Nagu taeva üheks lahutumatuks osaks oli säramas Päike oma kaimude kõrval igaveses pimeduses, oli ka sellel miljarditest rakkudest koosneval olendil seal kaugel maa peal täiesti oma asi, milleta just nagu ei suutnud elada.
Füüsiliselt polnud seda detaili olemas, kui siis ainult keemiliste ühendite jadana, mis voolas kehas pulbitsevalt ning raevukalt ainult neil hetkeil. Need hetked olid parimad. Mis-sest, et nad ei kestnud kaua ja nende nimel tuli näha pidevalt vaeva. Igakorraga võis muutuda pingutus oma naundingu saamiseks raskemaks ja samas tunne ise võis muutuda lahjemaks. Kõige paremad olid need esimesed korrad, kui salapärane ja nii uus ilmutas ennast.
Kui ta jälle lõpuks välja ilmub, siis sa teed kõik, et seee tunne säiliks või korduks uuesti. Maailm su ümber kaob oma rada. Enam ei ole tähtis tagajärg ega põhjused, vaid see hetk, see olukord on ainult oluline ja nii hea.
Janu selle joovastuse järgi on sõltuvus, ükskõik milline. Alustades ehk pahedest, mis kardina langedes viivad inimese mulla alla. Kuid ometigi pole narkootikumid või sigaretid või alkohol või mis iganes võlts ja tehislik aine meie kehale. ainukesed sõltuvust tekitavad asjad.
Meis endis peitub nii mitmeid sõltuvusi, millest me enam ei saa lahti kui me oleme nad avastanud. Olgu selleks kirglik armastus, kuum seks või põhjatu adrenaliini janu.
Damae feat. Londonbeat - I've Been Thinking About You
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar