Ma saan ja võin ei tähenda, et peaks

40 päeva näitas mu Garmin katkematuks jooksu perioodiks kui ma otsustasin selle rutiini oma elust kõrvaldada. Ja etteruttavalt - see ei olnud lihtne.

Eelmisi osi kokkuvõttes siis otsustasin Augusti keskel hankida endale 30 päeva jooksu medali Garmin Connect nimelises äpus. Algus tundus "keeruline" kuna 1.6 kilomeetrit iga päev jooksu oli vaja kuidagi rutiini sättida. Tegelikult kujunes ühe miili lippamine väga lihtsaks. Iga hommik 2km kõndi ja km jooksu tagasi. Pärast seda veel 30 kätekõverdust (jätkme see fakt meelde). Asi toimis ja ideealselt: nii graafiku, rutiini kui eesmärgi suhtes. Suured plaanid olid jätkata kuna see oli üks osa elust ja saada iga kuu medal - tundus ainult võit-võit situatsioon.

Aga ma lõpetasin. Mitte, et elu rutiin oleks muutunud. Mitte, et ma oleks laisaks läinud või väsinud. Pigem natuke juturobotitega konsulteerimist jõudsin vana hea tõe juurde. Jah, täna ma saan ja võin aga kas peaks. Ei peaks. Lihas võib taastuda aga muud elundid nagu luud, kõõlused (lisa siia terve pikk nimekiri ladina keelsetest kehaosade nimetustest) ei saa puhkust ja seega ei taastu. Selge, sellega on lõpp.

Kui ma selle suhte lõpetamise mõtet hakkasin oma peas läbi arutama siis minu mina polnud üldse päri. Vastupidi lausa emotsinaalselt tõrgas. Kuidas küll? Mõtle kuidas iga hommikul ärkad ja kohe lähed õue kiiremaid liigutusi tegema. Vaidlesin. Ma ei jookse vaid kõnnin. Aga siis sa ju ei pane spordiriideid ja ei pea neid pärast ära võtma ja kätekõverdused jäävad ka tegemata. Oeeeh. See on näide kuidas "aju" otsib läbipääsu ja vabandusi sõltuvus himude rahuldamiseks.

Siin ma olen - 4 päeva jooksu vaba. Valetan. Oma tavapäraseid 10 ja 15km lihtsaid jooksu otsi teen ikka paar korda nädalas. 

Huvitaval kombel kõik on seotud 26 juuni 2007 kirjutisega.

Erika - I Don't Know (Radio Mix) 

30 päevased väljakutsed

Mõnes mõttes olen ehk liitunud moodsa "hullusega". Esitada endale ja osaleda väljakutsetes. Juuni lõpus alustasin ühega mille puhul alguses mõtlesin 30 päeva aga otsustasin 100. Täna on 65 päev ja 35 minna. Etteruttavalt, isegi kui 100 täis saab jään plaani juurde.

Kaks nädalat tagasi Garmini sõpruskonna eeskujul otsustasin ära teha 30 päevase jooksmise badge. Sisuliselt tähendab iga päeva, 30 päeva järjest 1.61 km või 1 miiil jooksusammul läbimist. Mõtlesin kaua aega tagasi antud medali peale aga igakord tekkis tõrge. Kuidas see mahub mu igapäeva rutiini. Okei. Üksasi on käia 2-3 korda nädalas 10-15 km ringil. Aga iga päev circa 10 min jooksmisele, 10 min riidesse ja 10 min tagasi tundus "keeruline". Lisaks mured kui ma pole kodus kui pole riideid kaaasas. Kui mu päevad on sündmusi täis pakitud. Näiteks eelmine laupäev linnalahingu harjutamine. 

Ikkagi ma andsin oma ajule käsu võtta see teekond ette ja medal koju tuua. Nüüd läheb asi imeliseks. Nimelt, mis tahes elu situatsioonis, eesmärgis on asi alati kinni tahtes. Kui sa ei päriselt ei taha midagi siis sa seda ei saa ega saavuta. Sõõda lihtsalt ajule seeme ette ja las ta leiab lahenduse. Näiteks see 30 päeva jooksmist. Üht äkki leidsin muredele lahenduse. Sobitame selle hommikusse rutiini, kui ma nagunii vähemalt 30 minutit kõnnin. Teen selle pooleks ja automaaselt järjepidevus olemas. Muud mured nagu riietus ei olnudki mured kuna distans ja aeg niin väike siis higistamist ei tule. Või kuidas ma Garmini nähes 30 min/30 päeva medalit hoian? Valin multispordi oma kellas tegevuseks. Nimekiri jätkub kuidas kõiksugu probleemid ühtäkki kadusid ja said lahendatud.

Isegi siis kui sul pole peas visiooni kuidas sa iga päev jookmas käid. Või kuidas sa lahendad oma mure. Või kuidas sa saavutad oma eesmärgi. Ära mõtle sellele. Lihtsalt tee esimene samm ja las aju teeb oma töö. 

Natuke ka miks väljakutsed head on. Inimesena on keeruline ajule ette anda raskeid ülesandeid ja eriti ilma tähtajata. Näiteks saab endale rääkida. Jah tundub "vastik" iga hommik kohe voodist õue minna (p.s. mina lausa ootan seda) aga see kestab ainult 30 päeva. Alguses sunnid, varsti on rutiin ja varsti on ootus. Ehk väljakutse on üks force multiplierist mis aitab eesmärki saavutada.

Ühe asja tahaks veel siia maha jäädvustada. See on seotud väljakutsetega aga suures plaanis ikkagi natuke vajub sinna kategooriasse "kuidas ma vormistan seemet nimega ma tahan". Osade eesmärkidega ja tegelikult tihtipeale tuleb sõnum oma ajule teistpidi edastada. Näiteks: selle asemel, et ma tahan sportlik olla ja maratoni joosta kasuta ära aju nõrkust laiskuse vastu. Sõnasta eesmärgi seadistamine teistpidi: ma ei taha olla kohe pisikest jooksu keel vestil ja nõrkusest väsinud. Ma tahan kõhn olla, asenda ma ei taha õllekõhuga ringi tatsata. Ma tahan rikas olla asenda ma ei taha vaesuses virelda. Saate vist mõttele pihta. Lihtsam on ajule anda signaal, et ma ei taha tegeleda kui a tahan.

Lost Frequencies - Live It All