Mulle meenub üks vestlus igakord nüüd kui mul oma auto ja ma Pärnusse sõidan. Kunagi ammu, ühel soojal suvel sai Tanelil Pärnu koolis käimise ajad läbi ning koitis tema lõpupeo päev. Mina kui hea kammraad olin sellele pidulikule peole loomulikult kutsutud. Tegu sooja teisipäevase päevaga ja et õigeks ajaks kohale jõuda tulin ma kiiru ja häälega Tallinast praktikalt. Kõik läks hästi ja ma sain üsna ruttu peale. Teel suvepealinna tuli juhiga vestluseks Budismi teema ning roolis taga istuja rääkis selle usundi võludest ning mismoodi tema seda oma maailmas näeb. Ta ei rääkinud nagu üks padu usklik, veel vähem nirvaanast ning Budismiga seotud sügavustest vaid pigem teekonnast.... Pubekas nagu ma olin mõtlesin: "yeah, somekind a wackjack beliver und stuff", kuigi ma mõistsin väga hästi millest ta rääkis. Millest mis polnud seotud usundi kummardamisega...
Üleeelmise aasta lõpus vestlesin Tiiuga Budismi teemadel kuna mind see huvitas ja tema ilmselgelt targem ning sellega kokkupuutunud. Ning ta ütles, et oma olemuselt olen ma Budist, mis sest, et ma ennast absoluutselt mitte usklikus pean. Tal oli õigus, mu käitumine peegeldas mustreid mis viitasid hingede rändamise usule...
Mõõdunud aasta suvel kui mu õnnelik elu julmalt veristati ning ma ekslesin sihituna, lootes leida vastuseid oma kukkumisele tutvusin selle teemaga uuesti. Tuli välja, et elu mida ma olin enne crashi elanud vastas täpselt raamatus kirjutatule...
Thomas Wanker - Elope (I apologize for the all Googelers for miss leading towards search of this beautiful song. If you ever find it, let me know.)
Nojah aga mis seigad veel olid, kui lõpupidu läbi sai?
VastaKustutaNendest, maybe, teine kord, teistes lugudes ;)
VastaKustuta