode vahel sõeluma. Mõnikord, päris tihedalt, sai vaatamata automaagilise sisselogimise featurel ikka eraldi sisse logida. Mõeldes mugava elu ja vana hea ühe Youtube konto peale otustasin oma Google tekitatud Google Youtube konto ära kustutada. Upsy-daisy!

See polnud võimalik ja ajaloo prügikasti läks Youtube konto. Yess! Target down. Playlistid, subscriptionid ja muu kama koos üleslaetud videodega kadunud! Selle taastamisega on nii nagu on. Praktiliselt on see sama võimalikuks tehtud kui võimatuks. Ainuke tugi ja abi mida saab välja manada on igasugu support lehed Google ning Youtube võtmes mis viivad lõpuks ka konto ja selle sisu taasteni.... Ainult ühe konksuga.... Sul on võimalik oma parooli taastada, ullike.

Läbi ussiime leidsin ma võimalus neile muret kurta ja panin kirja teele. Eks näis mis saab.

Noh. Ma võin õelda, et vajalike failide ämbrisse laskmine pole viimase nädala raames minu jaoks esimene kord. Eelmine teisipäev-kolmapäev sain sarnase trikiga hakkama. Nagu eelmise korra peale ei põe ka ma seekord. Kuigi pole midagi taastada siis pole, mmkay. Kahju on küll. Aga mis teha. Ja pealegi eelmise korra kaotuse järel leidsin ma midagi uut ja paremat. P***** nende noobidega. ^(: Think positive!

Passenger - Let Her Go

Live tests

Kõigepealt ma pean ütlema, et ma pole kadunud, Ei. Ma pole maa all vajunud. Ma pole parematele jahimaadele läinud. Kuna... kuna. Ma ei istu aktiivselt sotsiaalmeedias, või tähendab Facebookis. Ma tegelen muude asjadega. Päris asjadega. Vähemalt minu jaoks.

Hetkel ma saan õelda , et fcuuuk yeah. Esimene live test õnnestus. Esiteks on hea märge sellest kuidas ma jõudsin oma esimese päris katsetamise. Teiseks on lausa imeline, et see ületas mu ootusi. Ja kõvasti.

See ülemine jama lahti seletuna. No, mul on mitmeid teoreetilise prototüüpe olnud mis oleks justkui potentsiaalsed leiutised. Ausalt õeldes, peale idee ja pisikese konsetpsiooni kokkupanekut ma pole neile tähelepanu pööranud. Nüüd ma tegin seda. Mis sest, et see on aasta tagune idee. Ma tegin selle ära ja viisin loom katseteni. (Siia polnud segatud ükski loom ja see lause on pigem lüüriline. Loomaks olin mina)

Test õnnestus. Mu ideel on jumet.

Ma tean, et mul on pikk maa jalutada oma eesmärgi suunas. Ja on palju lahendamist vajavaid küsimusi. Enamik neist on täiesti vastusega. Hetkel on suurimaks probleemiks energia tarbimine... See on jube isegi minu jaoks. Ma käin igapäev 5 kordse võimalusega laadida oma nutiasju. Aga eel prototüüp neelab uskumatult palju energiat.

Aga ärge muretsege. Nagu alati, ma leian sellele lahenduse ;)

Ellie Goulding - Burn