August 2, 2019

Puhkamine = põgenemine?

Kuna mul on just algamas "puhkus" siis puistaks oma südamekest mida mina kogu sellest business'ist arvan. Ma olen varasemalt siin samas blogis ka nämmutanud puhkuse teemat. Ma ei hakka linki välja otsima kuna ei taha eelneva ideoloogia sisu tuua tänasesse.

Läheme puhkusele. Mida see tegelikult endast ette kujutab? Et miks sa lähed puhkusele, miks sul on vaja puhkust? Vastus oleks, et tahad puhata kuna oled väsinud. Või mis? Minu jaoks tekib siin terve ports müsteeriumit, et millest sa nüüd kulla kontori hiireke väsinud oled? Vastad tööst. Oh well. See osa ongi minu jaoks täielik müstika. Kui miski asi sulle väsimust, tüdimust tekitab siis miks sa seda üldse teed? Ma saan aru. Tööl tuleb käia, et saaks kodus leiva ja klubis joogi lauale. Aga...

Mõtle nüüd. Tööl veedad sa reeglina 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas. See on ju paras ports aega elust mida sa elad. Aeg oli miski 2009/2010 vahetus kui vahetsin esimest korda tööandjat ja ma ütlesin miks ma seda teen. Tsitaati peast, sõna sõnalt ei oska välja võluda aga mõte on sama millega seda lõiku alustasin: ma ei taha veeta osa oma ajast tehes midagi mida ma ei naudi. Mu hing ihkab elamisväärset elu. Ma ei ole oma ideoloogiat muutnud. Töö on elu osa ja see peab olema meeldiv elu osa. Hetkel saan tõdeda, et see 110% nii ongi.

Nüüd teemaga edasi minnes. Töö on minu jaoks üks osa jõe voolust. Täpselt samaväärselt nagu magamine, söömine, lastega olemine, hobidega tegelemine. See vulin mida ma naudin ja mis on osake minu elust. See on see mis teeb minust minu. Need on lained milles ma triivin. Ja sellepärast ma ei usu puhkusesse kui sellisesse. Puhkust ei ole olemas ega seda pole vaja. Vastasel juhul on midagi valesti kui sul on vaja puhkust. Puhkus kõlab minu jaoks kui põgenemine probleemide ja reaalsuse eest. Mina naudin oma tööd ega ei näe, et selle eest peaks kuhugi Kanaaridele põgenema. 

Puhkus on midagi sellist kus sa pead oma igapäeva voolust välja rebima. Sorry, mu aju ei ole selleks engineeritud. Igasugune fluktuatsioon kahjustab mu olemist. Ja üleüldse miks sa peaksid põgenema Türki puhkusele asja eest mida armastad. Käid oma naisest / mehest / lastest ka puhkamas?  Ma armastan sind aga mitte järgmised kolm nädalat. Does'nt make any sense to me.

Ja miks ma lähen "puhkusele" 😁 Peamiselt blameiks seadust. Miski ports päevi korraga välja võtta on pärisorjale kohustuslik. See on üks põhjustest. Seda kõrvale jättes siis jah järgmised x arv päevi ei käi ma ma kontoris plätusid kulutamas vaid veedan päevase aja kuskil mujal. Aaaaaga see ei tähenda, et ma ennast täielikult välja lülitan.  Kolleegidele seletasin ka, et olen saadaval ja võimeline diskuteerima work related värki. 99.9% nüüd loevad, et oh mis loll ja jobu. Ei oska puhata. Sorry, oskan küll ja arvatavasti enda jaoks paremini kui sa. Nagu ma ennist mainisin, et igasugune välja lülitamine armastatud asjast lõhub mu olemust. Loomulikult ma ei kavatse päevad läbi läppariga kuskil Egpituse rannas riot saatel tööd teha. Ma lihtsalt võtan pöördeid vähemaks. Ja nii lihtne see ongi.

Seega kui midagi/kedagi armastad sa ei lahku ja võta "puhkust". Ma jään alles ja olen alati olemas. Võimalik, et mitte nii nagu miskil x perioodil aga i will always be there.

Lisaks lõppu, kui eelnev jutt ei müü siis mul pohlad ja nendest saab teadagi mida - moosi. Puhkusele minekul nagu kõigil muul: magic has its own price. Hind on lihtne - tekitab pikas perspektiivis teadlikult endale mentaalset traumat. Noh 3 nädalat läbi ja tagasi tööle? Kena stress ju. Hakka ennast kurssi viima erinevate asjadega. Astu tagasi paati ja mine uuesti vooluga kaasa. Keeruline, eks? Ja siin on teine asi mida ma teen kui "puhkusele" lähen. Ma ei alusta puhkuse järgset perioodi täis pika töö nädalaga. Vaid neljapäaev ja reedega. See kindlustab mulle, et kui ma olen isegi voolust väljas olnud saan sinna sujuvalt tagasi.

Solar Fields - Feelings

4 comments:

Populaarsed