9. märts 2010

Eelarvestamas

Eelmine nädal jõudis mu mitu kuud küpsenud idee eelarvestada oma elu teostuseni ning pliiatsi abiga paberile. See on asi mille ma olin ammu katki jätnud kuna siplesin rahas nagu padakonn mudas. See oli asi mida ma oleks pidanud tegelikult ammu tegema, kuna kurvasilmne fakt räägib kenasti enda eest: viimased kümme võijumalteab mitu kuud ma olen elanud üle oma võimete. Ma olin sellest ammu teadlik aga no sir, pole vaja midagi teha. Kunagi suvel piilusin oma konto väljavõtet ning sealsed numbrid küündisid kuue kohaliste kanti.
Igatahes, kriis pole (ikka veel!) minuni jõudnud ja seda raha natukest mul veel jagub jalaga segada. Aga et olla ratsionaalne ning tarbida lõppude lõpuks mõistlikult, nagu vanadel headel aegadel, otsustasin oma kulud (lõpuks!) viia väiksemaks kui tulud. Auto asemel nüüd kasutan enamikel juhtudel punktist A punkti B liikumiseks oma pisikesi jalakesi ning üliõpilaspiletiga ühissõidukeid. Kaheksa kordne hinna vahe tööl käimise juures räägib siin enda eest.
Selle loo moraal oleks siis... et kuluta mõistlikuse piirides? või ära priiska? Minu jaoks mitte. Raha, nagu ta on olnud ning ka tulevikus on mu jaoks kõigest numbrid pangakontol. Ma ei jää midagi taga ulguma või küüniliselt kahetsema. Mu pole selleks aega ;) Pealegi, raha tuleb jälle ja läheb jälle :)

Bob Dylan - Man In the Long Black Coat

5. märts 2010

107lugu episood # 92 "Liftis" SC 1

Tegelased: Viljar, Lauri, Evelin

On täiesti tavaline päikest täis reede. Viljar astub roheliste seinte ning osaliselt peeglitega kaetud lifti, teda ees ootamas, kirevad juhtmed näppude vahel, Lauri. Koos sõidavad nad ülemisele korrusele kuni tõstuk peatub neljandal. Sisse astub Evelin.
Lauri: "Pole ammu näinud"
Evelin (pead noogutades): "Tõepoolest"
Viljar vaatab Evelini poole ja mõtleb, et tõesti. Lauri märkab samal ajal Evelini käes sigareti pakki.
Lauri (küsivalt): "Suitsetama, jah"
Evelin: "Jah"
Lauri: "Suitsetades tulevad sul kollased lapsed"
Evelin naerab sellepeale.
Viljar: "iuuuuu"

David Nevue - Be Thou My Vision

2. märts 2010

Üks maas

Sarviline elukas vajus hingetuna maha. Tema ebamaisest kehast olid eemaldunud verest nõretavad jäsemed mis mõned hetked tagasi veel innukalt sõdisid. Kuid seekord tarbetult. Viljar istus hingeldades kivile tõmmates samal ajal suure tõmbega kopsud täis. Laura sättis ennast mugavalt ta kõrvale ning ütles: "Asi kulimineerub selleks korraks, kuid tulevikus, nagu ka minevikus, ettehoiatamata ajavad nad oma rauad kuumaks ja kõik algab uuesti." Viljar põrnitsedes salakavalalt maad sõnas: "Ma tean...."

Basic Element - Heaven Can't Wait

24. veebruar 2010

Pilt minevikust

Mulle meenub üks vestlus igakord nüüd kui mul oma auto ja ma Pärnusse sõidan. Kunagi ammu, ühel soojal suvel sai Tanelil Pärnu koolis käimise ajad läbi ning koitis tema lõpupeo päev. Mina kui hea kammraad olin sellele pidulikule peole loomulikult kutsutud. Tegu sooja teisipäevase päevaga ja et õigeks ajaks kohale jõuda tulin ma kiiru ja häälega Tallinast praktikalt. Kõik läks hästi ja ma sain üsna ruttu peale. Teel suvepealinna tuli juhiga vestluseks Budismi teema ning roolis taga istuja rääkis selle usundi võludest ning mismoodi tema seda oma maailmas näeb. Ta ei rääkinud nagu üks padu usklik, veel vähem nirvaanast ning Budismiga seotud sügavustest vaid pigem teekonnast.... Pubekas nagu ma olin mõtlesin: "yeah, somekind a wackjack beliver und stuff", kuigi ma mõistsin väga hästi millest ta rääkis. Millest mis polnud seotud usundi kummardamisega...
Üleeelmise aasta lõpus vestlesin Tiiuga Budismi teemadel kuna mind see huvitas ja tema ilmselgelt targem ning sellega kokkupuutunud. Ning ta ütles, et oma olemuselt olen ma Budist, mis sest, et ma ennast absoluutselt mitte usklikus pean. Tal oli õigus, mu käitumine peegeldas mustreid mis viitasid hingede rändamise usule...
Mõõdunud aasta suvel kui mu õnnelik elu julmalt veristati ning ma ekslesin sihituna, lootes leida vastuseid oma kukkumisele tutvusin selle teemaga uuesti. Tuli välja, et elu mida ma olin enne crashi elanud vastas täpselt raamatus kirjutatule...

Thomas Wanker - Elope (I apologize for the all Googelers for miss leading towards search of this beautiful song. If you ever find it, let me know.)

22. veebruar 2010

Vahetada plokkflööt

Kui kellelgi on huvi plokkflöödi vastu ning tahab kinkida mulle vastu midagi muud siis jätke siia kommentaar või e-postige mulle aadressil: viljarb at gmail.com

21. veebruar 2010

Eile ja täna

Naljakas, kuidas võib aastaga terve elukorraldus muutuda. Täpselt aasta tagasi ma olin oma eluga igatpidi mäel - mul oli uus töökoht juba mõned kuud olnud, juhiload olid tulemas ja mis kõige tähtsam olin tutvunud oma elu armastusega. Keerates kaksteist kuud (spell it in english :D) tagasi veetsin  puhkust õnnelikult....
Ja nüüd? Nüüd ma olen jällegi töökohta vahetanud, siis veel elukohta vahetanud. Ja autokool on vahetunud ülikooli vastu. Ma polegi endamisi väga arutuanud kuidas see kõik nii ja normaalsete inimeste mõistes, kähku sai juhtuda. Well, ma võin egoist või klapid peas ringi käia aga eluteede muutuse põhjuseks kujunes mõõdunud aasta mai kui keegi emmepoeg leidis, et ta ei saa suures maailmas üksi hakkama.... ning seetõttu leidsid mu ilusad unistused lõpu. Südames lootsin, et päike tuleb välja nagu ilusatel päevadel aga seda ei juhtunud ning ridirada pidi hakkasid tollest põhjusest asjad vaikselt muutuma. Lugu ise on draama-laama-ding-dong millest vanadusepõlves lastelastele rääkides vahetavad nad oma nimed ning katkestavad sugulusidemed minuga. Aaa, fak it. Ma lippan nüüd ujula poole aurusauna võlusid nautima ning peale seda.... ;) Mul on ju puhkus! Ja eesmärgid ootavad! Keepin touch.

Vennaskond - Eleegia

19. veebruar 2010

Nüüd tehakse

Kui Viljar kooli jõudis oli loeng juba alanud... Nõnda ta ronisgi kikivarvul klassi, leides seal omale laua pinginaabri juures. Hiirvaikselt istudes hakkas telefon järsku röökima, mille peale noormees koukis kõneseadme taskupõhjast välja, mõeldes, et WTF, kes see Tyra Banks nüüd küll helistab. See oli till. Viljar lükkas viisakalt kõne tagasi ning istus toolile. Pinginaaber, Deniss, ütles, et lektor oli just tema järele küsinud. Viljar imestus oli suurem kui maakera: "Miks küll? Ega ometi ma oma referaati esitama ei pea?" Referaati esitajad olid ammu välja valitud ning ka esitamised olid omadega antud aines läbi saanud. Aga mis hiljem välja tuli, oli see, et õpetaja klassi ees leidis Viljari referaadi olevat ainulaadse ning ettekandmist väärt ning küsis kas särasilmne noormees on nõus esitama. Viljar vastas selle peale, et andke kümme minutit...
"Nüüd tehakse" on järjekordne ownim suhtumine mis mul on ning see tänane lugu oli sellest. Loomulikult normaal oludes on ettekandmiseks kõva mitme päevane ettevalmistus aeg mis sisaldab endas kirevat slaidshõud, peegli ees esinemist...oo wati... i don't do that... jne... Kuna normaal olusid ei paista eksisteerivat siis tuleb asi lihtsalt kätte võtta. Võimalik, et mu hukatuseks saab tundmatus kohas vette hüppamine aga ma ei karda seda :) Kui midagi on vaja ära teha ja isegi kui ma seda esialgu ei oska siis ma ei pilguta silma vaid võtan käed rusikas vastu selle mis on tulemas.

Vitamiin - Tiigrikutsu

Populaarsed