May 5, 2010

107 lugu (rewritten)

Seitsmes osa

Kaamera liigub Viljari suunas kellel on käed puusas ning ta sammub vaikselt köögi poole. Ta keskmise, mis on ühtlasi kõige suurem, sahtli ja võtab sealt tee paki.

Viljar: "Kuidas see nüüd õieti käis."
Laura, kõnnib Viljari seljataha: "See on imelihtne. Vesi peab paar minutit jahtuma umbes 80 kraadini. Siis tuleb lasta punasel teel 3-5 minutit tõmmata."
Viljar: "Parim maitse."
Laura vaatab teda ning kõnnib kaamerale lähemale: "Jah, täitsa õigus."
Viljar, kes on jõudnud nüüd akna juurde vaatab sealt üksipulki välja: "Vabandust. Mu pea... seal on palju uusi asju."
Laura najatab komplekste köögimõõbli najal ning jälgib Viljarit.
Viljar: "Ma peaks midagi kirjutama."
Laura: "Kolm aastat on täis saamas."
Viljar: "Õige, kui ma kirjutamist alustasin siis ma lubasin, et kunagi lõpetan. Kolm aastat ja 107 lugu."
Laura näole on ilmumas naeratus: "Kas see kõik juhtus minu või sinu peas."
Viljar naerab: "Pole õrna aimugi."
Laura vaatab uurivalt kõiki lugusid: "Mis nendest siin saab?"
Viljar pöörab pilgu õuest tuppa: "Kõik jääb bitidena siia alles."
Laura: "Ja sina."
Viljar: "Ma usun, et leidsin selle mida sai nii pingsalt otsitud. Naljakas. Kogu see aeg ootas ta mind, mu silme all."

Kaamera eemaldub vaikselt kaugustesse ning fookus muutub sujuvalt mustaks.

John Frizell - Murphy's Body

4 comments:

Populaarsed