Nii töörahvas, ma tahtsin teatada, et mul siiski on teh best töö ever. Mõnikord seal suures linnas neis kaubanduskeskustes vantsides märkan tahes tahtmatult Falck'i armee sulaseid. Pealtnäha täiesti normaalsed inimesed aga IMHO, töö on see mis imeb. See on igav, üksluine, mittetootlik. Ma tõepoolest ei saa aru sellest, et leiva lauale saamiseks peab tegema niimoodi oma ajusid küpsetama. Mitte, et mul rassiviha või vimm kellegi vastu oleks vaid mina seda ei suudaks, lihtsalt ei saaks hakkama. No on teisigi ameteid, mis mulle ei istu, näiteks mu enda eriala, mida sai koolis hoolega õpitud. Tol ajal oli see huvitav ja kogu karjäär oli mõttes sellele ehitatud. Aga reaalsus näitab, et ma ei ole enam oma erialaga kuidagi seotud.
Võimalik, et ma poleks pidanud täna siia üldse midagi kirjutama. See ülemine jutt on segu poolkõvast whine'ist ja mõttetusest ivast. Kusjuures, eile keerlesid vähe targemad ideed peas aga õhtul ma ei viitsinud klaverit mängida ja seega jäid nad kõigest elektriimpulsidena mu pähe.
Nirvana - Lithium
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar