Ümberringi kurdab teatud seltskond vana pseudoprobleemi üle - neil on kevadväsimus. Ma ei mõista neid. Minus pesitseb energiat rohkem kui varem ja kevad on endaga lausa lusti majja toonud.
Täna käisin kergel ringkäigul Tabasalu pankranniku äärel asuval Aura loodusrajal. Erinevalt muust maastikust laiutab seal lund veel tonnide kaupa. Mine kasvõi suuskama. Või siis jooksma, mida ma ka tegin. Vaatamata porisele ning tuhmunud maale on roheluse järgi sooviv metaalune isegi täitsa ilus. Siin, seal,- igalpool võis kohata lund. Raagus puud ootasid lehestumisaega. Ja alla minnes nägin oja vaikselt vulisemas nagu see tõttaks tähtsalt mere poole. Erinevalt eelmistest kordades uurisin natuke map'i ja valisin seekord uue trajektoori. Ja enda rõõmuks leidsin üles tõotatud maa trepi, millest naabrineiuke hea mulle pajatas ühel pimedal talve õhtul. Nüüd ma oskan enda juurest minna otsemat teed pidi üles metsatukka.
Chicane - No Ordinary Morning
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar