2. august 2019

Puhkamine = põgenemine?

Kuna mul on just algamas "puhkus" siis puistaks oma südamekest mida mina kogu sellest business'ist arvan. Ma olen varasemalt siin samas blogis ka nämmutanud puhkuse teemat. Ma ei hakka linki välja otsima kuna ei taha eelneva ideoloogia sisu tuua tänasesse.

Läheme puhkusele. Mida see tegelikult endast ette kujutab? Et miks sa lähed puhkusele, miks sul on vaja puhkust? Vastus oleks, et tahad puhata kuna oled väsinud. Või mis? Minu jaoks tekib siin terve ports müsteeriumit, et millest sa nüüd kulla kontori hiireke väsinud oled? Vastad tööst. Oh well. See osa ongi minu jaoks täielik müstika. Kui miski asi sulle väsimust, tüdimust tekitab siis miks sa seda üldse teed? Ma saan aru. Tööl tuleb käia, et saaks kodus leiva ja klubis joogi lauale. Aga...

Mõtle nüüd. Tööl veedad sa reeglina 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas. See on ju paras ports aega elust mida sa elad. Aeg oli miski 2009/2010 vahetus kui vahetsin esimest korda tööandjat ja ma ütlesin miks ma seda teen. Tsitaati peast, sõna sõnalt ei oska välja võluda aga mõte on sama millega seda lõiku alustasin: ma ei taha veeta osa oma ajast tehes midagi mida ma ei naudi. Mu hing ihkab elamisväärset elu. Ma ei ole oma ideoloogiat muutnud. Töö on elu osa ja see peab olema meeldiv elu osa. Hetkel saan tõdeda, et see 110% nii ongi.

Nüüd teemaga edasi minnes. Töö on minu jaoks üks osa jõe voolust. Täpselt samaväärselt nagu magamine, söömine, lastega olemine, hobidega tegelemine. See vulin mida ma naudin ja mis on osake minu elust. See on see mis teeb minust minu. Need on lained milles ma triivin. Ja sellepärast ma ei usu puhkusesse kui sellisesse. Puhkust ei ole olemas ega seda pole vaja. Vastasel juhul on midagi valesti kui sul on vaja puhkust. Puhkus kõlab minu jaoks kui põgenemine probleemide ja reaalsuse eest. Mina naudin oma tööd ega ei näe, et selle eest peaks kuhugi Kanaaridele põgenema. 

Puhkus on midagi sellist kus sa pead oma igapäeva voolust välja rebima. Sorry, mu aju ei ole selleks engineeritud. Igasugune fluktuatsioon kahjustab mu olemist. Ja üleüldse miks sa peaksid põgenema Türki puhkusele asja eest mida armastad. Käid oma naisest / mehest / lastest ka puhkamas?  Ma armastan sind aga mitte järgmised kolm nädalat. Does'nt make any sense to me.

Ja miks ma lähen "puhkusele" 😁 Peamiselt blameiks seadust. Miski ports päevi korraga välja võtta on pärisorjale kohustuslik. See on üks põhjustest. Seda kõrvale jättes siis jah järgmised x arv päevi ei käi ma ma kontoris plätusid kulutamas vaid veedan päevase aja kuskil mujal. Aaaaaga see ei tähenda, et ma ennast täielikult välja lülitan.  Kolleegidele seletasin ka, et olen saadaval ja võimeline diskuteerima work related värki. 99.9% nüüd loevad, et oh mis loll ja jobu. Ei oska puhata. Sorry, oskan küll ja arvatavasti enda jaoks paremini kui sa. Nagu ma ennist mainisin, et igasugune välja lülitamine armastatud asjast lõhub mu olemust. Loomulikult ma ei kavatse päevad läbi läppariga kuskil Egpituse rannas riot saatel tööd teha. Ma lihtsalt võtan pöördeid vähemaks. Ja nii lihtne see ongi.

Seega kui midagi/kedagi armastad sa ei lahku ja võta "puhkust". Ma jään alles ja olen alati olemas. Võimalik, et mitte nii nagu miskil x perioodil aga i will always be there.

Lisaks lõppu, kui eelnev jutt ei müü siis mul pohlad ja nendest saab teadagi mida - moosi. Puhkusele minekul nagu kõigil muul: magic has its own price. Hind on lihtne - tekitab pikas perspektiivis teadlikult endale mentaalset traumat. Noh 3 nädalat läbi ja tagasi tööle? Kena stress ju. Hakka ennast kurssi viima erinevate asjadega. Astu tagasi paati ja mine uuesti vooluga kaasa. Keeruline, eks? Ja siin on teine asi mida ma teen kui "puhkusele" lähen. Ma ei alusta puhkuse järgset perioodi täis pika töö nädalaga. Vaid neljapäaev ja reedega. See kindlustab mulle, et kui ma olen isegi voolust väljas olnud saan sinna sujuvalt tagasi.

Solar Fields - Feelings

31. juuli 2019

Comms history of filx II

Kas sa mäletad oma esimest telefoni? Kas sellele oli välja ulatuv antenn, kahe värviline ekraan ja äkki ka klapp? Kui jah, siis võid rahulikult tänase loo üle lasta ja natuke diivanil lõsutades järele mõelda, et kõik jäävad vanaks 🎼 Loomulikult ma ei keela sul hoopiski heldimusega tõdeda milline oli elu back then. Back then, when? Noo võtame aasta 2000 +/- mõned aastad.

Viimases eelmises (kui see oleks olnud viimane siis kuidas saab eksisteerida post mida hetkel loed?) rääkisin sellest kuidas esimene digitaalne kommunkatsioon sai tehtud arvuteid kasutades. E-maili ja jututbade teel. Täna potsatame järgmisse ajastusse kus mobiiltelefonid muutusid hmmm tasukukohasemaks. Vähemalt mulle. Mõnele varem, mõnele hiljem. Sain oma ajusagratest nii palju välja pigistatud, et esimesed telefonid mida kasutasin olid Ericcson brandi omad. Jah, siuke firma. Eks tol ajal oli Eestis kas Nokia või Ericcson. Miskid Alcatel'id ja muud loomad hulkusid ka ringi aga popid olid Nokia ja Ericcsoni kõne aparaadid.

Nagu noorukitele ikka omane pidi telefon taskus olema. Pohh, et sellega instas pilte ei saanud saata või angry birdsi toksida. Rääkimata youtubest. Oli selline äge antenniga aparaat. Sai helistada ja SMS saata. Kahjuks käis uhkete asjadega kaasas ka oma lõiv. Funktsioonid mille jaoks telefon mõeldud oli, olid lihtsalt kallid. Miski hetk ma mäletan, et kui vend sai esimese telefoni siis pidi Radijolinias pm 3 tilka verd andma ja seda ka ema käpajälgedega. Teine variant oli olla rebel ja veel kallim kõnekaart võtta. Vana hea simpel. Ja ühe minuti helistamise hind oli 8 krooni (kui suurusjärku võrrelda tahad siis rouglhy võrduks see täna 8 euroga). Lahe ju.

Et olid uhked telefonid taskus (võõl) ja helistada ei saanduki. Tekib küsimus kuidas siis kommunikeeriti. Lihtne. Leiutati kiirelt välja rotikad ehk vastamata kõned. Kui endal krediiti oli täpselt nii palju jägi, et saaks kõne alustada siis hellasid mõnele kellel teadsid olevat raha kaardi peal. Ja ruttu kohe pärast esimest kutsungit tuli kõne lõpetada sest kõne alustamises eest kooriti ka veel oma osa! Türi-lille-laat ma ütleks. Või vana veis nagu tolla ajal. Rahaboss helistas tagasi ja millest räägiti? Welll, eeeh. Olgem ausad "sama tarka" juttu nagu sa just praegu facebooki messengeris teed.

Õnneks aastatega asi paranes. Just, telefonid arenesid ja sai isegi juba ussi mängu mängida. Said sõpradega kokku ja kõik tagusid telefoni klahve ega teinudki enam lollusi. See oli suht esimene märk, et elu on muutunud. Mina ja mu sõprade vahel on tehnika. Ma ei kurda. Pigem on huvitav. Kui paar suve varem sai külapeal hulkumas käidud ilma telefonita siis nüüdseks oli elu igapäeva osa. 
Kõned ja SMSid muutisd ka odavamks. Tele2 ehk QSM buss viib iga teisipäev sind levialasse oli hinnaralli eestvedaja.

Siis me siis elasimegi. Kui miskit vaja oli, rääkida, kokku saada vms. Helistasime. Ei mäletagi kuidas vanasti sai koidula pargis kokku saamine kokku lepitud. Telefoni ju polnud 🤔

Sisukord:

  1. Igavesti online
  2. Communication history of filx, part 1
  3. Comms history of filx II
Gil Scott-Heron - i'll Take Care Of U

29. juuli 2019

Last time for weeks HiLows / PPP

See suvi on ikka jube nõme, ainult 19 kraadi. Omg, there is a fraking heatwave. Oh millal vihma sadama hakkaks. Seakari, jälle sajab ja ei saa randa minna. Ja ülelüldse jube kiire on kogu aeg. Ei jõua seda elu kuidagi ära elatud. Andke päevi rohkem tunde juurde, et jõuaks omadega mäele saada - literally everyone. Oookei, võimalik, et keegi siin lapikul maal ei unda nii palju ja on natuke aega ka mõnusat ilma nautimas. Aga ülejäänutele siin nädalakene+ kokkuvõttes:
  • Korrastasin "kommunaal elu" ehk üritasin vahetada elektri paketi odavama pakkuja vastu aga jäin ikkagi EE külge. Võta näpust, et seal ka. Vahetasin ka igapäeva panga operatsioonid LHV vastu kuna SEB polnud literally huvitatud mu kulul kasumi teenimisest. 
  • Käisin pulmas (ja olin fotograaf). Kui loodate pilti häha mu jäsemest kuhu on sõrmus ilmunud siis pettumus teile. Mul näpud liiga paksud või lihtsalt ei leidnud kodus värvilist traati millest sõrmus teha.
  • Tegin neljarattalisele öövarjule suvise suur puhastuses. Täis ring ikkagi, vaha peale ja värgid. Veljed läigvad paremini kui pässa rixi tuunitud bemm. Ja jah, ma olen mõnigased ööd maganud autos. Väga mugav btw. Tagumised istmed alla ja ongi olemas romantiline 5 tärni armupesa eee voodi.
  • Sõin täna lõunaks miski 420 grammi ceasari salatit. Teate küll see moodne kontori inimeste toit. Fit ja puha. Honestly polnud isu millegi muu järele. Ja näed anonüümne komenteerija - detailid olemas.
Et miks ma rage quitin (jälle?!?). Tegelikult ei lõpeta blogimist. Pigem kui ma esimeste postitega arvasin, et nädala kokkuvõtte on lahe formaat kus saab mitu kärbest maha lõõdud ühe hoobiga (julm, ma tean. kaevake ruttu kuhugi see mõrvar). Esialgne unistus ei ole reaalsus. Jah, ma saan oma nädala sündmused ühe postiga kiirelt kokkuvõtta ja done. Aga mu arust mõjutab see kvaliteeti ja toodab ainult kvantiteeti. Mis mis :D :D :D kvaliteedist me siin räägime te mõtlete. Nojah, miksit elutarkust ega tsakrate avanemist ma ei paku. Pigem enda jaoks kvaliteeti. Tahaks ikkagi kirjutada siis kui mõte on ja on emotsionaalne side. Olla asjaga hinge juures ning mitte pooleldi imeda teksti välja. Mulle meeldib kirjutada. Mulle meeldib kirjutada siis kui tunnen, et on see õige hetk. Sunnitud reaalsus nagu nädal per postitus pole see õige. Loob liba konteksti ja ei täida minu soovi. Soovi kirjutada eredamatetest hetkedest. 

Avicii - Wake Me Up

25. juuli 2019

Hakkame koguma (raha)

Lugesid õigesti, õieti, õigsesti. Räägime täna natukene kogumisest. Et suunamuidjad ka aru saaksid siis räägime täpsemalt raha mitte südamekeste kogumisest instast (jah sellest võin ka kunagi muliseda). Põhiline motiiv selle kirjatüki sünnitamiseks on tuvide motiveeriv kõne internetis. Ja eks endalegi tuleb vahest kasuks kui neid teemasid üle korrata nagu kordamise ema...

Kui blogis nautke labidaga ringi kaevata. Või eksavaaatoriga - kes millega. Siis ma varemalt olen finantsbloggerit juba mõned korrad mänginud. Näiteks: Nipid minu taskust rikkaks saamise teel ja Miski pole võimatu. Kui sa jõudsid eelnevad ajaloolised postiused läbi lugeda ja oled ikka veel vaimustuses siis, lets roll. Lükkame seekordse palli veerema. Ajame atra. Laseme hobused lahti. 

Tuvide motivatsiooni plära oli iseenesest väga viis aga ma lisan omalt poolt sinna juurde kuidas siis päriselt pihta alata. Ma nüüd natuke teen ettekujutust ja panen ennast hmmmmz keskmise maarjamaalase rolli. Ma ei hakka nüüd täielist numbrilist joru ajama - mata keda see ikka huvitab? Räägime lihtsalt sellest, et oled täiesti tavaline pärisori, käid tööl, saad oma keskmist palka, maksad saksa kupjale lõivu (pangale laenu, või üürileandjale üüri). Sul on uusim iföön koos 1000 kõne ja sms paketiga. Sa käid vahest väljas ja selveris. Mõikad, tavaline inimene oma sissetulekuga ja kuludega. Kõrvale midagi ei ole pannud (va kruvisid soome ehitusbossi tagant).

Kuidas siis üldse alustada? Aktsiad, ühisrahastus, intressid, tagavara papp, higivabaraha, lambo jne. Jah ma saan aru, et jala finants maailma astumine on alguses hirmutav. Aga pole hullu one small step for... Kõige esimese asjana millest ma tahaks rääkida ja mis on sisuliselt vundament - harjumus. Just see on nüüd see esimene samm oma ägeda elu poole. Põhimõtteliselt pead sa ennast harjutama kogumisega. Hiljem kui juba miski rulli on kontol vedelemas võib juba edasi vaadata. Aga tähtis on alsutada ja harjumus sisse endale taguda. Kui ise ei saa hakkama siis ma võin paari maksahaagiga abiks olla 😁 Nali.

Jah, me kulutame iga kuu raske higi ja vaevaga teenitud kupüüri hunniku ära. Aga lähme muudame seda nautke, eks? Nüüd edaspidi (alustame vaikselt) paneme nt kasvõi 10 eurot oma sissetulekust kõrvale. Võid rohkem või isegi vähem panna. Alguses it really doesn't matter. Tähtis on ikkagi sellele salaraha rongile saada. Kui oled rongil siis on juba kõik hästi. Kahjuks mul ajamasinat pole aga vaata poole aasta pärast nüüd seda pangakontot või sokkisäärt padja all kuhu sa iga kuu kümpsi viskasid nagu proff pallur. Näe lambist on 60 eurot järsku "vaba raha". Mõtle kui vahva. Emotsionaalselt sul on tekkinud ekstra raha. Siit me saame välja lugeda, et kogumine paistabki ennast ära tasuvat. Suurenda summasid ja carry on.Vb ühel hetkel kirjutan kuidas see seisev raha ennast paljundama panna (kindlasati mitte koopia masninaga, ya know).

Nii, lugesid kümme korda läbi ja ei saa aru kus see "üleliigne" raha nüüd üleöö peaks tekkima kui kuu lõpus suudame üksteise võidu panga arve nulli või isegi miinusesse ajada. No esimene variant on see, et kohe sulli sülle kukumisel teed selle liigutse (algul silmi kinni pigistades) ära ja asi klaar. Ülejäänd raha on nüüd sul elamiseks. Osta kasvõi viis big maci.

Ikkagi, mõtleb miinum palga teenija. Üür nii palju, kommunaalid nii palju, järekas nii palju. Pool kuud saan vist isegi inimese kombel süüa ka aga no ausalt härra finantssuunmudija kus #traaugust ma selle raha võtan. Chill! Vaata ja korrasta oma elu. Selle kümmneka võid kokku kraapida ahenete teenuse pakkujate arvelt. Vaheta mobla paketti, vaheta elektri paketti. Need ei võta kaua. Mõned kõned kenade teenindus tädidega rääkimist ja järgmine kuu maksad vähem. Sealt see raha tulebki. 

Ja eks neid eluhäkke on veel. Nt kui võtad uut kindlustust tee natuke tööd ja saa odav pakkumine. Iizi pole igakord parim missest, et nad otsivad sulle parima. Teinekord saab näiteks otse nende veebis uue lepingu sõlmimine 10% odavamlt. Minu viimased, sellenädalased häkid olidki el paketi vahetus (kuna kuskil kaevandus foorumis lugesin, et saab ka odavamalt) ja pangakaardi vahetus. Panin oma SEB kaardi kinni mis võttis iga kuu 1 euro. Mõtle, selle asemel saaksid korra kvartalis Hesburgerit närida. Sama pull on ka pankadega. Oled swedis ja taod iga makse pealt 40? senti. Liiguta raha pärast tulekut nt LHV ja maksa tasuta.

Outroks neile kellel sääraseid probleeme ei ole, saavad rohkem palka kui teenindaja statis, või juba tegelevad aktiivselt kogumisega, et nahh mis ma sentide kogumisest kirjutan? Honestly, see number ei olegi oluline. Pigem on see harjumus ja maagiline valem nagu kuskilt tuleb alsutada...

Cheerios,
🍩

Robin Schulz - OK (feat. James Blunt)

23. juuli 2019

Mina, lapsevanem

Esmaspäeva hommikul lõin luugid eriti varakult lahti või olgem ausad. See oli sunnitud tegevus ja kättemaks äratuskella poolt kuna tavaline taks on miskist ajas circa 1h varem äratama panna. Ja siis rahulikult mõiret edasi lükata ja nautida hetke - oh saan veel magada. Playing tough games, eh? Tean, peaks äratuse reealsusele vastavaks panema....

Seal ma siis olin - silmad lahti. Laes polnud ei ämblikke ega lambaid mida lugeda ning järsku kuskilt nurga tagant kargas idee pähe ja ma hakkasin juurdlema. Mu mõtted viisid mind endaga kaasa kuidas ma Lily't kasvatan. Eks ole. Me kõik teeme seda vahetevahel. Võrdleme ennast oma lähi tuttavatega, vb vahest uurime kuidas nemad teevad. Sest koorem  rõõm on ühine. Vähemalt mul on nii juhthunud, et parimatel sõpradel ja sõbrannadel umbes sama vanused lapsed. Tore ju.

Esmaspäeva hommikul kogu selle kasvatamise teema juures tegelesin sisuliselt filosoofiaga. Seetõttu ei hakka ma tegema postitust stiilis "TOP 5 nõuannet algajale isale" või üle üldse ütlema kuidas sina, jah sina seal tesipool ekraani peaksid enda järelkasvuga tegelema. Ma tean, et osad tähelepanumoorad peavad lausa elukutselist blogi selle eesmärgiga. Ma ütlen ausalt minu jaoks pole seda õiget tõde mida kuulutada. Üleüldse see ei oleksgi võimalik (ehk tuleb allpool välja miks).  See siis siin on minu vaade kuidas ma näen ühte noort tirtsu kasvamas. Samas ma ei salga, et üht-teist saab ka oma sõpradelt üle võetud - loodetavasti parimaid pratikaid ikkagi.

Natuke background lugu kah kuna eelmist episoodi kuidas herr filx ja lapsed koos eksisteerivad pole olnud. So. Kui nüüd ausalt süda puhtaks rääkida nagu prillikivi siis mul tegelikult miskit frameworki, master plani ega muud kava pole kuidas ma kasvatama peaks. Pigem on selline üldine (budistlik) mõte, et tee seda teistele mida tahad, et teised sulle teevad. Ja lisaks on veel miskid vigurid kuidas fake news ehk libajonniga tegelda ja eeskuju koos teatud hmm kauplemisega "tööde" tegemiseks. Sina, soovõimisiganesvolinik ja aktivist hoia oma obeseid. Ei mul pole laps orje. Pigem töö all mõtlen lihtsaid asju nagu oma mängu asjade kokku korjamine või siis mõnda lahedamat tegevust nagu taimede kastmine aiamaal. Mmmkei.

Esialgse jutu juurde tulles. Seal ma siis olin, oma unest ilma ja wonderdasin  kuidas ma ning minu otsused (olgu need teadlikud, või mitte arvestades lapsi) mõjutavad tegelikult kasvamist. Esimese asjana kargas pähe üks tuttav kes alles hiljuti ehitas maja. Ühekorruselise nimelt. Mul seevastu on kahe korruseline. Targemad lugejad (ee lapsevanemad?) juba ehk tabasid ära - kaks korrust võrdub ju 3 aastasele see neetult ohtlik trepp. Ühekordne maja oleks ikkagi parem ju. No vot. Kus on see filosofiline tõde milline on parem. Jah ohtuse ja enda mugavuse (fakjuu, laiskus ikka) on ju ühekordne maja parem kuna siis ilmselgelt pole ohtu trepist alla kukkuda ega pidevat vaeva selle üle, et peaks jälgima. Aga mõtle nüüd mida selline pisike detail su elamises tähendab lapsele kellele on võimalus kasvada koos trepiga või mitte. Esimene ilmselgelt saab paremad ronimise ja üldised lihase motooriga oskused. Kas sa loobuksid sellest?

Pika posti peale tuli väike lõik. Aga vahel nii see ongi. On vaja eelnevat suuremat sissejuhatust, et jõuda jutu juurmõtteni. Ma ei sunni mõtlema aga mõtle ikka nüüd. Selle ühe näite peale. Neid detaile on meie elus miljoneid mis mõjutavad just seda väikest kasvavat põnni. Ja tihti peale ei pane sa tähele milline faktor su last tegelikult kasvatab...

P.S. Ja juba puhtalt see üks näide miks ma ei hakka kunagi kedagi õpetama ega soovitama kuidas last kasvatada kuna me lapsed kasvavad liiga erinevates keskkondades. Ja juba puhtalt sellepärast, et ühte last kasvatab üks isiksus (mina) teist teine (sina). Küll saame aga koos üldisemaid ideid toetada nagu see "tee seda teistele...".

Päikeserabandust soovides,
😁

Kygo & Rita Ora - Carry On (from the Original Motion Picture "POKÉMON Detective Pikachu")

18. juuli 2019

Until day we die ehk time for weeks HiLows / PPP

Paistab, et eelmises kokkuvõttes tehtud ähvardus hakkab teoks saama ja postitused hakkvad hoopiski esmaspäeva asemel kuuepäeval ilmuma. Vot kus lops 😙 Proovime siis päästa mis päästa annab. Ajaaparatuur näitab päevaks neljapäeva ja lihtsa matemaatika abil saame teada, et kaks päeva on aega maailma päästa.

Osaliselt te juba teate mida ma mõõdunud nädal tegin. Ise asi on küsimus "what is a matr... mõõdnud nädal". Teeme nii, et antud teose ilmumiset kuni eelmise teoseni jäänud aegruum. Upsi-daisy, see on rohkem ju kui nädal 😃 Aga jah, nägin instas "lahedat" (loe äärmiselt vastutustundetut) reklaami ja avaldasin sellest loo siin. Keri nats, allapoole ja siis sa leiad selle (või otsi menüüst). Pole küll insta pilt mida kiirelt üles skrollida aga aga samas pole teada ka, et lugemine kedagi tapnud oleks...

Ma mingi hetk mõtlesin, et kirjutan ühe ilusa muinasloo ka oma tööst (lõpuks) kuid see jäi pealkirja kujul drafti rippuma. Rääkida oleks. Ja isegi palju. Lühidalt: lahe on! Aga mmkei. Räägime ühest mmm sündmusest miks lahe on. Tegemist on siis idufirmaga või startuppiga (kellele ema, kelllele tütar nagu vanasõna ütleb) ja siin on väga kirju seltskond koos. Ütleks enda sugused aga ma ei taha teisi solvata 🙈 Eniveis (jah sina kes saa kohe macdonaldsi burgeri vahele lähed) rääkisin eile Taivoga. Tal oli lihtne mure aga teema seal taga oli suurem ja ausalt õeldes huvitavam. Mõnikord saad läbi pisikeste ajasde suuri teada. Detaile ma lahti seletama ei hakka aga need x minutit jutu ajamist olid väga positiivsed ja oma peas sai jälle tõdeda kui lahe töökoht nüüd on.

Kuna halvad uudised tuleb nagu alati viimaseks jätta siis.... no mis halvad. Halvad olid mulle, eestlasele kohaselt ülejäänud kõigile teistele head "kuna kellegil läheb sitemini kui mul". Eelmine kolmapäev tundsin jalalabas valu ja ööga paistetas jäse paksemaks kui õrnema sugupoole eostatud kõht. Läksin järgmine õhta EMOsse (mitte kommi karpi viima nagu te arvate) ja parkisin auto kõige kaugemasse parklasse sest pohh ju - käia nagunii ei kannatanud 🤷‍♀️ Veidike ootamist ja sain teada, et luupõletik. Mmkei. Aga see paranes siusliselt esmaspäevaks ära nii, et kõik on okebrülla.

Outro: Sattusin ka korra Madliga vestlema ja ta küsis, et mis veel põnevat peale blogis kirjutatud. Vastain, et polegi. Ja kui aus olla siis olen tõesti siin oma elu suuremad ja põnevamad sündmused viimasel ajal ära kajastanud. Hea küll, päris detailitesse pole veel laskunud stiilis mitu ampsu kulus õhtul pasta sisse kühveldamiseks või mitme tunni pärast ma selle tagasi loodusesse lasin. Kui huvi on selliste asjad vastu siis anna märku kommentaariumis (mida sa nagunii ei kasuta).

Põhjatähte ja tsau!

WATEVA - Until We Die (feat. Next To Neon)

P.S Kui sa kukepoksi kagelane peaksid seda lugu siin lugema siis mine mängi vahelduseks vene ruletti, päriselt. Nii maal tehakse.

16. juuli 2019

Selline ongi maaelu (insta influencerite teadmatus päris elust)

Lugu kuidas maaelu ministeerium näeb maa elu läbi oma roosade prillide on üpriski keeruline kirjutada. Või alustada. Loomulikult tahaks rämeda sõimuga selle laulu sisse juhatada aga milleks. Püüame siis vaadata alljärgnevat läbi ministeeriumi ametnike pilge ja inimese kes (pooleldi) elab maal - minu.

Eks me kõik oleme harjunud oma Astangu uusarenduses elama. Igaäevaselt betooni dzunglis liiklema, supermarketist toitu hankimas, Apollo kinos meel lahutamas. Ja sinna vahele mahub ka kvaliteet aeg nutitelefoniga. Elu on ju lill. Siis kuskil eksisteerib meil selline müstiline ministeerium kes ühel ilusal päeval otustab kampaaniat teha maa elu tutvutstamiseks. Väga viis, muide. Ega see päris maaelu ju lasna kanalis Rav4ga sõites silme ette ei tule. Ja siis käib kõmakas. Kampaaniat teeb see sammune "linnainimene" kes maaelust teab täpselt nii palju kui kinos popkorni nahistamise kõrvale Tõde ja Õigust sai vaadatud.

Jah, instagramm on tore ja see õige platvorm kui tahad oma sõnumiga (vähemalt tänapäeval) massidesse jõuda. Hakka seal influenceriks ja küll inimesed jälgivad. Aga kogu selle sotsmeediaga on see probleem, et ühiskonda on viimased 10+ aastat treenitud "like" nuruma läbi interneeduses. Vahet pole, suva pilt üles ja ruttu refreshima. Iga uus südameke su postil vähendab seda ohjeldamatut piina mis tekib kui tähelepanu ei saa.

Nüüd me jõuamegi otsapidi kus kokku saavad tehnloogia, sõltuvus tähelepanu järgi ja teadmatus. Teeme ühe ägeda lühi klipi sellest kuidas ma oma kuke viskan suvalisse karja võitlema. Ja mul on koheselt WTF moment käes. Oot, kas päriselt ka peab maal oma koduloomi kasutama peremehe insta sõltuvuse rahuludseks oma vahel kaklema panema. Kas tõesti ongi maaelu selline äge vana Roomalik meelelahutus. Loomad gladiaatoritena üks teisega võitlema ja olemas oleva tehnika abil saadame video massidesse.

Ma olen üle poole oma elust maal elanud ja eriti väiksena kui vanaemal oli karjas igasugu loomi ei suuda ma kuidagi meenutada, et mulle oleks kuidagi omandatud teadmist panna loomad omavahel kaklema. Kui moodsal ajal on maaelu instagrammi rahulduse saavutamine läbi loomade vägivalla siis mina ei taha olla sellisest maaelust.

Kui me räägime konkreetest juhtumist kus kuked poksivad. Jah see on normaalne. Oota, loe edasi enne kui oma järeldused teed. See on normaalne siis kui loomad teevad seda oma naturaalses keskkonnas. Normaalne ei ole see, et väntsutan süüdimatult looma kaasas ja viskan suvalisse karja meelt lahutama. Kuna hei, peremehel ju päevane tähelepanu vajadus like'dega kätte saada.

Pole ju raske enne maaelu reklaamimist google abil selgeks teha mõningased põhitõed kuidas päriselt maal elu käib. Või veel parem, mine külla oma esivanematele ja uuri neilt mida päriselt maa elu tähendab. Kindlasti mitte vägivaldset meelelahutust internetis.

Robin Schulz - Sun Goes Down

Populaarsed