July 23, 2019

Mina, lapsevanem

Esmaspäeva hommikul lõin luugid eriti varakult lahti või olgem ausad. See oli sunnitud tegevus ja kättemaks äratuskella poolt kuna tavaline taks on miskist ajas circa 1h varem äratama panna. Ja siis rahulikult mõiret edasi lükata ja nautida hetke - oh saan veel magada. Playing tough games, eh? Tean, peaks äratuse reealsusele vastavaks panema....

Seal ma siis olin - silmad lahti. Laes polnud ei ämblikke ega lambaid mida lugeda ning järsku kuskilt nurga tagant kargas idee pähe ja ma hakkasin juurdlema. Mu mõtted viisid mind endaga kaasa kuidas ma Lily't kasvatan. Eks ole. Me kõik teeme seda vahetevahel. Võrdleme ennast oma lähi tuttavatega, vb vahest uurime kuidas nemad teevad. Sest koorem  rõõm on ühine. Vähemalt mul on nii juhthunud, et parimatel sõpradel ja sõbrannadel umbes sama vanused lapsed. Tore ju.

Esmaspäeva hommikul kogu selle kasvatamise teema juures tegelesin sisuliselt filosoofiaga. Seetõttu ei hakka ma tegema postitust stiilis "TOP 5 nõuannet algajale isale" või üle üldse ütlema kuidas sina, jah sina seal tesipool ekraani peaksid enda järelkasvuga tegelema. Ma tean, et osad tähelepanumoorad peavad lausa elukutselist blogi selle eesmärgiga. Ma ütlen ausalt minu jaoks pole seda õiget tõde mida kuulutada. Üleüldse see ei oleksgi võimalik (ehk tuleb allpool välja miks).  See siis siin on minu vaade kuidas ma näen ühte noort tirtsu kasvamas. Samas ma ei salga, et üht-teist saab ka oma sõpradelt üle võetud - loodetavasti parimaid pratikaid ikkagi.

Natuke background lugu kah kuna eelmist episoodi kuidas herr filx ja lapsed koos eksisteerivad pole olnud. So. Kui nüüd ausalt süda puhtaks rääkida nagu prillikivi siis mul tegelikult miskit frameworki, master plani ega muud kava pole kuidas ma kasvatama peaks. Pigem on selline üldine (budistlik) mõte, et tee seda teistele mida tahad, et teised sulle teevad. Ja lisaks on veel miskid vigurid kuidas fake news ehk libajonniga tegelda ja eeskuju koos teatud hmm kauplemisega "tööde" tegemiseks. Sina, soovõimisiganesvolinik ja aktivist hoia oma obeseid. Ei mul pole laps orje. Pigem töö all mõtlen lihtsaid asju nagu oma mängu asjade kokku korjamine või siis mõnda lahedamat tegevust nagu taimede kastmine aiamaal. Mmmkei.

Esialgse jutu juurde tulles. Seal ma siis olin, oma unest ilma ja wonderdasin  kuidas ma ning minu otsused (olgu need teadlikud, või mitte arvestades lapsi) mõjutavad tegelikult kasvamist. Esimese asjana kargas pähe üks tuttav kes alles hiljuti ehitas maja. Ühekorruselise nimelt. Mul seevastu on kahe korruseline. Targemad lugejad (ee lapsevanemad?) juba ehk tabasid ära - kaks korrust võrdub ju 3 aastasele see neetult ohtlik trepp. Ühekordne maja oleks ikkagi parem ju. No vot. Kus on see filosofiline tõde milline on parem. Jah ohtuse ja enda mugavuse (fakjuu, laiskus ikka) on ju ühekordne maja parem kuna siis ilmselgelt pole ohtu trepist alla kukkuda ega pidevat vaeva selle üle, et peaks jälgima. Aga mõtle nüüd mida selline pisike detail su elamises tähendab lapsele kellele on võimalus kasvada koos trepiga või mitte. Esimene ilmselgelt saab paremad ronimise ja üldised lihase motooriga oskused. Kas sa loobuksid sellest?

Pika posti peale tuli väike lõik. Aga vahel nii see ongi. On vaja eelnevat suuremat sissejuhatust, et jõuda jutu juurmõtteni. Ma ei sunni mõtlema aga mõtle ikka nüüd. Selle ühe näite peale. Neid detaile on meie elus miljoneid mis mõjutavad just seda väikest kasvavat põnni. Ja tihti peale ei pane sa tähele milline faktor su last tegelikult kasvatab...

P.S. Ja juba puhtalt see üks näide miks ma ei hakka kunagi kedagi õpetama ega soovitama kuidas last kasvatada kuna me lapsed kasvavad liiga erinevates keskkondades. Ja juba puhtalt sellepärast, et ühte last kasvatab üks isiksus (mina) teist teine (sina). Küll saame aga koos üldisemaid ideid toetada nagu see "tee seda teistele...".

Päikeserabandust soovides,
😁

Kygo & Rita Ora - Carry On (from the Original Motion Picture "POKÉMON Detective Pikachu")

No comments:

Post a Comment

Populaarsed