Töökoha vahetusest kui "kõik on hästi"

Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks. Mine metsa, vale algus sellele laulukesele. Aga kui tegelt tahta siis see on väga hästi tänase päevaga seotud. Nimelt, lõunalt tulles jalutasid kaks pätakat mõõda ja siis üks neist laulis "eile oli keka tund. Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks". Ja tööga on see nii palju seotud, et ma ju tulin lõunalt tagasi tööpostile. winks-winks 😉

See mõte on mul mitu nädalt peas keerlenud nagu balleriin teatris. Tööd ma vahetama hetkel ei plaani hakata vaid pigem lobiseks internetti miks ma seda kevadel tegin. Loo soojenduseks, vähemalt enda vaatevinklist, miks üldse tööd vahetatakse on suurem palgahimu, vanas kohas liiga kaua oldud (3 aastat :D), vanas kohas on toimunud muutused ja keskkond on läinud pingeliseks ja veel ehk lihtsalt eriala vahetus.

Kui mina eelmise aasta detsembri jõulude aeg oma kandidatuuri sisse andsin ei olnud mul ühtegi motti miks peaks üldse tööd vahetama. Brausisin ma pühade õhtul tseevee online ja nägin ühte (no kuule, terve posu ikka ju) kuulutust ja mõtlesin yolo - kandideerin. Ja oh seda uue aasta üllatust kui 3 jaanuaril nägin kutset intervjuule. Ka siis oli mu pea suht lahtine ehk yolo, katsume ja vaatame mis saab. Ja pealegi Viljar tuleb aeg-ajalt kandideerimise trenni teha, et sa rooste ei läheks.

Sel hetkel, eelmises kohas, nimetame firmaks "Small" olin ma peaaegu aasta töödanud. Ühtegi muret ega poltergeiste vaevamas polnud. Kontor oli pisike ja suht IT chill-out stiilis (mõned asjad olid veidrad aga ok). Töö vaheldusrikas ja põnev. Koleegid lahedad ja nendega sai palju nalja vistatud. Ühtegi musta rebast polnud kellega kana kitkuda. Olin ühe aastaga omandanud rohkem teadmisi kui varasema viie aasta peale kokku ja seda tänu Smallis töötamisele. Äramineku hetkeks oli ootamas palgakasv. Ehk ideaalne, saate aru ideaalne. Idüll. Mida elult veel tahta. Aga....

Nagu ma üle eelmises lõigus kirjutasin siis cv saatmise hetkel oli mul yolo startuppi kandideerimisega. Asjad hakkasid oma elu elama esimese intervjuuga. See oli super. Ütleme parimaid kogu mu elu jooksul. Ei olnud CIA stiilis üle kuulamist "misssa viie aasta pärast teed" - "ah minge p***i (poodi)". Ja jutu lõpuks tuli välja, et üks vana tuttav oli kes intervjueeris. Ära minnes ta ütles, et ma olen nagu jõulukingitus neile. Wow. Yolo hakkas vaikselt kustuma ja peas tekkisid mõtted: kui äkki lähekski?. Lisaks intervjuule pidin tegema proovi töö. Ja tõtt õelda see oli esimene "esse" stiilis proovi töö kus ma isegi pingutasin, nats. Smalli proovi töö oli muidgi ägedama aga see ei mahuks võrdlusesse.

Mõõdus nädalake-paar ja asi oli klaar :D Ehk tuli eitava tooniga vastus. Kuna mul oli yolomeeter veel poole peale siis nutma ei tihkunud ja jätkasin oma igapäevast elu. Minu heaks üllatuseks saadeti kuu aja pärast uuesti kiri ja küsiti kas oled veel huvitatud - YASSS! Läksin järgmisele intervjuule ja nägin järgmist eksi (kolleegi, mitte naist!). Siis oli selge. Thats it. Palga läbirääkimiste ajal ütlesin, et mul sada ja seened. Andke nii palju kui praegu saan ja oleme omadega mäel nagu mustlane mäel. See palga suhtumine oli natuke ajendatud ühest nende töötaja blogist mida ma järgin. Ta kirjutas seal, et miks läks väiksema palga peale kui võimalused mida elu pakub. Kõik märgid viitasid mu õigele tee valikule. Viimane intervjuu oli firma (hellitavalt) bossiga. CTO või VTO või kuidas iganes tänapäeval neid nimetataks. Väike hirm oli nahavahel aga äge oli. Ma olin oma otsuse teinud. Vahetan töökohta!

Nüüd pea pool aastat mõõdas ja ma olen igapäev tõdenud, et see oli üks neetult hea otsus. Why so? Ma olen mõelnud ja osaliselt läheb see mu elad-oma-elu töö juures teooriaga kokku. Isegi kui sul on praeguses kohas kõik väga viis ja motivaatoried on täpselt null ametikoha vahetuseks siis ära mata pead maha. Asi on väärtuses. Väärtuses mida sina saad pakkuda oma tööandajale ja mida sina saad vastu. Ma ei laida maha, et Smallis need asja paigas polnud. Vastupidi, kõik oli ju tipp-topp. Aga nagu näete saab alati ka enamat. Ma tunnen, et pakun hetkel oma idufirmale rohkem kui aasta tagasi Smallis ja elan palju ägedamat elu (jällegi, Smaliis oli hea). Ning ma usun, et sellest vahetusest võitsid kõik kolm. Mina, idufirma ja Small. Ma tean, et mu ametikoht kaotati seal ära (oh iroonia) aga äkki oligi see neile vajalik...

Igatahes neile kes läbi ei lugenud ja kommenteerimise eesmärgil lõppu kerisid. Isegi kui sa oled preagusega rahul siis alati annab saavutada midagi enamat.

Cheerios!

Lucas Estrada & LuckyLuke - Sunny Days (It's You) [feat. Nezen]

Mängime legodega (töö juures)

Ah, et see meedium siin on hakanud Kgeeniuse kombel treima clickbait pealkirju mille taga paistab vastu tühi õhk ja faktide väänamine jutu ilusamaks muutmise nimel. Oeh noes. Nii madalale ikka ma ei laskuks. Enne läheb see ajaveeb siin kinni nagu viis kopikat kui hakkan lihaveiste kombel väetist tootma....

Aga waddap then? Esmaspäeval kogunes punt meid kokku ja mängis ka päriselt legodega. Täpsemalt panime tuletõrje autosid kokku. Seda juttu saab ainult kaheti lugeda. Kas vanakooli vabriku proua stiilis, et no mis lollus see veel on. Töö juures mängitakse nagu lasteaias. Või siis pikka hipsteri habet sügades ja ingelinvestori silmade läbi - jeesh, selline see startup elu ongi. Chill ja grill ning innovatsiooni loomine käib. Mõlemad versioonid on õiged.

Tegelikult osalesin üle pika-pika (pikema kui vastaliug) aja ühel asjalikul koolitusel - LEAN. Üldiselt kui ma läbi mis häda sellistele koolitustele satun siis jahub keegi kuskil tahvli ees magedat teooriat. Soola unustan ka igakord maha ja seega tulebki tarka nägu teha ja samal ajal tinderis vasakule ja paremale viibata. Seekord jah, teooriat oli ka ja oli isegi huvitav. Missest, et ma varasemalt sellest juba näpu otsaga teadsin. Kogu trall läks põnevaks peale viimast veipi pausi kui toodi välja legod ja me pidime auto tehast mängima. Kes on LEAN lähenemise ja Toyota edulooga kursis see juba aimab.

Legodega mängimise eesmärk oli praktiliselt läbi elada kuidas teha LEANi. Või olla LEAN like suhtumisega. Meid pandi nelja gruppi kes olid siis erinevate auto komponentide vabrikud. Lisaks oli kogu tootmis protsessi vahel ja lõpus kvaliteedi insenerid. Ja tehaste vahel liikus ühe inimese näol virtuaalne veok. Anti ülesanne ette, et klient tahab x aja jooksul nii palju masinaid. Lets'go. Niisiis mängimsime tehaseid ja auto toomist firmat. Esimese korraga tulemus oli masendav - 2 kordne miinus. Jälgides LEAN printsiipe pidime oma tootmis ahelast "prügi" välja viskama. Ehk tegime mõistuse tormi ja viisime paar tootmis üksust kokku, muutsime tootmise ahelat ja uuele ringile. Aaand you are failed. Jälle läks rappa, kuigi tulemus oli parem kui esimene kord. Uus brainstormig, tootmis ahela improvimine ja järgmine katse. Õnnestus. Saime 30% kasumit.

LEAN ise on huvitav lähenemine mida ma alateadlikult olen osaliselt paraktiseerinud terve elu - prügi tuleb eemaldada. Aga selline kiire ja praktiline läbi mängimine auto tehas näitel oli super! Miski tunnikene läks aga see juba andis nii hea suraka miks teema oluline on ja kuidas see mõjutab. Ma pakun, et kui puhas teooria oleks olnud siis oleks nagu ikka - oii kui põnev aga ok võtan ainult teadmiseks.

Kui koolitusest oled huvitatud siis Jari Kukko on da man.

Sal De Sol - Another Change (Extended Mix)

Miks ma õpin

Vihmaste olude sunnil võtsin eile ennast lõpuks käsile ja alustasin poole aasta taguse mõtte ellu viimisega. Ma ei hakka wanderdama, et oh issanda jummala püss kus see aeg lendab. Sest kuhu ta ikka lendab. Pigem oli asi vanas heas "alustamises" kinni. See on alati nii. Kõige keerulisme on teha see esimene samm. Tundub jube keeruline aga tegelikult on lihtne...

Kindlasti uudishimulikumad põngerjad soovivad teada kuidas ma ägedat ma siis tegin. Nooo, pikalt mitte peatudes tegin tutvust moodsama aja veebi arendusega ehk alustasin React'i õppimist. Jeesh, i know mingi müstiline asi, aga pole hullu. Tegelikult ma tahtsin rääkida miks ma "kogu" aeg õpin.

Et miks ma siis õpin või kuidas mingi veebitehnoloogia üldse mu erialaga seotud on. On ja ei ole. Õppimise kohta ka midagi sellist kui oma erialast rääkida. Siis see on õnneks/kahjuks paratamatus. Infotruve on oma olemuselt selline, et kogu aeg peab prillidega tuupurit mängima... ee õppima ja olema kursis viimaste krattide ning nõksudega. Ja peaelegi tehnoloogia on juba kord selline, et uued paremad(?) asjad lendavad selga ja nõnda sa siis pead seda tralli aksepteerima.

Aga ma ei õpi sellepärast, et oleks soe töökoht kuskil kontoris. Pigem vist õppimise ideoloogia on viinud mind sellise erialani. Hing ihkab kogu aeg midagi uut ja põnevat. Uus ja põnev tuleb õppides, avastades, katsetades. Loomulikult võiks ju midagi muud selle asemel teha. Näiteks papasid-mamasid silm punnis peas TV3 vahtida ja pihku itsida (for reals, kas keegi päriselt ka vaatab). Või muid ausamaid ja ägedamaid sarju vaadata. Või arvuti mänge mängida. Meelelahutus rohkem kui rubla eest. Tunnistan ausalt, et viimase aastakümmnega 😀 on mu sarjade ja mängude oote list veninud pikemaks kui lõdva püksikummiga tüdruku (poisi poisi) püksikumm.

Ärge nüüd viimasest lõigust ennatlikke järeldusi tehke stiilis "omg, elu nohik". Enda jaoks ma tegeln mõislikuks koguses enesearendusega. Pigem järgmine klass omaette oleks käia sajandeid ülikoolis ja saada 10 baka kraadi.

Kas keerata see jutt nüüd motivatsiooni kõneks? Dunno. Jah ma võin siis mingit häma ajada mis isegi võib mõistlik tunduda. Aga ma ei sunni kedagi millekski. Ma saan ainult õelda, et (uute asjade) õppimine on sama lõbus kui järgmine netflixi originaal sisu. Ma saan ka õelda, et õppimine värskendab su mõistust ja (teeb nooremaks? 😀) hoiab su vaimse osa vormis. So, kui te olite seal kus ma pool aastat siis tehke julgelt see samm ja alustage. Ma ikka aeg-ajalt kui näen, et midagi käima ei saa siis lihtsalt hüppan kinni silmi sisse ning lasen asjadel areneda. Kui te isegi ei ole seal vaid vaatate, et WTF milleks õppida. Siis give it a try. See ei pea IT olema, võite kasvõi ikebanasit vorpida. Iga õpitud uus asi teeb sind paremks.

Chop, chop 👏õppima!

IzzaMuzzic - Adventure (Original Mix)

Puhkamine = põgenemine?

Kuna mul on just algamas "puhkus" siis puistaks oma südamekest mida mina kogu sellest business'ist arvan. Ma olen varasemalt siin samas blogis ka nämmutanud puhkuse teemat. Ma ei hakka linki välja otsima kuna ei taha eelneva ideoloogia sisu tuua tänasesse.

Läheme puhkusele. Mida see tegelikult endast ette kujutab? Et miks sa lähed puhkusele, miks sul on vaja puhkust? Vastus oleks, et tahad puhata kuna oled väsinud. Või mis? Minu jaoks tekib siin terve ports müsteeriumit, et millest sa nüüd kulla kontori hiireke väsinud oled? Vastad tööst. Oh well. See osa ongi minu jaoks täielik müstika. Kui miski asi sulle väsimust, tüdimust tekitab siis miks sa seda üldse teed? Ma saan aru. Tööl tuleb käia, et saaks kodus leiva ja klubis joogi lauale. Aga...

Mõtle nüüd. Tööl veedad sa reeglina 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas. See on ju paras ports aega elust mida sa elad. Aeg oli miski 2009/2010 vahetus kui vahetsin esimest korda tööandjat ja ma ütlesin miks ma seda teen. Tsitaati peast, sõna sõnalt ei oska välja võluda aga mõte on sama millega seda lõiku alustasin: ma ei taha veeta osa oma ajast tehes midagi mida ma ei naudi. Mu hing ihkab elamisväärset elu. Ma ei ole oma ideoloogiat muutnud. Töö on elu osa ja see peab olema meeldiv elu osa. Hetkel saan tõdeda, et see 110% nii ongi.

Nüüd teemaga edasi minnes. Töö on minu jaoks üks osa jõe voolust. Täpselt samaväärselt nagu magamine, söömine, lastega olemine, hobidega tegelemine. See vulin mida ma naudin ja mis on osake minu elust. See on see mis teeb minust minu. Need on lained milles ma triivin. Ja sellepärast ma ei usu puhkusesse kui sellisesse. Puhkust ei ole olemas ega seda pole vaja. Vastasel juhul on midagi valesti kui sul on vaja puhkust. Puhkus kõlab minu jaoks kui põgenemine probleemide ja reaalsuse eest. Mina naudin oma tööd ega ei näe, et selle eest peaks kuhugi Kanaaridele põgenema. 

Puhkus on midagi sellist kus sa pead oma igapäeva voolust välja rebima. Sorry, mu aju ei ole selleks engineeritud. Igasugune fluktuatsioon kahjustab mu olemist. Ja üleüldse miks sa peaksid põgenema Türki puhkusele asja eest mida armastad. Käid oma naisest / mehest / lastest ka puhkamas?  Ma armastan sind aga mitte järgmised kolm nädalat. Does'nt make any sense to me.

Ja miks ma lähen "puhkusele" 😁 Peamiselt blameiks seadust. Miski ports päevi korraga välja võtta on pärisorjale kohustuslik. See on üks põhjustest. Seda kõrvale jättes siis jah järgmised x arv päevi ei käi ma ma kontoris plätusid kulutamas vaid veedan päevase aja kuskil mujal. Aaaaaga see ei tähenda, et ma ennast täielikult välja lülitan.  Kolleegidele seletasin ka, et olen saadaval ja võimeline diskuteerima work related värki. 99.9% nüüd loevad, et oh mis loll ja jobu. Ei oska puhata. Sorry, oskan küll ja arvatavasti enda jaoks paremini kui sa. Nagu ma ennist mainisin, et igasugune välja lülitamine armastatud asjast lõhub mu olemust. Loomulikult ma ei kavatse päevad läbi läppariga kuskil Egpituse rannas riot saatel tööd teha. Ma lihtsalt võtan pöördeid vähemaks. Ja nii lihtne see ongi.

Seega kui midagi/kedagi armastad sa ei lahku ja võta "puhkust". Ma jään alles ja olen alati olemas. Võimalik, et mitte nii nagu miskil x perioodil aga i will always be there.

Lisaks lõppu, kui eelnev jutt ei müü siis mul pohlad ja nendest saab teadagi mida - moosi. Puhkusele minekul nagu kõigil muul: magic has its own price. Hind on lihtne - tekitab pikas perspektiivis teadlikult endale mentaalset traumat. Noh 3 nädalat läbi ja tagasi tööle? Kena stress ju. Hakka ennast kurssi viima erinevate asjadega. Astu tagasi paati ja mine uuesti vooluga kaasa. Keeruline, eks? Ja siin on teine asi mida ma teen kui "puhkusele" lähen. Ma ei alusta puhkuse järgset perioodi täis pika töö nädalaga. Vaid neljapäaev ja reedega. See kindlustab mulle, et kui ma olen isegi voolust väljas olnud saan sinna sujuvalt tagasi.

Solar Fields - Feelings

Comms history of filx II

Kas sa mäletad oma esimest telefoni? Kas sellele oli välja ulatuv antenn, kahe värviline ekraan ja äkki ka klapp? Kui jah, siis võid rahulikult tänase loo üle lasta ja natuke diivanil lõsutades järele mõelda, et kõik jäävad vanaks 🎼 Loomulikult ma ei keela sul hoopiski heldimusega tõdeda milline oli elu back then. Back then, when? Noo võtame aasta 2000 +/- mõned aastad.

Viimases eelmises (kui see oleks olnud viimane siis kuidas saab eksisteerida post mida hetkel loed?) rääkisin sellest kuidas esimene digitaalne kommunkatsioon sai tehtud arvuteid kasutades. E-maili ja jututbade teel. Täna potsatame järgmisse ajastusse kus mobiiltelefonid muutusid hmmm tasukukohasemaks. Vähemalt mulle. Mõnele varem, mõnele hiljem. Sain oma ajusagratest nii palju välja pigistatud, et esimesed telefonid mida kasutasin olid Ericcson brandi omad. Jah, siuke firma. Eks tol ajal oli Eestis kas Nokia või Ericcson. Miskid Alcatel'id ja muud loomad hulkusid ka ringi aga popid olid Nokia ja Ericcsoni kõne aparaadid.

Nagu noorukitele ikka omane pidi telefon taskus olema. Pohh, et sellega instas pilte ei saanud saata või angry birdsi toksida. Rääkimata youtubest. Oli selline äge antenniga aparaat. Sai helistada ja SMS saata. Kahjuks käis uhkete asjadega kaasas ka oma lõiv. Funktsioonid mille jaoks telefon mõeldud oli, olid lihtsalt kallid. Miski hetk ma mäletan, et kui vend sai esimese telefoni siis pidi Radijolinias pm 3 tilka verd andma ja seda ka ema käpajälgedega. Teine variant oli olla rebel ja veel kallim kõnekaart võtta. Vana hea simpel. Ja ühe minuti helistamise hind oli 8 krooni (kui suurusjärku võrrelda tahad siis rouglhy võrduks see täna 8 euroga). Lahe ju.

Et olid uhked telefonid taskus (võõl) ja helistada ei saanduki. Tekib küsimus kuidas siis kommunikeeriti. Lihtne. Leiutati kiirelt välja rotikad ehk vastamata kõned. Kui endal krediiti oli täpselt nii palju jägi, et saaks kõne alustada siis hellasid mõnele kellel teadsid olevat raha kaardi peal. Ja ruttu kohe pärast esimest kutsungit tuli kõne lõpetada sest kõne alustamises eest kooriti ka veel oma osa! Türi-lille-laat ma ütleks. Või vana veis nagu tolla ajal. Rahaboss helistas tagasi ja millest räägiti? Welll, eeeh. Olgem ausad "sama tarka" juttu nagu sa just praegu facebooki messengeris teed.

Õnneks aastatega asi paranes. Just, telefonid arenesid ja sai isegi juba ussi mängu mängida. Said sõpradega kokku ja kõik tagusid telefoni klahve ega teinudki enam lollusi. See oli suht esimene märk, et elu on muutunud. Mina ja mu sõprade vahel on tehnika. Ma ei kurda. Pigem on huvitav. Kui paar suve varem sai külapeal hulkumas käidud ilma telefonita siis nüüdseks oli elu igapäeva osa. 

Kõned ja SMSid muutisd ka odavamks. Tele2 ehk QSM buss viib iga teisipäev sind levialasse oli hinnaralli eestvedaja.

Siis me siis elasimegi. Kui miskit vaja oli, rääkida, kokku saada vms. Helistasime. Ei mäletagi kuidas vanasti sai koidula pargis kokku saamine kokku lepitud. Telefoni ju polnud 🤔

Sisukord:

1. Igavesti online
2. Communication history of filx, part 1
3. Comms history of filx II

Gil Scott-Heron - i'll Take Care Of U

Last time for weeks HiLows / PPP

See suvi on ikka jube nõme, ainult 19 kraadi. Omg, there is a fraking heatwave. Oh millal vihma sadama hakkaks. Seakari, jälle sajab ja ei saa randa minna. Ja ülelüldse jube kiire on kogu aeg. Ei jõua seda elu kuidagi ära elatud. Andke päevi rohkem tunde juurde, et jõuaks omadega mäele saada - literally everyone. Oookei, võimalik, et keegi siin lapikul maal ei unda nii palju ja on natuke aega ka mõnusat ilma nautimas. Aga ülejäänutele siin nädalakene+ kokkuvõttes:

• Korrastasin "kommunaal elu" ehk üritasin vahetada elektri paketi odavama pakkuja vastu aga jäin ikkagi EE külge. Võta näpust, et seal ka. Vahetasin ka igapäeva panga operatsioonid LHV vastu kuna SEB polnud literally huvitatud mu kulul kasumi teenimisest. 
• Käisin pulmas (ja olin fotograaf). Kui loodate pilti häha mu jäsemest kuhu on sõrmus ilmunud siis pettumus teile. Mul näpud liiga paksud või lihtsalt ei leidnud kodus värvilist traati millest sõrmus teha.
• Tegin neljarattalisele öövarjule suvise suur puhastuses. Täis ring ikkagi, vaha peale ja värgid. Veljed läigvad paremini kui pässa rixi tuunitud bemm. Ja jah, ma olen mõnigased ööd maganud autos. Väga mugav btw. Tagumised istmed alla ja ongi olemas romantiline 5 tärni armupesa eee voodi.
• Sõin täna lõunaks miski 420 grammi ceasari salatit. Teate küll see moodne kontori inimeste toit. Fit ja puha. Honestly polnud isu millegi muu järele. Ja näed anonüümne komenteerija - detailid olemas.

Et miks ma rage quitin (jälle?!?). Tegelikult ei lõpeta blogimist. Pigem kui ma esimeste postitega arvasin, et nädala kokkuvõtte on lahe formaat kus saab mitu kärbest maha lõõdud ühe hoobiga (julm, ma tean. kaevake ruttu kuhugi see mõrvar). Esialgne unistus ei ole reaalsus. Jah, ma saan oma nädala sündmused ühe postiga kiirelt kokkuvõtta ja done. Aga mu arust mõjutab see kvaliteeti ja toodab ainult kvantiteeti. Mis mis :D :D :D kvaliteedist me siin räägime te mõtlete. Nojah, miksit elutarkust ega tsakrate avanemist ma ei paku. Pigem enda jaoks kvaliteeti. Tahaks ikkagi kirjutada siis kui mõte on ja on emotsionaalne side. Olla asjaga hinge juures ning mitte pooleldi imeda teksti välja. Mulle meeldib kirjutada. Mulle meeldib kirjutada siis kui tunnen, et on see õige hetk. Sunnitud reaalsus nagu nädal per postitus pole see õige. Loob liba konteksti ja ei täida minu soovi. Soovi kirjutada eredamatetest hetkedest. 

Avicii - Wake Me Up

Hakkame koguma (raha)

Lugesid õigesti, õieti, õigsesti. Räägime täna natukene kogumisest. Et suunamuidjad ka aru saaksid siis räägime täpsemalt raha mitte südamekeste kogumisest instast (jah sellest võin ka kunagi muliseda). Põhiline motiiv selle kirjatüki sünnitamiseks on tuvide motiveeriv kõne internetis. Ja eks endalegi tuleb vahest kasuks kui neid teemasid üle korrata nagu kordamise ema...

Kui blogis nautke labidaga ringi kaevata. Või eksavaaatoriga - kes millega. Siis ma varemalt olen finantsbloggerit juba mõned korrad mänginud. Näiteks: Nipid minu taskust rikkaks saamise teel ja Miski pole võimatu. Kui sa jõudsid eelnevad ajaloolised postiused läbi lugeda ja oled ikka veel vaimustuses siis, lets roll. Lükkame seekordse palli veerema. Ajame atra. Laseme hobused lahti. 

Tuvide motivatsiooni plära oli iseenesest väga viis aga ma lisan omalt poolt sinna juurde kuidas siis päriselt pihta alata. Ma nüüd natuke teen ettekujutust ja panen ennast hmmmmz keskmise maarjamaalase rolli. Ma ei hakka nüüd täielist numbrilist joru ajama - mata keda see ikka huvitab? Räägime lihtsalt sellest, et oled täiesti tavaline pärisori, käid tööl, saad oma keskmist palka, maksad saksa kupjale lõivu (pangale laenu, või üürileandjale üüri). Sul on uusim iföön koos 1000 kõne ja sms paketiga. Sa käid vahest väljas ja selveris. Mõikad, tavaline inimene oma sissetulekuga ja kuludega. Kõrvale midagi ei ole pannud (va kruvisid soome ehitusbossi tagant).

Kuidas siis üldse alustada? Aktsiad, ühisrahastus, intressid, tagavara papp, higivabaraha, lambo jne. Jah ma saan aru, et jala finants maailma astumine on alguses hirmutav. Aga pole hullu one small step for... Kõige esimese asjana millest ma tahaks rääkida ja mis on sisuliselt vundament - harjumus. Just see on nüüd see esimene samm oma ägeda elu poole. Põhimõtteliselt pead sa ennast harjutama kogumisega. Hiljem kui juba miski rulli on kontol vedelemas võib juba edasi vaadata. Aga tähtis on alsutada ja harjumus sisse endale taguda. Kui ise ei saa hakkama siis ma võin paari maksahaagiga abiks olla 😁 Nali.

Jah, me kulutame iga kuu raske higi ja vaevaga teenitud kupüüri hunniku ära. Aga lähme muudame seda nautke, eks? Nüüd edaspidi (alustame vaikselt) paneme nt kasvõi 10 eurot oma sissetulekust kõrvale. Võid rohkem või isegi vähem panna. Alguses it really doesn't matter. Tähtis on ikkagi sellele salaraha rongile saada. Kui oled rongil siis on juba kõik hästi. Kahjuks mul ajamasinat pole aga vaata poole aasta pärast nüüd seda pangakontot või sokkisäärt padja all kuhu sa iga kuu kümpsi viskasid nagu proff pallur. Näe lambist on 60 eurot järsku "vaba raha". Mõtle kui vahva. Emotsionaalselt sul on tekkinud ekstra raha. Siit me saame välja lugeda, et kogumine paistabki ennast ära tasuvat. Suurenda summasid ja carry on.Vb ühel hetkel kirjutan kuidas see seisev raha ennast paljundama panna (kindlasati mitte koopia masninaga, ya know).

Nii, lugesid kümme korda läbi ja ei saa aru kus see "üleliigne" raha nüüd üleöö peaks tekkima kui kuu lõpus suudame üksteise võidu panga arve nulli või isegi miinusesse ajada. No esimene variant on see, et kohe sulli sülle kukumisel teed selle liigutse (algul silmi kinni pigistades) ära ja asi klaar. Ülejäänd raha on nüüd sul elamiseks. Osta kasvõi viis big maci.

Ikkagi, mõtleb miinum palga teenija. Üür nii palju, kommunaalid nii palju, järekas nii palju. Pool kuud saan vist isegi inimese kombel süüa ka aga no ausalt härra finantssuunmudija kus #traaugust ma selle raha võtan. Chill! Vaata ja korrasta oma elu. Selle kümmneka võid kokku kraapida ahenete teenuse pakkujate arvelt. Vaheta mobla paketti, vaheta elektri paketti. Need ei võta kaua. Mõned kõned kenade teenindus tädidega rääkimist ja järgmine kuu maksad vähem. Sealt see raha tulebki. 

Ja eks neid eluhäkke on veel. Nt kui võtad uut kindlustust tee natuke tööd ja saa odav pakkumine. Iizi pole igakord parim missest, et nad otsivad sulle parima. Teinekord saab näiteks otse nende veebis uue lepingu sõlmimine 10% odavamlt. Minu viimased, sellenädalased häkid olidki el paketi vahetus (kuna kuskil kaevandus foorumis lugesin, et saab ka odavamalt) ja pangakaardi vahetus. Panin oma SEB kaardi kinni mis võttis iga kuu 1 euro. Mõtle, selle asemel saaksid korra kvartalis Hesburgerit närida. Sama pull on ka pankadega. Oled swedis ja taod iga makse pealt 40? senti. Liiguta raha pärast tulekut nt LHV ja maksa tasuta.

Outroks neile kellel sääraseid probleeme ei ole, saavad rohkem palka kui teenindaja statis, või juba tegelevad aktiivselt kogumisega, et nahh mis ma sentide kogumisest kirjutan? Honestly, see number ei olegi oluline. Pigem on see harjumus ja maagiline valem nagu kuskilt tuleb alsutada...

Cheerios,

🍩

Robin Schulz - OK (feat. James Blunt)