19. veebruar 2010

Nüüd tehakse

Kui Viljar kooli jõudis oli loeng juba alanud... Nõnda ta ronisgi kikivarvul klassi, leides seal omale laua pinginaabri juures. Hiirvaikselt istudes hakkas telefon järsku röökima, mille peale noormees koukis kõneseadme taskupõhjast välja, mõeldes, et WTF, kes see Tyra Banks nüüd küll helistab. See oli till. Viljar lükkas viisakalt kõne tagasi ning istus toolile. Pinginaaber, Deniss, ütles, et lektor oli just tema järele küsinud. Viljar imestus oli suurem kui maakera: "Miks küll? Ega ometi ma oma referaati esitama ei pea?" Referaati esitajad olid ammu välja valitud ning ka esitamised olid omadega antud aines läbi saanud. Aga mis hiljem välja tuli, oli see, et õpetaja klassi ees leidis Viljari referaadi olevat ainulaadse ning ettekandmist väärt ning küsis kas särasilmne noormees on nõus esitama. Viljar vastas selle peale, et andke kümme minutit...
"Nüüd tehakse" on järjekordne ownim suhtumine mis mul on ning see tänane lugu oli sellest. Loomulikult normaal oludes on ettekandmiseks kõva mitme päevane ettevalmistus aeg mis sisaldab endas kirevat slaidshõud, peegli ees esinemist...oo wati... i don't do that... jne... Kuna normaal olusid ei paista eksisteerivat siis tuleb asi lihtsalt kätte võtta. Võimalik, et mu hukatuseks saab tundmatus kohas vette hüppamine aga ma ei karda seda :) Kui midagi on vaja ära teha ja isegi kui ma seda esialgu ei oska siis ma ei pilguta silma vaid võtan käed rusikas vastu selle mis on tulemas.

Vitamiin - Tiigrikutsu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Populaarsed