Õigus olla armunud

See imeline tunne mis sind haarab enda kütkesse. Need imelised hetked mis annavad su võrratule elule uue ja õnnelikuma väljundi. Pulbitsedes läbi iga sinus peituva raku kannab see üheselt ainuõiget mõtet - sulle on kingitud elu. Elu kus on lubatud endas kanda maailma parimat tunnet, armunud tunnet.

Tihedalt keerlevad peas ainult mõtted nendest hetkedest, mida sa oled hiljuti kogenud. Ning sa soovid iga süveneva mõttega saada uuesti uskumatu rõõmu osaliseks mida need nõnda lühikestena tunduvad hetked sulle pakkuda suudavad. Talitsedes oma joovastust selle järgi. Sa tead, et üsna pea tuleb jällegi see moment, kus sa saad täiel rinnal nautida neid imelisi hetki nautida. Ning salamisi ootad sa neid, nagu kuivanud vilja kõrs ootab keset kuuma suve päeva vihma.

Sügavustes peituv imeline tunne annab sulle igal hommikul rõõmsama meeleolu minna uuele päevale uhkelt, nina püsti, vastu. Ja mis kõige tähtsam sul on luba seda tunnet jagda.

Haddaway - Rock My Heart

The end

107 lugu (rewritten)

Seitsmes osa

Kaamera liigub Viljari suunas kellel on käed puusas ning ta sammub vaikselt köögi poole. Ta keskmise, mis on ühtlasi kõige suurem, sahtli ja võtab sealt tee paki.

Viljar: "Kuidas see nüüd õieti käis."

Laura, kõnnib Viljari seljataha: "See on imelihtne. Vesi peab paar minutit jahtuma umbes 80 kraadini. Siis tuleb lasta punasel teel 3-5 minutit tõmmata."

Viljar: "Parim maitse."

Laura vaatab teda ning kõnnib kaamerale lähemale: "Jah, täitsa õigus."

Viljar, kes on jõudnud nüüd akna juurde vaatab sealt üksipulki välja: "Vabandust. Mu pea... seal on palju uusi asju."

Laura najatab komplekste köögimõõbli najal ning jälgib Viljarit.

Viljar: "Ma peaks midagi kirjutama."

Laura: "Kolm aastat on täis saamas."

Viljar: "Õige, kui ma kirjutamist alustasin siis ma lubasin, et kunagi lõpetan. Kolm aastat ja 107 lugu."

Laura näole on ilmumas naeratus: "Kas see kõik juhtus minu või sinu peas."

Viljar naerab: "Pole õrna aimugi."

Laura vaatab uurivalt kõiki lugusid: "Mis nendest siin saab?"

Viljar pöörab pilgu õuest tuppa: "Kõik jääb bitidena siia alles."

Laura: "Ja sina."

Viljar: "Ma usun, et leidsin selle mida sai nii pingsalt otsitud. Naljakas. Kogu see aeg ootas ta mind, mu silme all."

Kaamera eemaldub vaikselt kaugustesse ning fookus muutub sujuvalt mustaks.

John Frizell - Murphy's Body

Peegelpilt 02 mai 2010

Teate, selgeltnägija elu pole lihtne, siis kui sa noor oled ja ei oska tabada tervikut mis pesitseb pildist väljaspool. Ühest küljest sa tead mis sündmused võivad silmapiiril terendada. Sa näed tulevikuga kaasnevaid valikuid ja mõnikord pole ükski neist sobiv. Kõik tundub olevat väga lihtne, visata kivi vette või mitte. Loopides kamaka veekogupoole, tekib virvendus ning äsja õhulendu nautinud ese kaob põhja. Jättes kivi lebama oma kohale ei teki virvendust ega kivi sukeldumist vee alla.

Ometigi sa tead, et need valikud ei ole ainukesed. Kivi saab toimetada järvepõhja ka ilma pisikese lainetuseta, kuna tulevik ise pole raamatusse kirjutatud. Eespool pesitseb lihtsalt üks võimalik sihtpunkt. Sihtpunkt, mille võib vabalt ajaloo prügikasti saata. Olles noor, puudub sul selleks vastav vissioon...

Edward Maya - This Is My Life

Mina, Talgud, Hornetek ja Kaisa

Vanade tavade kohaselt oli rahval lehekuu esimesel päeval antud töö juurest vabadus puhkepäeva nautida aga iroonilisel kombel kogunes üksmeelne seltskond kokku, et rehad käes talgusid pidada. See oli tahe koostöö ning soov kaunima kodupaiga järgi mis inimesi sütitas oma priipäeval tööd tegema. 

Koos minuga jagasid seda innustust veel mu parimad sõbrannad - Kaisa, Kaidi ja Madli. Varajasel hommiku tunnil oli mul üllatus pool suur kuna nägin bussist maha astumas ainult Kaisat. Selgus, et Kaidit oli haigusepisik rünnanud ning tal ei olnud mõistlik sadu ähvardava ilmaga välja tulla. Madli aga pidi tööl olema :( Nõnda me Kaisaga ekslesime kerges sajus talgupaigale. Peale meie kogunes esimesse rendevouz pointi veel natukene rahvast, kes olid vihma trotsides tulnud otsima talgurõõmu.

Kui kell oli juba üle kümne tiksunud pidas Tabasalu ürituse korraldaja väikese kõne. Oma jutus rääkis ta natukene mõisapargi ajaloost, tuleviku plaanidest ja miks me just siin kohas maailma päästmas oleme. Kõne peetud, asusime gruppides tööle. Tabasalu selts pani omateed kuhugi mujale leekima ning loo kangelased, mina ja Kaisa läksime aida juurde. Müüride ja katkise katusega hoone juures ootas suur üllatus. Mingid jörrid olid aastatega oma prahi sinna vedanud ning meie töö oli prügi sealt ära likvideerida. Õnneks algas tegemiste jada pihta hoopiski võsa lõikamise ning lõkkesse vedamisega. Peale esimest portsu jagasin ruttu biidi välja, et keegi peale minu lõket tegema vist eriti ei hakka. Võtsin sujuvalt püromaani ameti enda peale ja hiljem kaasasin veel Kaisa tulega mängima.

Päev mõõdus vahelduva pilvisuse ja vihmaga aga märgatavalt ruttu. Umbes kella kolmeks põles jaanitule mõõtu andev lõke täies hoos ning päev looduses hakkas vaikselt lõppema. Tänutäheks meie tubli panuse eest jagadi sooja suppi ning kringlit kohviga. Kaisa arvas sellepeale, et tal on sees kohe siuke tunne, et on selle välja teeninud. Kerget väsimust tundev mina jagas seda rõõmu temaga :) Tõesti, see millegi kordasaatmise tunne on kõige parem. Kui kõhud meeldivalt täis olid, kutsuti vaeva näinud seltskond veel kontserdile. Meie pidasime paremaks minna koju kasima ja puhkama.

Lõkerdamise vahe peal tsekkasin korra oma mobiili ja nägin naeratavat sõnumit ekraanilt vastu paistmas - mu mitu nädalat ootust oli lõppenud ja ma võisin oma Hornetekile järgi minna. No see on siuke uus moodne leierkast mis oskab telekasse manada kõike ja teeb veel pannkooge. Valetan :D Tegelt on muid häid funktsioone. Mul oli kohe isu sellele järele minna ning oma uus aparaat kurjaks ajada. Seda ma sain juba õhtul peale shoppamist teha ning tahtes oma rõõmu kellegiga jagada kutsusin päevase vapra lahingukaaslase Kaisa külla. Koos saatisme seljataha jäänud raske kuid tubli päeva filmi ning jutustamise saatel öösse.

Edward Shearmur - Bluebird

Reisikiri Afride hõimu maalt

Mõned päevad tagasi keerles meediaorkaanis uudis sellest kuidas meie vaarisade mäluseade flopy'le surm kuulutatakse. Nõnda käis mu ustav sõber Hr Puuk uurimas puunlaste maal, Saharas Afride hõimu infotehnoloogia kasutamistrende.

Afride hõim peidab ennast sügaval Aafrika mandril vihmametsates kuhu ei vii ükski tee, rääkimata trammist. Nagu ikka, moodsa ühiskonna kombe kohaselt kasutasin ma rastapatsidega ehitud rahva juurde liikumiseks mugavat Segaway'd. Külas võeti mind vastu, tänu disketi pildiga kaltsuks kulunud t-särgile, nagu maist jumala saadikut, kes oli tulnud hõimule seda kõige kurjemat kuulutama. Lahkelt surus metslaste kamba pealik mu kätt ning tegi isiklikult suurte sõnajalgade vahel küla ekskursiooni, tutvustades samal ajal põgusalt kohaliku elu-olusid. Kõige hullem polnudki, pigem tundusid pilliroovõrgedest kokku klopsitud hütid mugavamad kui meie Lasnamäe paneeljurakad. Nahkdiivanid, konditsioneerid, isiklik teenija jne...

Õhtu saabudes tiriti mind küla platsile kus seisis nende aukartust äratav pühamu - ringi keskele, inseneri täpsusega paigaldatud 386! Just, see vana hea raal, millest mu vanaisa rääkis, et tema vaarisa oli kunagi hallidel aegadel Doomi mängimiseks kasutanud. Külavanem teadis rääkida, et endine shamaan oli peale arvuti saabumist nagu hobuseröövel üles poodud ning hiljem tükeltati ta laip ning anti hüäänidele närimiseks. Legendi järgi kui külaseff ühel õhtul oli näinud arvutis Nasdaq langemist kaotas ta usalduse shamaani vastu ja nõnda leidis viimane oma õnnetu otsa.

Tegemist oli üsna religioosse rahvaga, isegi enne interneti minekut peeti maha püha rituaal. Peale päikese loojangut kogunes vaikselt jahilt tulnud rahvas kompuutri ümber ja hakkas ringis tantsima ning arvuti suunas kummardama. Samal ajal laulsid nad võidukalt, nagu oleks Jaapan jalgpallis Barsiilia vastu saavautanud suure edu. "ugi-pugi, ugi-pugi" kostus raevukalt üle õhtuse vihmametsa. Lõpuks lülitas isehakanud küla boss arvuti sisse ning laskis alamatel kookose viina lauale tuua. Kui räägitakse, et Eestis võib leida maailma kangemat alkoholi siis ma pean nentima, et eksitakse. Nende jaoks on  maarjamaa 98 kraadine piiritus kui Kellukese limonaad. Kookose viin oli nii hull kraam, et see päikese valgust silma otsaski ei talunud. Keegi idioot oli kunagi rumalast peast keset päeva potsikuga õue läinud. Selle peale oli see kange jook lahvatades sinise leegi kohe üles võtnud. Noh, eks ma saan neist täiesti aru miks nad arvuti sisselülitamise aeg jooma kukuvad, ega meilgi targem pole. Ameerikamaa aknad jooksutab ennast nii kaua käima, et kraba endale külmikust üks Saku Ice meelelahutuseks.

Inerneedusesse, nagu nad ise nimetavad interneti, minemiseks on neil lausa alajaam püsti lõõdud. Sealt tuleb üüratu kaabel 56kb/s välisühendusega. Üldse kogu arvutisüsteem on veidralt üles ehitatud. Masinas ei jookse Windows, Linux ega Mac OS vaid Coconut OS! Keegi küla prill oli selle täis peaga progrenud. Lisaks on iga programm eraldi disketil ja sealt see hirmus häda tulebki kui nendele nüüd Sony surma kuulutas. Vennad olid vähe vihased seal külas. Lubasid isiklikult, et kui nad seda õnnetut kuulutajat Koplis näevad siis kütavad talle molli. Peo lõpp tuli õite kiiresti, tähendab, kookose viin nokkis nii hästi nagu näljane kana teri.

Hommikul isutsime külvanemaga taaskäideldud pingil ja ta hakkas kurtma: "Johhaidiii, eile läks jälle käest ära. Vana veis, ma ütlen. Poleks pidanud rate tutvumis mängus nii palju nilbusi kangema kraami saatel küsima ja uusi date endale lubama. Ja siis, saad aru, mingi ahv oli õhtul templi ukse lahti jätnud. Loomulikult kasutasid kiimased templielevandid võimalust ja liitusid peoga." Popsutas vaikselt ganepit ja lausus veel: Vähemalt polnud nii hull kui meremeeste peol. Seal võtsid ringmängudest osa okasssiilid :S"

Tervise tagasi tulles, lõuna paiku, asusin oma tähtsat missiooni täitma. Nimelt olime siin Eestis hr. filx'iga välja töötanud lahenduse kuidas nende flopy muredele lõpu saaks. Selleks oli vana hea CD-ROM. Aga oh õnnetust, see ei sobinud nende arvutiga. Peale taha ühendamist läks päikseline ja selge taevas mustaks ning hakkas välku lööma. Vana pealik kohuks nii ära, et tegi olematud püksid märjaks.

Järgmine kord kui me sellele vahvale rahvale külla satume üritame neile USB mälupulka varanduse või pealiku tütre eest pähe määrida :)

Dagö - Joonistatud Mees

Kuidas kirjutada armastuskirja?

Kuna paljud nuubid jõuavad mu blogisse mitmeid kordi päevas märksõna "armastuskiri" peale siis ma otsustasin murelike kaasmaalaste kannatusi kergendada ning köhin välja ihu ja hingega varjatud saladuse, kuidas mina seda teen.

Südames põksuvate imeilusate ja salapäraselt erutavate tunnete valamine sõnade kujule ning nendest kõige kaunimate lausete moodustamine on imelihtne. Sama lihtne kui kõik ülejäänu siin maailmas. Tuleb lihtsalt hingega asja juures olla. Vaata oma südamesse ning uuri mida sa seal näed? Milline kirjeldav joovastus sind valdab kui sa mõtled kas või korraks temale? Tunneta seda äsja tekkinud erutust mis võtab raevukalt kuid imeliselt üle su keha viies sind kujtletamatusse seistmendasse taevasse. See hetk ja sellega kaasnevad tunded on need mille pärast tuleks pliiats kätte haarata ning täita paber kaunite sõnadega. Et kirjeldada talle seda imelist tunnet.

Üleval olev lõik võib ratsionaalse mõttekaaluga inimestel võib nüüd tekkidtada küsimuse nagu wtf? See on ju tavaline ümbernurga uina-muina jutt millest mul on sama palju kasu kui päikesest põua aeg. Konkreetset lahenduskäiku tahaks. Kuidas üldse teada kas oled ratsionaalse mõtlemisega või tegutsed emotsioonide najal? Küsi endalt, kas sa usaldad kogu aeg oma kõhtunnet mõtlemata nii halbadele või headele tagajärgedele. Kui sa oled oma eesmärgi eest nõus maksma ükskõik kui kõrget hinda, hoolimata tulevasest põrgust, siis sa tegutsed emotsionaalselt. Nagu mina :)

Aga siiski. Sa tunned oma kõhus värvilisi liblikaid lendamas ning ei oska mitte kuidagi midagi ilusat kirjutada. Seetõttu sa googeldad ja otsid oma ideid. Ka mina olen seda teinud, kuid siis ma mõistsin, et google ei anna mulle kunagi õiget materjali mida avaldada oma armastatule, vaid ma ise tulen selle peale.

Hea ning kirjanduslikult kauni kirja kirjutamisel soovitan kasutada näiteid, iseloomustusi, kirjeldusi ümbritsevast maailmast. Näiteks: "Su kaunilt lehvivad juuksed meenutavad mulle äsja tärkanud sinilille õit tantsimas kevadise tuule käes." Kuid pea meeles oma mõtete illustreerimine on kõigest kandev sein su majal, kui neil puuduvad tunded su hingest on see sama tarbetu kui paneelmaja lasnamäel. Sõnad ei kujunda su loodud silmale ilusaks värvitud seina vaid nende tähemärkidest koosnevate jadade taga peituvad tunded.

Tegelikult pole oluline kui hea kirjanik või Eesti keele oskaja sa oled. Tähtis on omada oskust näha olukorras paiknevaid emotsioone. Tähtis on osata tuua esile seda kõige lihtsamat ning üllatatavamat. Umbes nagu anektoodi puhul on olemas püänt. Kõik teavad eellugu, isikuid või kirjeldusi saamaks aru paarilauselises tekstis peituvast sõnumist. Sama võib ka armatuskirja puhul kasutada. Kirjelda seda erilist mida ainult teie oma suhtes olete kogenud. Näiteks omamoodi on on eriline see kui te olete koos lihtsalt sõitnud kuhugi ja leierkastist kõlas kurjakuulutav Rammstein mis tõi sära silmadesse mõlemal. Mõtle sellele, tunneta seda ja sa leiad millest kirjutada.

Ja lõpetuseks, pole mõtet kinkida sületäit kauneid roose või keelt alla viiva sokolaadiga täidetud kommikarpi kuna sina ise meeldid oma armsamale, mitte talle ulatatud kommikarp.

Robert Miles - Children

Õnnelik lõpp

See on imelihtne. Head inimesed on alati ausad ja tegutsevad sirgejooneliselt, pahasid oskame terade seest välja sõeluda nende sarvede ning mustade kübarate järgi, ja meie alati võidame neid ning päästame päeva. Keegi ei lähe kunagi manala teele ja kõik elavad õnnelikult elu lõpuni.

tubli mina ja Hornettek

Eile oli viimaste kuudega popiks saanud kõrgema mata päev. Jeesh, poor me :( Selle asemel, et ilusal pühapäeval kevad päikest võtta pean ma kulutama koolipinki ning tuupima matat. Aga ma olin tubli :) ja matsin esialgse plaani maha natuke varem jalga lasta sellest hullumajast. Selle asemel püsisn veel viimase tunnikese koolis ja õppimise asemel luusisin netis .

Täna ma tühjendasin meelsasti oma arvelduskontot ja esitasin tellimuse saamaks sellist igavesti vahvat asja nagu Hornettek Phantom. Selle üle olen ma viimased nädalad kiimelnud ja märgasid unenägusid näinud :D Nüüd on poole kuu jagu waitimist ja see on minu :P

P.S. Mul tekkis mõned minutid tagasi idee hakata heategevuslikul eesmärgil raha koguma, et saaks endale iPadi osta.

James Horner - The bioluminescence of the night

Märkmed Debiani paigaldamise kohta

See post on peamiselt mõeldud mulle kui ma peaks kunagi uuesti Debiani enda üsaraali paigaldama. Loomulikult, kõik kelle siin olevatest märkusdest vähemal määralgi mingit kasu on siis lugege julgelt edasi ;)

Arvuti: Dell Latitude D820
OS: Debian i386 sid (unstable) + KDE 4.4.2

Esmasel paigaldamisel tuleks paketi valikkuse tühjus jätta. Kuna süsteemi pole vaja risustada ebavajalikke asjadega. Peale edukat rebooti tuleb natuke aptitude faili sources.list muuta ja lisada sinna ametlikud experimental peeglid ning mitte ametlik kde hankimise koht. Selleks avada root õigustes terminalis nanoga sources.list fail:

# nano /etc/apt/sources.list

Minu sources.list fail näeb välja selline. Viimase kde paigaldamiseks on eelkõige vajalikud read kus on sees experimental ja experimental-snapshots peeglid sees. Igaks juhuks jätta ka sid peeglid kommenteerimata kuigi viites 1. toodud õpetuses on ainult experimental vajalik.

#deb http://ftp.ee.debian.org/debian/ squeeze main non-free contrib
#deb-src http://ftp.ee.debian.org/debian/ squeeze main non-free contrib

#deb http://security.debian.org/ squeeze/updates main non-free contrib
#deb-src http://security.debian.org/ squeeze/updates main non-free contrib

deb http://ftp.ee.debian.org/debian/ sid main non-free contrib
deb-src http://ftp.ee.debian.org/debian/ sid main non-free contrib

deb http://ftp.ee.debian.org/debian experimental main non-free contrib
deb-src http://ftp.ee.debian.org/debian experimental main non-free contrib

deb http://qt-kde.debian.net/debian experimental-snapshots main contrib
deb-src http://qt-kde.debian.net/debian experimental-snapshots main contrib

Siis tuleb teha update ja paigadalada kde. Õpetus on viites nr 1. Märkuseks nii palju, et kui tekib konflikte siis tuleks sources.list failis kommenteeritud peeglid avada ja uuesti proovida.

Et pilt oleks selgem ja graafika ilusam tuleb nvidia ajurid paigaldada. Viide nr 2. õpetab seda :) Natuke eksperminteerimist ja asi töötab.

Välise kõvaketta jaoks on vaja tirida ntfs-3g draiver aptitudega ja muuta fstab faili. Täpsem lugemine asub viidetes nr 3. ja nr 4.

# nano /etc/fstab

ja lisada:

/dev/sdb1 /media/FreeAgent ntfs-3g rw,user,noauto 0 0

Peale seda veel sisestada terminali järgmine käsk:

# chmod 4755 $(which ntfs-3g)

Tegelt on veidikene nipet-näpet mis tuleks kirja panna aga mulle hetkel ei meenu :( Seega regural värk, kui midagi tuleb siis Googelda.

Viited:

1. kde 4.4.2 paigaldamine Debianile
2. NVIDIA draiverite paigaldamine Debianile
3. Ketaste mountimisest ja õigustest linuxis
4. ntfs toe lisamine tava kasutajale

Ära anna alla

Miks on tänane päev eriline? Mis teeb tänase päeva erilisemaks võrreldes mõõdunud eilsega või tulevase homsega? Kas pikem ja raskem päev kui tavaliselt? Või oli hommikul vähese une tõttu raske ennast voodist soojade linade vahelt välja ajada? Kas väsitava päeva lõpus tuleks loobuda oma esialgsest kavast ja kodus diivanil lõsutada ja teeselda rõõmsat puhkamist? Kas plaanitud asjad tuleks ära unustada kuna laiskus sunnib puhkama?
Tänane päev ei erine oma helgi olemuse poolest ei eilsest ega homsest. Tänast ei tee erilisemaks see, et päev vajus pikemaks ning õhtu jõudis hiljem kätte. Iga päev on oma nägu ja tegu ning erinev olemus ei loo argumente ülimale laiskusele. Just täna tuleb minna välja võitlema. Võitlema oma eesmärkide eest. Võitlema, et olla õnnelik. Kas see pole seda väärt?

Within Temptation - Running Up That Hill

Metslane

Väljas sillerdas madalal horisondil rõske veebruari kuune päike, soojendades oma kuldsete kiirtega maapinda. Paks lumekord, mis oli mullakihi endaga katnud polnud üha enam kuumeneva ilma üle üldse rõõmus. Eks see valge kohevus mõistis, et selleks aastaks on tema aeg vaikselt otsa saamas. Viljar, kes oli oma pisikese elu jooksul nii mõndagi näinud ja kogenud ei osanud arvata, et see kaunis päev toob endaga midagi uut ja salapärast.

Hetkel millal särasilme noormees välja kutsuti arvas ta, et tegu on järjekordse nähtusega. Mis ehk võis ühe või teise külje pealt erinev olla, nagu üks kass oli kirju triibuline ja teine lihtsalt valge. Esimeste silmapilkude järgi otsutades nägi filx'iks kutsutav kutt ainult tavapärasust, kuid temas sosistav hääl rääkis vastupidist. Viljar ei uskunud seda kuni kohtumine Metslasega muutis totaalselt ta arvamust. Juba esimene puudutus andis noormehele märku millise tohutu potentsiaali, meeletu raevu ja jõuga oli tegemist. Energia mis teda tabas oli lausa uskumatu. Metslase hinges peitus samasugune soov nagu Viljaril endal. See oli soov tabada igas hetkes oma emotsioon ning saada selle osaliseks. Kuid siiski ei mõistnud poiss veedud tunnikese järel Metslase potentsiaali. Sellest ta sai aru alles hiljem õhtul, kui ta meenutas oma päevast kohtumist. Aru saades millise elamuse osaliseks oli noormees saanud ,tundis ta ainult rõõmu, sest ta teadis, et paari öö mõõdudes kohtub ta Metslasega jälle. Ja siis tuleb tal juba raevukat elukat taltsutada, et temaga tundmatul teel ratsutada.

Roger Snachez - Another Chance

Loodusrajal

Ümberringi kurdab teatud seltskond vana pseudoprobleemi üle - neil on kevadväsimus. Ma ei mõista neid. Minus pesitseb energiat rohkem kui varem ja kevad on endaga lausa lusti majja toonud.

Täna käisin kergel ringkäigul Tabasalu pankranniku äärel asuval Aura loodusrajal. Erinevalt muust maastikust laiutab seal lund veel tonnide kaupa. Mine kasvõi suuskama. Või siis jooksma, mida ma ka tegin. Vaatamata porisele ning tuhmunud maale on roheluse järgi sooviv metaalune isegi täitsa ilus. Siin, seal,- igalpool võis kohata lund. Raagus puud ootasid lehestumisaega. Ja alla minnes nägin oja vaikselt vulisemas nagu see tõttaks tähtsalt mere poole. Erinevalt eelmistest kordades uurisin natuke map'i ja valisin seekord uue trajektoori. Ja enda rõõmuks leidsin üles tõotatud maa trepi, millest naabrineiuke hea mulle pajatas ühel pimedal talve õhtul. Nüüd ma oskan enda juurest minna otsemat teed pidi üles metsatukka.

Chicane - No Ordinary Morning

Rahvalikud sanktsioonid Neste ja Statoili vastu

Eile õhtul kurvalt trollis tiksudes jäi silma järjekornde suurepärane hinnatõus - Statoil otsustas küte hinda 18 eegule lähemale liikudada. Neste noogutas rõõmsalt pead ning tegi sama. Uudised pole nagu nafta barreli tõusust pikemat aega midagi rääkinud. Aga kus kohast uus ja kõrgem hind tuleb? Omamisi mõtlesin, et oleks vahva kui saaks rasvastunud põrsastele koha kätte näidata ja ajada hea rahvamass kokku boikoteerimiseks. Õnneks on keegi hea inimene selle ürituse ettevõtnud: http://boikoteerimine.forums-free.info/ 

Ma kavatsen antud liikumisega ühineda ning kutsun kõiki teisi autoomanikest kaaslasi seda tegema!

Mediteerimisest

Mediteerimine on terviklik distsipliin, mille sooritaja üritab mõeldes jõuda täiusliku teadvustamise tasemele.

Wikipedia

Tegemist on siis hingelise tegevusega kus üldiselt looteasendis istudes puhastatakse mõistus üleliigsetest mõtetest. Õpiku järgi on mediteerimise üks kõige tavalisemaid tehnikaid hingamise jälgimine. Kujutletakse õhuvoolu liikumist kehasse ning sellest välja. Mõeldes, et see õhuvool on hea energia mis puhastab Chi'd. Kuna peas jooksevad mõtted ainult hingamise vaatlemisest siis argipäevased mõtted unustatakse. Olgu selleks kas enneolematu mure MaSu üle või ääretu rõõm rikkuse üle. Oskajamad ja kahjuks ka algajad kasutavad vaatelmise asemel kontrollimist. Läbi kontrollitud hingamise on võimalik ronida sügavamale aju soppidesse ning saavutada täiusliku teadvustamise tunne.

Neile kes pole varem mediteerimisega tegelenud võib algus raske tunduda. Vahest lausa võimatuna. Kuna loodetakse saada müstilist kogemust ning selle mitte saamisel lihtsalt petutakse. Tegelikult iva ei seisnegi uskumatute kogemuste taga ajamises vaid mõistuse puhastamises ning kontrollis oma tormakate mõtete üle. Keskendudes ühele tegevusel, nagu hingamise jälgimine, saadakse omavoliliselt jooksvad mõtted kontrolli alla ja uskumatu õndsuse tunne hiilib ise sinuni :) Teine probleem miks algus tundub keeruline on just see mõtete kontrolli alla saamine. Näiteks kas sa loed seda juttu ilma, et vahepeal muud mõtted peas keerleks? Tuleb järjepidev olla, kui aju hakkab voolava õhu pealt kollasele autole mõtlema siis tuleb ennast natuke utsitada ja uuesti hingamist jälgida. Ära põe :) Seda juhtub aga peale piskest harjutamist on mediteerimine lausa iseenesest tulev tegevus. Soovitav on vähemalt korra päevas leida tühised 10 kuni 20 minutit ning mediteerida.

Miks see hea on? Mediteerimine aitab lausa kõvasti lõõgastuda ning laseb ajul saada vajalikku puhkust. See näiteks hoiab ära kurjajuurika stressi! Lisaks on kontrolli all olevad mõtted üheks väga heaks endeks oma eesmärkide saavutamisel.

Well, see oli ametlik osa. Mis on loomulikult täitsa õige. Ma tahaks õelda, et enda jaoks olen ma meditasiooni kui mõtte kaugemale sellest lahterdanud. Minu jaoks tähendab mediteerimine igat tegevust kus ollakse hingega asja juures. Tegelikult on ka Buddha seda õelnud, et mediteerimine on teadlik elu elamine. Vahet pole mida sa teed või kuidas sa seda teed. Oluline on ainult tegevuse teadvustamine endale ning selle emotsioonides elamine.

Lenna - Rapuntsel

Miks ma blogin ja miks ma blogi ei kirjuta

Kunagi hallidel aegadel - no peaaegu kolm aastat tagasi tuli mul idee hakata pidama täiesti enda veebipäevikut. Tol ajal sain vaimustuse pisiku ning hea inspiratsiooni Madlikese blogist. Siulm lausa puhkas kui ma tema kirja pandud jutte lugesin. Nii ma mõtlesingi, et tahaks ka :) Minu jaoks sai blogimisest üks vahva tegevus mille käigus  ma saan aru andmata oma mõtteid laiale maailmale avaldada, et see ikka paremuse poole pürgiks. Teisalt jällegi terendab veebipäeviku pidamisel keele oskuse hoidmine ning selle arendamine.

Vahete vahel, nagu viimastel nädalakestele, mul pole aega viitsimist oma käsi klaviatuurile tõsta, et need klahve tippides mõne huvitava loo siia võluks. Peas keerleb küll häid mõtteid nagu kuu ümber maa aga argipäeva õhtud sisutuvad kuidagi muud moodi ära ja kui ma lõpuks tahaksin miskit toredat kirja panna siis teema ei tundu enam ajakohane.

Well, praegu on asjalood sellised, et esiteks käisin täna üle aastakümmnete jälle jõusaalis. Muidu spordin uhketes Nike tossudes mõõda õuet ringi aga nüüd on teistel keha osadel ka võimalus vatti saada. Teiseks on kevadega sinilind mu ellu muutusi toomas. Küsimus on, kas ma olen avatud sellele...

The Cranberries - Daffodil Lament

Elope

Helmet (maalt) says:
 wtf is Elope
Viljar B says:
 otsi ;)
Helmet (maalt) says:
 ei!
 To elope, most literally, merely means to run away, and to not come back
Viljar B says:
 jep
Helmet (maalt) says:
 kuhu minna plaanid siis
 mine Võrru, sealt ma ei oskaks sind otsida
Viljar B says:
 irv  :D'
Helmet (maalt) says:
 kohtume 2.a pärast muusikapargis, sama koht sama aeg
...

Täielik Error - Allakäinud Ühiskond

Homsest hakkan elama

Peale kooli ma lähen ülikooli ja valin endale eriala mis tulevikus kindulstab mulle hea töökoha. Oma elukutse valin kindlasti tippjuhi või mõne muu ägeda ameti koos suurepärase palgaga. Pärast seda ma otsin endale naise ja loon pere. Ja siis on mul kõk tehtud ning saan lõpuks hakata õnneliku elu nautima. Kas pole tuttav?

Nii, mu noored lugejad! Kogu selle lüüriliselt ilusa jutu juures on üks suur haigutav auk. Mida trühvleid ma siis nii kaua teen? Lihtsad kalkulatsioonid näitavad, et nii kaua kuni ma pole oma eesmärgile jõudnud siis ma lihtsalt ei ela. Ühel ilusal päeval elama hakkamise suhtumine on kõige suurem farss üldse su elus üldse. Elada tuleb kohe ja praegu, mitte oodata ühiskonnast peale surutud arusaama täitumist kus elu võrdub ideaalse kodu mängimisega. Ma ei laida pere mõtet maha, pigem see on õige. Vale on suhtumine, et enne seda mul elu pole. On mu sõbrake! Mul puudub oma pere ja praegust suhet vaadates on ka see tulevikus lihtsalt võimatuna näiv missioon. Selle asemel, et põdeda millal ma endale normaalse inimese elu saan vaatan ma optimislikult olevikku ja näen seal ainult postiivseid asju - mul on suurepärane töö, ma käin koolis, mul on ägedad hobid, mul on maailma parimad sõbrad/sõbrannad....Need on asjad millest ma rõõmu tunnen, need on asjad mis teevad mu elust elu.

Teisalt, võib sissejuhatuses toodud eesmärkide saavutamisel leida negatiivseid külgi. Ma sain õpitud, mul on töö ja pere ning mis edasi? Ma elan lõpuks või? Kui kõik tehtud saab kaob osake sinust. Sul kaovad eesmärgid mille poole püüelda. Ilma eesmärkideta elu pole elu, kuna lihtsalt elamisest on vähe.

Ma peletasin endas suhtumise kus happy life after tuleb peale teate pulga üle andmist. Ela kohe ja praegu!

Final Fantasy - I Close My Eyes (Trance Mix)

Eelarvestamas

Eelmine nädal jõudis mu mitu kuud küpsenud idee eelarvestada oma elu teostuseni ning pliiatsi abiga paberile. See on asi mille ma olin ammu katki jätnud kuna siplesin rahas nagu padakonn mudas. See oli asi mida ma oleks pidanud tegelikult ammu tegema, kuna kurvasilmne fakt räägib kenasti enda eest: viimased kümme võijumalteab mitu kuud ma olen elanud üle oma võimete. Ma olin sellest ammu teadlik aga no sir, pole vaja midagi teha. Kunagi suvel piilusin oma konto väljavõtet ning sealsed numbrid küündisid kuue kohaliste kanti.

Igatahes, kriis pole (ikka veel!) minuni jõudnud ja seda raha natukest mul veel jagub jalaga segada. Aga et olla ratsionaalne ning tarbida lõppude lõpuks mõistlikult, nagu vanadel headel aegadel, otsustasin oma kulud (lõpuks!) viia väiksemaks kui tulud. Auto asemel nüüd kasutan enamikel juhtudel punktist A punkti B liikumiseks oma pisikesi jalakesi ning üliõpilaspiletiga ühissõidukeid. Kaheksa kordne hinna vahe tööl käimise juures räägib siin enda eest.

Selle loo moraal oleks siis... et kuluta mõistlikuse piirides? või ära priiska? Minu jaoks mitte. Raha, nagu ta on olnud ning ka tulevikus on mu jaoks kõigest numbrid pangakontol. Ma ei jää midagi taga ulguma või küüniliselt kahetsema. Mu pole selleks aega ;) Pealegi, raha tuleb jälle ja läheb jälle :)

Bob Dylan - Man In the Long Black Coat

107lugu episood # 92 "Liftis" SC 1

Tegelased: Viljar, Lauri, Evelin

On täiesti tavaline päikest täis reede. Viljar astub roheliste seinte ning osaliselt peeglitega kaetud lifti, teda ees ootamas, kirevad juhtmed näppude vahel, Lauri. Koos sõidavad nad ülemisele korrusele kuni tõstuk peatub neljandal. Sisse astub Evelin.

Lauri: "Pole ammu näinud"

Evelin (pead noogutades): "Tõepoolest"

Viljar vaatab Evelini poole ja mõtleb, et tõesti. Lauri märkab samal ajal Evelini käes sigareti pakki.

Lauri (küsivalt): "Suitsetama, jah"

Evelin: "Jah"

Lauri: "Suitsetades tulevad sul kollased lapsed"

Evelin naerab sellepeale.

Viljar: "iuuuuu"

David Nevue - Be Thou My Vision

Üks maas

Sarviline elukas vajus hingetuna maha. Tema ebamaisest kehast olid eemaldunud verest nõretavad jäsemed mis mõned hetked tagasi veel innukalt sõdisid. Kuid seekord tarbetult. Viljar istus hingeldades kivile tõmmates samal ajal suure tõmbega kopsud täis. Laura sättis ennast mugavalt ta kõrvale ning ütles: "Asi kulimineerub selleks korraks, kuid tulevikus, nagu ka minevikus, ettehoiatamata ajavad nad oma rauad kuumaks ja kõik algab uuesti." Viljar põrnitsedes salakavalalt maad sõnas: "Ma tean...."

Basic Element - Heaven Can't Wait

Pilt minevikust

Mulle meenub üks vestlus igakord nüüd kui mul oma auto ja ma Pärnusse sõidan. Kunagi ammu, ühel soojal suvel sai Tanelil Pärnu koolis käimise ajad läbi ning koitis tema lõpupeo päev. Mina kui hea kammraad olin sellele pidulikule peole loomulikult kutsutud. Tegu sooja teisipäevase päevaga ja et õigeks ajaks kohale jõuda tulin ma kiiru ja häälega Tallinast praktikalt. Kõik läks hästi ja ma sain üsna ruttu peale. Teel suvepealinna tuli juhiga vestluseks Budismi teema ning roolis taga istuja rääkis selle usundi võludest ning mismoodi tema seda oma maailmas näeb. Ta ei rääkinud nagu üks padu usklik, veel vähem nirvaanast ning Budismiga seotud sügavustest vaid pigem teekonnast.... Pubekas nagu ma olin mõtlesin: "yeah, somekind a wackjack beliver und stuff", kuigi ma mõistsin väga hästi millest ta rääkis. Millest mis polnud seotud usundi kummardamisega...

Üleeelmise aasta lõpus vestlesin Tiiuga Budismi teemadel kuna mind see huvitas ja tema ilmselgelt targem ning sellega kokkupuutunud. Ning ta ütles, et oma olemuselt olen ma Budist, mis sest, et ma ennast absoluutselt mitte usklikus pean. Tal oli õigus, mu käitumine peegeldas mustreid mis viitasid hingede rändamise usule...

Mõõdunud aasta suvel kui mu õnnelik elu julmalt veristati ning ma ekslesin sihituna, lootes leida vastuseid oma kukkumisele tutvusin selle teemaga uuesti. Tuli välja, et elu mida ma olin enne crashi elanud vastas täpselt raamatus kirjutatule...

Thomas Wanker - Elope (I apologize for the all Googelers for miss leading towards search of this beautiful song. If you ever find it, let me know.)

Vahetada plokkflööt

Kui kellelgi on huvi plokkflöödi vastu ning tahab kinkida mulle vastu midagi muud siis jätke siia kommentaar või e-postige mulle aadressil: viljarb at gmail.com

Eile ja täna

Naljakas, kuidas võib aastaga terve elukorraldus muutuda. Täpselt aasta tagasi ma olin oma eluga igatpidi mäel - mul oli uus töökoht juba mõned kuud olnud, juhiload olid tulemas ja mis kõige tähtsam olin tutvunud oma elu armastusega. Keerates kaksteist kuud (spell it in english :D) tagasi veetsin  puhkust õnnelikult....

Ja nüüd? Nüüd ma olen jällegi töökohta vahetanud, siis veel elukohta vahetanud. Ja autokool on vahetunud ülikooli vastu. Ma polegi endamisi väga arutuanud kuidas see kõik nii ja normaalsete inimeste mõistes, kähku sai juhtuda. Well, ma võin egoist või klapid peas ringi käia aga eluteede muutuse põhjuseks kujunes mõõdunud aasta mai kui keegi emmepoeg leidis, et ta ei saa suures maailmas üksi hakkama.... ning seetõttu leidsid mu ilusad unistused lõpu. Südames lootsin, et päike tuleb välja nagu ilusatel päevadel aga seda ei juhtunud ning ridirada pidi hakkasid tollest põhjusest asjad vaikselt muutuma. Lugu ise on draama-laama-ding-dong millest vanadusepõlves lastelastele rääkides vahetavad nad oma nimed ning katkestavad sugulusidemed minuga. Aaa, fak it. Ma lippan nüüd ujula poole aurusauna võlusid nautima ning peale seda.... ;) Mul on ju puhkus! Ja eesmärgid ootavad! Keepin touch.

Vennaskond - Eleegia

Nüüd tehakse

Kui Viljar kooli jõudis oli loeng juba alanud... Nõnda ta ronisgi kikivarvul klassi, leides seal omale laua pinginaabri juures. Hiirvaikselt istudes hakkas telefon järsku röökima, mille peale noormees koukis kõneseadme taskupõhjast välja, mõeldes, et WTF, kes see Tyra Banks nüüd küll helistab. See oli till. Viljar lükkas viisakalt kõne tagasi ning istus toolile. Pinginaaber, Deniss, ütles, et lektor oli just tema järele küsinud. Viljar imestus oli suurem kui maakera: "Miks küll? Ega ometi ma oma referaati esitama ei pea?" Referaati esitajad olid ammu välja valitud ning ka esitamised olid omadega antud aines läbi saanud. Aga mis hiljem välja tuli, oli see, et õpetaja klassi ees leidis Viljari referaadi olevat ainulaadse ning ettekandmist väärt ning küsis kas särasilmne noormees on nõus esitama. Viljar vastas selle peale, et andke kümme minutit...

"Nüüd tehakse" on järjekordne ownim suhtumine mis mul on ning see tänane lugu oli sellest. Loomulikult normaal oludes on ettekandmiseks kõva mitme päevane ettevalmistus aeg mis sisaldab endas kirevat slaidshõud, peegli ees esinemist...oo wati... i don't do that... jne... Kuna normaal olusid ei paista eksisteerivat siis tuleb asi lihtsalt kätte võtta. Võimalik, et mu hukatuseks saab tundmatus kohas vette hüppamine aga ma ei karda seda :) Kui midagi on vaja ära teha ja isegi kui ma seda esialgu ei oska siis ma ei pilguta silma vaid võtan käed rusikas vastu selle mis on tulemas.

Vitamiin - Tiigrikutsu

Hingemattev muusika

Enne kui ma jätkan peale pisikest pausi oma ideoloogia saaga teemadel, tutvustan ma teile mu kallid lugejad mõnda lugu mille rütm hellitab kõrvu ning mille video räägib meloodiaga hingematva loo.

Fatboy Slim - Right Here, Right Now

Reamonn - Be.Angeled

Jakatta - American Dream

Hingega asja juures

Elu mõte pidavat seisnema naudingute saamises. Sööd oma õhtust rooga - naudid selle maitset. Pelad võrgus COD4 - naudid tulistamist, mängurõõmu, teiste omamist....(warning long list ahead). Oled armastatuga voodis - naudid seksi. See nimekiri on pikk ja varjeerub iga inimese puhul nagu ilm Eestis.

Minu keerulises mõttemaailmas on iga moment ja sellega kaasnev tegevus omaette nauding. Näiteks rasvast tilkuvate nõude pesemine. Tundub ju esialgu kohtuvalt tüütu igapäevane tegevus mis keerab kõhu sassi ning ajab lausa oksele. Paneks toidujääkidega taldrikud nõudepesu masinasse (btw noobs, mul on see :D) ja asi vask. Aga ma vaatan seda teise pilguga, nimelt minu jaoks selline väike nikeramine hea vaheldus muudele asjadele. Mõte puhkab kui ma Fairyse lapiga sujuvalt taldrikut puhtaks nühin. Selleks hetkeks haihtuvad peast igapäeva mured ja elu tundub korraksgi rõõmus ja hea. Teiseks distsiplineerib sind natukene ja väike enese distsipliin ei tee paha. See distispliini harjutus treenib sinu suuremate ja tähtsamate asjade distsipliini ning see on juba oluline. Kõige tipuks onju pärast kraanikausi ees higistamist hea vaadata säravalget pesu nõude hunnikut ning tõdeda kui tubli ma ikkagi olen. Vastikute tegemiste point seisneb kõigest mõne positiivse külje leidmises ;)

Kuidas seda kõike siis nautida? Lihtne, võta mõni hirmsa asjaga kaasnev positiivne pool ja mõtle sellele kogu tegevuse aja. Ära lase ennast kõrvalistest asjadest häirida vaid mõtle ainult tegevusele mille kallal su käed või jalad on ning kui kasulik see on. Lihtsalt õeldes oleks see hingega asja juures olemine. 

Code One -  Vikerkaar (Aeglaselt)

Miski pole võimatu

Mul on uudiseid teile kallikesed. Kõik mida te kunagi näinud olete, asjad millest te unistate on saavutatav. Päriselt. Ühes Dan Browni raamatus oli hea tsitaat selle kohta: "Kõik on võimalik. Võimatud asjad nõuavad rohkem aega ja resurssi." Ma pean seda üdini vettpidavaks tsitaadiks ja see on järgmine punkt millest ma oma tegemistes lähtun. Näiteks miljonäriks saamine tundub nii mõnelegi lihtsurelikule võimatu missioonina, eriti kui kupüüride asemel haigutab inkasso nõue SMS laenu kohta. Seda seitmse kohalist summat on täitsa võimalik ühel ilusal päeval käega katsuda kui kas või igast sissetulekust 10% kõrvale panna. Tundub küll ulmeliselt aega nõudva tegevusena aga lõpuks sul on miljon käes.

Tegelikult küsimus pole kunagi kas ma saan kunagi rikkaks, vaid millal ma saan. Eesmärgile jõudmine seisneb teie pisikeses peas. Kas ma ikka tõesti tahan vaesusest välja rabeleda? Te peate olema siga veendunud oma eesmärkides ja neid ihaldama nagu Eeva kord ihaldas õuna Eedeni ajas. Uitmõtte tekkimisel pole üldse oluline kuidas saavutada paremat elujärge. Ärge põdege tegevusplaani puudumisel. Uskuge endasse ja oma eesmärki.

Ükskõik kas sa oled kunagi endale himustanud roosat salli, või tuhandet krooni või presidendiks saamist või soovi pugeda rinnaka blondiini püksi... Vaata oma hinge ja veendu oma tahtmises. Kui sa oma eesmärgile pole kunagi jõudnud siis sa pole kunagi seda tegelikult tahtnud.

BMI - Dreams 2003 (Club Mix)

Kuidas opereerib filx?

Kuna To know me is to know madness siis keerulise olukorra leevendamiseks toon järgevatel päevadel põgusa ülevaate minuga kaasas käivast manuaalist. Juttu tuleb algoritmidest maailmavaadetest mille peale on mu igapäevane elamine üles ehitatud. Neid mõtteid võib pidada motodeks (jah mul on neid päris mitu) või lihtsateks elutõdemusteks. Võtke kuidas tahate. Kui leiate siit kavalaid kilde mida kõrva taha panna siis ma luban seda lahkelt teha.

fight them until we can't

Kuna viimane kord sai sellele taktikale viisakalt vihjatud siis alustan antud fraasi lahti mõtestamisega. See tähendusrikas sõnade kombinisatsioon lipsas kord ühe Battlestar Galactika peategelase, Kara suust, teise hooaja viimase osa lõpus, kui Cylonid tulid ja... kes näinud see teab.

Mina olen selle enda jaoks lahti mõtestanud, nagu seriaaliski, pingutusena eesmärkidele jõudmiseks kuni enam ei suuda. Kuni enam ma ei suuda ei tähenda kohe kindlasti minu jaoks, et allaandmine tuleks üldse kõne alla. Mitte kunagi. Idee mõte seisneb lõpuni minekus ning eesmärgile jõudmises kuni mu maisest kehast haihtub energia ja ma raugen jõuetuna maha. (Like this gonna ever happen :D) Ma tegutsen kas või pisar silmas, vere maitse suus, seni kuni ihaldatud eesmärk on täidetud.
järgneb...

Jon Smith & Marc Wilcox - Love Changes (Everywhere)

Miks ma suitsetan?

Tagamaadest ei räägi mis põhjustel sai alustatud. Võtame kohe siis tänapäeva:

• hommikuse kohvi kõrvale on see lausa nagu mesi saia peale määrida - oi bling, esimene suits alustaval päeval ja see tõmbab katuse mõnusalt sõitma.
• igavuse peletamiseks, näiteks hommikune auto soojendus - mis ma teen jõllitan põrnikaid kuni mootor elu sisse saab võib buss tuleb?
• after meal nauding - peale sõõki on hea tõdeda,... mmm jaa kõht on täis...
• nikotiini nälg - tundub pool müüdina, tegelt hakkab katust peale suitsuta olekut mingi aeg sõitma :D

Well, rohkem ei karanud põhjuseid pähe miks ma seda teen. Nüüd vaataks miks seda mitte teha:

• tervislik ja värki - vereringlus muutub paremaks, kopsuvähjatiidu oht kaob
• energiat on rohkem - teadupärast neutraliseerib nikotiini pulk c-vitamiini ja ma jõuan rohkem kui enam ei suitseta.
• võib saada miljonäriks - suitsu paki raha investeerin bingo lottosse :P
• jääb rohkem aega - milleks? jääb milleks aega?

Masendav, ma lootsin, et saan selle postitusega omale selgema ja postiivsema pildi maha jätmise suunas aga mis välja kukkus pole just kõige ilusam roos kimbus. Tuleb vist vana hea "fight them until we can't" taktika poole põõrduda ja uuele katsele minna.

Roy Orbison - Pretty Woman

Edit (22:58): Polnud just kõige lõbusam väljas väriseda need kaks minutit tubaka saatel hingates sisse mingit tossu. Ja tuppa tulles ei tundnud ma ennast küll nüüd targemana.

Saaga jätkub: olematu liikluskultuur Eestis II

Dan dan daaa.... (see sehv filmi muusika). Uue aasta numbriga on osade autojuhtide suutmatus rooli keerata maarjamaal teedeks nimetatavatel asjadel jõudnud oma evolutsioonilises arengus järgmisele tasemele...

Eile öösel veeresin oma automobilega mõõda Rannamõisa teed kenasti kodu poole, et lipsata linade vahele põõnama. Mõned verstad olid jäänud sõita kui avastasin, et ma pole siin teel enam üksi. Paar sada meetrit eespool keeras üks neljarattaline saamatult külg ees mu ette. Tümakas mängimas mõtlesin ma omamisi: "noobs...".  Aga johhhaidiiiii! Trall sellega läbi ei saanud vaid vastupidi, - tekkis kohe action stations, action stations, we got a bugi. Willco, commiting. Eessõitev juht kaotas äkitselt kontrolli oma vankri üle või üritas, jumal teab, jäärallit riiklikul maanteel harrastada. Algaja näoga juht keerutas seal mõnusalt lumisel teel nagu Linnar neljapäeva õhtuses filmis ennast linade vahel. Mina seevastu võtsin vaikselt hoo maha vältimaks õnnetusi kuni märkasin, et meie loo kangelane seisab risti teel. Mu käsi liikus roolil signaal nupu peale ning õrnalt vajutas selle alla. Mu tuututav auto vajus vaikselt edasi kuni jõudsin härraga kohakuti ning peatusin. Pöörasin pea paremale, et näha seda jörrri kes liiklusreeglitest kinni mitte kuidagi pidada ei taha. Tõtt vaadates suu munni täis vennaga, pilkasin korraks auto üle ja ülla-ülla puudus numbrimärk. Peas keerles mõte: "wtf, peaks äkki vilkuri poistele sellest märku andma või minna autost välja ja kütta kaussi sitasele pederastile."

No munnilihavõileib raisk ma ütlen, türamaeivõi. Putsi noh, kui autot ei suuda oma kontrollile allutada siis ära üldse mõtlegi rooli taha ronimisest. Kuradi mähkmekandjad peaks kodus emme süles putru sõõmas, mitte üritamas näitata oma rullnokslust kusagil teedel. Või kui tõesti oli pihkulõõjal plaanis jäärallit sõita siis tra, tehku seda sellises kohas kus liiklust pole või on minimaalne. Mitte suurel maanteel. Ma saan aru ja teinekord minulgi kummitab peas laul "ridi-radi-ralla, kurvis gaasi talla" ning pöörded põhjas lendan kurvi taguots ees. Aga ma veendun enne asja ohtuses ning teen seda liiklejatest tühjas kohas.

Eniveis, ma ajasin oma auto uuesti liikvele ja mõtlesin, et perrsse nende noobidega (@1:00).

Vortex Involute - Essential

Hommikused ummikurõõmud

Hommikud on ilusad, saab enam vähem inimlikul kellaajal oma silmalaubad avada ning astuda vastu uuel ootuste rohkele päevale. Peale voodist välja kobimist teen kiire wc ringi, hüppan arvuti taha expan Mafia Warsis. Kusagil vahepeal joon klaasikese mahla ja riietun salamisi ning tõttan autosse, et tööle minna. Lust ja rõõm algab juba sellest hetkest kus tihedas liikluses tuleb ennast Rannamõisa teele pressida. Natuke sõitu ja siis algavadki pidulikult igahommikused ummikurõõmud ja ilma irooniata! Mulle meeldib Tabasalust tuleval teel vaikse 10 km/h kiirusega veereda. Plaadilt või USBlt kõlab maailma parim muusika, istun rahulikult rooli taga omades mõtetes. Mida veel hommikult tahta?

OMD - Walking On The Milky Way

Ei suitsule, jah elule

Ma tunnistan täitsa ausalt, et mul on jube kopp ees suitsetamisest. Juba pikemat aega. Aga vahi raisakull on suutnud mind nikotiiniga jubedasse sõltuvusse viia ning mu ajupesu saanud aju on arvamusel, et ilma tossava tubakata pole siin maailmas võimalik üldse enam elada. Eks ta tõsi ole jah. Rasked ajad või nii... TäPe või PuPu mürab nagu üks kuri karu kunagi, väljas võtab kott külm varbad lausa jalast. Ja härra sigarett on ainuke kes aitab raskeid aegu üle elada. My ass rsk #!$@%£

Loogilised Poisid - Poolehoidjad

Uus pesa

Mu mitteametlikud uue aasta lubadused seisnesid õnneliku elu elamises. Need lubadused ei kujutanud endast mitte midagi konkreetset stiilis "ostan endale teleturust torso tigeri" või "jätan suitsetamise maha". Vaid lihtsad valikud mis toovad mu musta argipäeva päikest. Esimese otsus tuli mõõdunud aasta lõpus kui ma ühel heal päeval sain võimaluse töökohta vahetada. Teine oli juba suuresti mõjutatud esimesest - elukoha vahetus. Kõik eeldused selleks olid ennast varmsasti valmis seadnud, alustades sellest, et uue ameti ja elukoha vahele tekkis 50 kilomeetrine must auk ning lõpetades sissetulekute paranemisega hankimaks uut pesa.

Põhimõtteliselt idee kolimiseks küpses juba mitu nädalat peas aga polnud süüdet asjade liigutamiseks. Arvatvasti ma oleks edasi rahulikult kubetanud nagu laiskloom tagurpidi puu otsas rippudes. Suured tänud Madlile kes viimase tõuke andis ning aitas elukohta otsida!

High Contrast - Days Go By

Kui läbirääkimised vilja ei kanna...

...siis saatke vastaspool oma seitsme kodinaga asumsisele ja ise kõndige päikese suunas minema (ehk screw you guys, i am going home ;). On ilmselge ju, et peale pikale veninud läbirääkimisi, kasutades nii meelitamist kui keelitamist raiub teie oponent nagu siga aja vahel ning ei ole nõus mitte mingisuguseid järeleandmisi tegema. Ja mitte kuskilt otsast. Klapid silmade ees, noh. Veel hullem on see, kui diskusioon pööratakse sujuvalt uuele teemale ja sulle tõmmatakse teise asjaga kott pähe. Pole nagu mõtet lasta sellel jätkata, sest ma võin oma visioonid iga kell mujal realiseerida.

Miks ma sellest üldse räägin? Kas mul peale whine midagi asjalikku pole kirjutada? Nimelt mulle sattus täna kätte tark raamat kus räägitakse kokkuleppe saavutamisest läbirääkimistel ilma järeleandmisi tegemata. Kooli töö muide :) Peale mõnda lehekülge ning eelnevat aastat analüüsides selgus, et ma olen kahes läbirääkimistes osalenud mis mitte kuidagi vilja ei kandnud. Nüüd kus ma olen ühest diskusioonist kenasti paar nädalakest eemal olnud (nimetage seda põgenemiseks kui tahate aga rumalad olete ;D), muutus mu elu kõvasti harmoonilisemaks :)

Biffy Clyro - Moutains

Lido for the win

Nende lagede pähe kukkumise juures on Solarises vähemalt midagi ülipositiivset - Lido. Minu mõõdupuude järgi on see meie kauni maarjamaa parimaid söökohti üldse. Viimastel päevadel olen ma seal käinud tihedalt lõuna aeg iseenda näljahäda erinevate roogadega peletamas. Miks mulle Lido üldse nii seksikas tundub? Mõnus interjöör, hea teenindus jne... Olgu, need head omadused on veel paljudes teistesgi kehakinnitus kohtades täiesti olemas. Aga Lidos mulle meeldib kandikuga ringi plätserada, vaadata himura näoga mida ma täna söön ja siis matisev toit oma taldrikule lunida.

Trinity - Unetus

04.01.2010

Homse hommikuse päikesega saabub suur päev kus ma peaks asuma uuele töökohale. Iseenesest põnev värk. Aga üks päev ma nägin värvilist unenägu sellest kuidas ma olin Afgaani väljaõppes ja asja ajab kurjaks pisike fakt, et ma nautisin seda. Ma nautisin seda nagu hommikust koorekohvi limpsimist.

Tekib küsimus What will i do tomorrow?

Ja Rule - Reign

Selline päev siis mul

Tulin siis täna suure huraaga Malta aastavahetuste pidusdustelt tagasi ja oih imet. Mida rohkem Tallinna poole seda lumisem, mkay. Tegelt see polegi teab mis üllatus, aga teed, autoteed olid lumised. Rahvusvahelise Tallin-Pärnu kiirtee kannatas veel külg ees ära rallida aga in Paldiski - ainuke mida siin raskel MaSu ajal leida võib on lumi. Sahkasid kes rõõmsalt seda lund teeäärtesse tõukaks mitte. Sellepeale käisin külmiku kallal, võtsin sealt ühe sahtli ja läksin omale maja ette parkimis kohta rajama.

Mattafix - Big City Life