Töökoht

Hei-hopsti, mu töörüblikud ja shalngid 😎 Otsustasin tänase positutse pühendada tööle kandideerimisele kuna töö kui selline on oluline komponent meie elus. Veedame ju 8 tundi päevas (aaaa, see on keskmise kontorihiire pealt võetud) sulli teenides, et saaks oma maine elu siin ära elatud. Variant on ka endale vöö ümber panna ja kuskil turu platsil kärtsu ja mürtsu teha ning kiiresti 99 neitsi juurde saada...

Anywayz.... Ma sain oma esimese päris töö kuskil selle blogi alguses. See võis tegelt isegi aasta varem olla. Loomulikult olin ma varem maasikaid ja kurke korjanud. Ajalehti müünud. Ajalehti teinud. Progenud. Ja õdedelt-vendadelt erinevate müügitöödega rahhi saanud. Päris töö all ma mõtlen sellist kus annad kolm tilka verd ja tõotad tähtajatult esmaspäevast reedeni kupjale meelehead teha. Enne kui all kommentaariumis normima hakkate (hahhaa, te ei tee seda nagunii) siis jah on ka vahetustega tööd. Skeem jääb siiski samaks: kolm tilka verd ja kuulõpus ilusad numbrid pangakontol. Viimast juhul kui konto pole arestitud. Aga pohh, siis laseme raha kanda naise koera kontole.

Mina sain oma esimesele tööle nii, et tuttav kutsus. Onupoja poliitika as is finest. Ja ausalt tunnistades siis miski aeg saingi järgmised tööd samamoodi - keegi kutsus. Päris kandideeritud tööle asusin circa dekaad hiljem. Ärge nüüd mu jutust välja lugege, et ma ei tegelenud kandideerimisega üldse. Ei, ei. Vastupidi. Juba esimese töökohaga DDOS'isin cv.ee online nii kui sain ja aint kanideerisin. Kutsuti ka vestlustele....

Aaaand here we are. Kusuti vestlustele. See ongi see miks ma tahan oma südant puistada. Ma mäletan väga hästi. Olin noor ja loll (miskid haridust tõendavad dokud olid olemas) ning ilma oskusteta. Toona oli tööle kandideerimine jube kole ja hirmutav. Eriti kui sul pole ühtegi vägitegu ette ka näidata. Need piinilkud hetkel seal intervjuul. See higistamine ja närvitsemine. Lõpuks sai see sajandi pikkune piin eee töövestlus läbi ja jäid ootama sõnumit: "tänks mate, aga no sir". Masendav. Seal sa siis oled noor ja kogemusteta ning tööle ka ei võeta. Me võiks nüüd diskuteerida ka teemal värske ülikooli lõpetanu vingumas miks tööle ja kõrget palka ei saa. Aga see pole mu mõte.

Aasta on 2019. Olles olnud teinud tööd erinevatel kohtadel. Nii arvuti süles koduses Eestis kui ka relv käes kaugel idas. Teadmisi kogemusi on kuhjaga. Rind on rasvane (või on see hoopiski õllekõht 😲) ning seetõttu on hirmud ületatud ja maakeeli öeldes poogen nende intervjuudega. Ja jällegi - ma ikka käin. Viimane oli jaanuaris. Nüüd lihtsalt tean, et tööle kandideerimine ei võrdu keskaegse piinariista ohvirks olemisega. Seega juhhei mulle :)

Kuna ma olen nüüd vana päss... eee on ohtralt kogemust ja nüüd olen ma seal töövestlusel teispool lauda. Valimas uusi kolleege (evil laugh). Ja tegelt hiljuti just tegingi seda. Nimelt kõik algas sellest, et meil on firmas üks kes on huvitatud mu valdkonnast ja nagu õpib ka seda. Eraldi nn vaba ameti kohta meil pole kuid ikkagi koos meie personali tüdrukutega tegime ettevõttte sees lõpuks konkursi leidmaks mulle minion ja just juuniori tasemel.

Que? Küsib habetunud firmaboss mujalt. Lauslollus ju kogenematuid tööle võtta. Ajaraisk! Koolita veel neid ka.... Ma ainult rullin maas ja naeran selle peale :D Miks me üldse loome juuniorile töökoha ja osutame panustada oma väärtuslikku aega tema koolitamiseks ning arengusse? Minu vastus on lihtne (kuna ma ju olen budist vist :) on aeg tagasi anda see mis ise kord võetud. Ma arvan ja usun, et nii minul kui ka mu ettevõttel on moraalne kohustus ka panustada uutesse. Me ei saa alati eeldada, et maailm on naturaalselt sündinud tipp eksperte täis ja neid ainult palkame.

Miks on siis nii oluline raisata kellegi uue peale? Lihtsam oleks ju palganumbrile natuke juurde liita ja teisest unicornist keegi üle osta. Nagu ma ütlesin, moraalne kohustus. Eksperdid ei sünni. Sina kui kogenu ja sina kui firma aita kommuunile ja ühiskonnale kaasa. Kasvata ka juunioreid. Isegi kui seesammune juunior sinu juurde terveks eluks ei jää oled sa andund inimesele võimaluse. Ja sa oled andund ka endale võimaluse. Viimast nimelt läbi selle, et kui kasvõi väike hulk ettevõtteid kasutab sarnast mõtteviisi siis sul on loota ju tulevikus eksperti ;)

Kirjatükk sai päris pikk seekord ja ma loodan, et mõte oli ka piisavalt arusaadav - panusta uutesse, anna neile võimalus.

Cheers!

Avicii - Tough Love (feat. Agnes & Vargas & Lagola)