Täna on olnud järjekordne äge päev minu elus. Hommikul sai vend viidud Tartusse ja tagasi tulles rallisime koos Roby'ga kahekesi. Sõidu käigus kujunes välja mäng kuidas Roby tuleb Kiisale ja varastab kõik mu Chick & GO ära. Jutustasime oma vahel inglise keeles. Ma järjest seletasin kuidas ja kuhu peidan ning Roby omakorda tulistas vastus kuidas ta üles leiab. Lõbus reisi mäng oli.
Nüüd mitme tunnid hiljem olen autos ja vorbin seda postitust. Ajendiks oli mõte, et teeme ära enne jooksu sest muidu nagu ikka "viimasel" ajal on kiire kiire kiire. 49 päeva tagasi alustasin ühe projektiga mille lood siin avaldan ka 101 päeval (kirjutised ootavad draf'tis). Ma saan õelda, et olen ülirahul ja õnnelik selle käima lükkamise üle. Mulle meeldib praegune elu - peaaegu nagu selle blogi algus aastatel. Mõnus, nautitav ja elatav.
Pikalt enne kui ma seda projekti alustasin oli teada kõik mis selle käivtamisega kaasneb. Üks nendest mida, ütleme ignoreerisin, ilmutab ennast üha enam ja enam. Tolereerimine. Täna, ma tunnen, et aitab. Lõpetaks ära selle negatiivse kuhja otsas istumises. Ei ole mulle olnud hea ega ignoreerimine seda paremaks ei tee.
On aeg pea liiva alt välja võtta ja vigu tunnistada. On aeg lõpetada oma enese resursside raiskamine selle alla mis on paratamatu ja ei sobi. On aeg liikuda edasi.
Ma ei tea mis, kuidas, millal. Seega kasutan ühte olulist reeglit: Action creates clarity. Ehk lihtsalt tuleb esimesed sammud kuskile suunas astuda. Lisaks praegu siin, ehk ebamäärase, mõtte kirja panek aitab kaasa kuna see on seemne istutamine.
P.S. Ahjaa. Jube hea on omada prantsuse AZERTY klaviatuuri. Teinekord sellest!
Naughty Boy - Lifted (feat. Emeli Sandê)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar