Kuna paljud nuubid jõuavad mu blogisse mitmeid kordi päevas märksõna "armastuskiri" peale siis ma otsustasin murelike kaasmaalaste kannatusi kergendada ning köhin välja ihu ja hingega varjatud saladuse, kuidas mina seda teen.
Südames põksuvate imeilusate ja salapäraselt erutavate tunnete valamine sõnade kujule ning nendest kõige kaunimate lausete moodustamine on imelihtne. Sama lihtne kui kõik ülejäänu siin maailmas. Tuleb lihtsalt hingega asja juures olla. Vaata oma südamesse ning uuri mida sa seal näed? Milline kirjeldav joovastus sind valdab kui sa mõtled kas või korraks temale? Tunneta seda äsja tekkinud erutust mis võtab raevukalt kuid imeliselt üle su keha viies sind kujtletamatusse seistmendasse taevasse. See hetk ja sellega kaasnevad tunded on need mille pärast tuleks pliiats kätte haarata ning täita paber kaunite sõnadega. Et kirjeldada talle seda imelist tunnet.
Üleval olev lõik võib ratsionaalse mõttekaaluga inimestel võib nüüd tekkidtada küsimuse nagu wtf? See on ju tavaline ümbernurga uina-muina jutt millest mul on sama palju kasu kui päikesest põua aeg. Konkreetset lahenduskäiku tahaks. Kuidas üldse teada kas oled ratsionaalse mõtlemisega või tegutsed emotsioonide najal? Küsi endalt, kas sa usaldad kogu aeg oma kõhtunnet mõtlemata nii halbadele või headele tagajärgedele. Kui sa oled oma eesmärgi eest nõus maksma ükskõik kui kõrget hinda, hoolimata tulevasest põrgust, siis sa tegutsed emotsionaalselt. Nagu mina :)
Aga siiski. Sa tunned oma kõhus värvilisi liblikaid lendamas ning ei oska mitte kuidagi midagi ilusat kirjutada. Seetõttu sa googeldad ja otsid oma ideid. Ka mina olen seda teinud, kuid siis ma mõistsin, et google ei anna mulle kunagi õiget materjali mida avaldada oma armastatule, vaid ma ise tulen selle peale.
Hea ning kirjanduslikult kauni kirja kirjutamisel soovitan kasutada näiteid, iseloomustusi, kirjeldusi ümbritsevast maailmast. Näiteks: "Su kaunilt lehvivad juuksed meenutavad mulle äsja tärkanud sinilille õit tantsimas kevadise tuule käes." Kuid pea meeles oma mõtete illustreerimine on kõigest kandev sein su majal, kui neil puuduvad tunded su hingest on see sama tarbetu kui paneelmaja lasnamäel. Sõnad ei kujunda su loodud silmale ilusaks värvitud seina vaid nende tähemärkidest koosnevate jadade taga peituvad tunded.
Tegelikult pole oluline kui hea kirjanik või Eesti keele oskaja sa oled. Tähtis on omada oskust näha olukorras paiknevaid emotsioone. Tähtis on osata tuua esile seda kõige lihtsamat ning üllatatavamat. Umbes nagu anektoodi puhul on olemas püänt. Kõik teavad eellugu, isikuid või kirjeldusi saamaks aru paarilauselises tekstis peituvast sõnumist. Sama võib ka armatuskirja puhul kasutada. Kirjelda seda erilist mida ainult teie oma suhtes olete kogenud. Näiteks omamoodi on on eriline see kui te olete koos lihtsalt sõitnud kuhugi ja leierkastist kõlas kurjakuulutav Rammstein mis tõi sära silmadesse mõlemal. Mõtle sellele, tunneta seda ja sa leiad millest kirjutada.
Ja lõpetuseks, pole mõtet kinkida sületäit kauneid roose või keelt alla viiva sokolaadiga täidetud kommikarpi kuna sina ise meeldid oma armsamale, mitte talle ulatatud kommikarp.
Robert Miles - Children