Lily ja kaherattalised

Meil idufirmas on paar Stigo elektrilist rollerit mida võib kasutada linna vahel vuristamiseks. Enamasti saab neid mitte näha ja kasutada keskpäevasel ajal kui vahvad kolleegid lõunal käivad. Mina seevastu otsustasin üks õhtu proovida sellega koju minna ja siis seal demoda ägedat vidinat (äkki õnnestub püha nõukogu nõusse saada selle soetamiseks 😁).

Spoiler alert... Stigo hind on liiga krõbe mu jaoks kui vaadata konteksti kui palju see otstarvet leiaks. See veel ei tähenda, et aparaat halb oleks. Vastupidi - teatud kontekstis ideaalne abimees. Kuna Stigo sisuturunduse eest veel mulle salaraha rullitanud pole siis ma pikemalt ei peatu toote kui sellise kiitmise juures. Või kuidas ma seda katsetasin ning kuidas sellega igapäevaselt ringi liigelda oleks. Ühesõnaga - mõnus (kui pappi hakkab pritsima kasvab sellest ühest sõnast isegi lugu ;)

Kodus lasin ka lastel proovida. Kes sõitis ise, kes süles. Ja ennäe imet. Kõige suurem fänn oli Lily. Tema oli see pisike kes istus mu süles ja koos sõitsime. Miski hetk panin ta käe gaasi pedaalile (well noh, tehniliselt on see keeratav lüliti mis suurendab elektri läbilaset mootrisse - wtf 🤯) ja õpetasin, et nüüd keera. Kusjuures ei läinudki palju aega kui tal asi oli käpas ja sai aru mida see tähendab. Käepidet keerates ratas liigub :) Kui hoog liiga "suureks" läks ültesin, et Lily "lase lahti" ja tegi seda.

Hämmastaval kombel sujus sõit ee sujuvalt. Polnud kordagi momenti mis oleks segadust tekitanud. Kui ratas hakkas seisma jääma ütlesin, et keeraks ja kui vaja hoogu maha saada ütlesin, et laseks lahti. Kõik toimis nagu sveitsi kellavärk (jah sina helbke seal: käekellad olid ka kunagi analoogid). 

Loomulikult kasutasin sujuvalt juhust elutarkuste omandamiseks. Nimelt igakord kui mõni tee ots hakkas liginema ütlesin, et hoo maha võtaks ja vaataks kas auto tuleb. Ta vastab rõõmsalt mulle sellepeale: "Ei tule". ja me sõidame edasi.

Elektrimootri peenestamine (on see üldse võimalik :D) ja ringi paarutamine oli Lily jaoks nii äge kogemus. Nimelt ma pidin vahepeal aias ka natuke toimetama - külvatud muru kastma. Lily'le ütlesin, et oota natuke ratas pab laadima. Tema käis kohe pidevalt seal ratta juures uurimas kas juba on laetud ja saab uuele ringile minna või mitte....

Kuna see positus läheb kirjutamise hetkel schedul'isse ootama siis ma saan veel ringi mõelda. Ma ei ole kindel kas peaks nüüd ka eraldi postituse tegema päris rattast mis sai mõned päevad tagasi soetatud.

Teeme siis hetkel lühidalt. Lily pole varem rattaga sõitnud, ei püsitkaga ega muu variandiga. Seega tuleb talle nüüd selgeks õpetada maagiline asi nagu pedaalimine. Ja god damn (heas mõttes ikka mmkei) tuleb järjepidev ja kannatlik olla. Nii nüüd lükka see jalg alla. Nii nüüd lükka teine jalg alla - repeat same two sentences x ammount of times - Lily, lily (endal pea lõhkemas - aaargh) lükka nüüd jalg alla... Tead mis teeme puhkuse.

Jah, kohati tekib momente kus kannatlikusse piire kombatakse ja tahaks nahhui saata see ja kus teine. Aga neil hetkedel sa saad aru, et sa teed ju maailma parimat asja - aitad ühel kasvaval ilma kodanikul uusi oskusi selgeks saada ;)

Axwell /\ Ingrosso - Dawn

the laif of a lasnamäe internet warrior

Hommikul ärkan kajakate lalina saatel,
nutikat sirvides mu nägu muutub kaameks.
Facebook, delfi, postimees - millest küll alustada,
tahaks oma maailmavaate kommentaariumisse panustada.

Delfi top uudise peale mu karv tõuseb turri,
valistus, eesotsas alfaisasega on jälle keerand miskit lurri.
Fak jee, mu komm on täna esimene,
sest sina, troll, teistpool ekraani pole eriline.
Minu jutt siin on ainult tõene,
mu sõnade peale ainult mõelge.

Uudistes jälle teemaks on lapik maa,
onu Agur millal sa ükskord aru saad.
Jälle pean asetama käed klaverile,
et saaks asjad selgeks teha valerile.
Toksides sõnumit "maa on ümmargune",
sajab vastu kommentaare nagu taevast nuge.

Oh issand aita, Eesti esi insta influencer lahku läks,
nüüd teda ootab Facebookis  näo peks.
Varjupaika viisid sa oma kustikad,
selle eest silme alla voolime sulle virutaalsed mustikad.

Linkin Park - Hands Held High

Tehnoloogia on neutraalne

Eelmisel nädalal üks hommik rongiga tööle minnes rääksin vana (mitte vanuse vana, daah) sõbrantsiga erialast juttu. Üks hetk ta küsib minu käest: "Kuule filx, sina vana (😀) turvahunt. Mis sa arvad, *** avalik asutus teeb oma kõik suured hanked PHP's. Kas see jama pole?" Ja siis ma vastasin: "Amy, technology isn't intrinsically good or evil. It's how it's used ütleb proffessor Farnsworth"...

Okei... Kuna mul on haugi mälu ja kogu juttu ei taha siia 1:1 üle kopeerida siis seletan meie vestluse lahti oma sõnadega. Mulle meeldib see tsitaat kuna see on vääramatult igat pidi tõsi. Kui me nüüd räägime (mida me too hommik ka tegime) veebitehnoloogiatest või üldeüldse programeerimisest siis pole olemas halba asja. Vaid see kuidas seda kasutatakse. Samamoodi võid sa küber turbe (üüü poliitiku reklaam sõnad) mõistes NodeJS vms keelega sveitsi juustu teha. Kõik on täpselt nii nagu proffessor Fransworth ütles: iva seisneb selles kuidas tehnoloogiat kasutatakse.

Ma seletasin, et PHP'ga on üldises mõttes dekaadi taguste aegadega kibe maitse kurku jäänud. Sisuliselt olid PHP's tehtud rakendused mis tegid popiks pen testingu ( = häkkimise, maa keeli). Ja sealt ka see üldine arvamus on kujunenud, et PHP on 💩. Ma siis kurtsin, et olen veebi arendanud pea kakskend (on mõni teist nii vana üldse siin?) aastat ja sisuliselt essugi pole muutunud. Aastal 2001 tehti "dünaamilisi" lehti aga pidid veebilehe toimetajana oskama natuke koodi kirjutada või laskma mõnel ITi poisil seda teha kui tahtsid muudatust. Vahepeal asi arenes ja tuli mmm võtame Wordpressi näiteks. Enam ei pidanud toimetaja koodi oskama. Kerime ajas edasi ja ratas on täis ringi peale teinud. PHP pole popp, NodeJS on popp aga kui tahan kodukale uut lehte siis pean vaking koodi kirjutama #$%@!!

99% teist vist nüüd ei saanud aru mis üleval räägiti või on poiss täitsa pivles. Oh, well. Kasutab Googlet: PHP , NodeJS , penetration testing . Kuna hiir on taastumatu loodusvara ja iga klikiga kulutad seda siis ma usun, et te ei klõpsinud nendel linkidel aga tahaksite kangesti teada mis mu loo moraal on. Kuulge, ma ei käi siin moraali lugemas vaid lihtsalt klaviatuuri kulutamas ;)

Miks tehnoloogia neutraalne on? Lihtne. Need oleme meie, inimesed kes panevad miski asja miskisse konteksti. Tõlgendvad miskit asja nii kuidas meie huvigrupile sel aja momendil parem on. Võtkem näiteks tuumaeneriga - on hea ja halb. Hea on kuna õieti tehes saavad sina ja 10 miljonit liigi kaaslast oma viimase versiooni iPhone täis laadida ja Farmville pelada. Ehk tuumaenergiast võib saada mõistlikult kasutades head elektrit. Halb? Õnnetud Jaapanlased kes said 1945 endale 2 tuumapommi kaela. Ma pakun, et tol ajal murica arvas, et nende kärtsude taevast alla kukutamine on ka hea... Mõttest saite vist aru on olemas tehonoloogia - küsimus kuidas seda kasutatakse.

Järgmine näide (kuna hommiku kohv pole teil joodud, või ei viitsi veel lõunapausi lõpetada). Veoautod. Nad on head kuna neisse mahub hästi palju iPhone mida me kõik tahame. Lahendab meie probleeme kaubade, esemete tarnimisega ühest punktist teise. Nad on halvad kuna kellegi usk ja hääled peas käskisid, et nüüd oleks aeg kusagil Prantsusmaal real life Carmageddon'it mängima hakata ja veits inimesi alla ajada.

Tegelikult ma tahaks selle teemaga kaugemale minna ja veel rohkem filosofeerida. Okei, meil on tehnoloogia neutraalne. Inimesed kujundavad selle kas on halb või hea. Aga kes ütleb, et see nüüd on õige. Kas see "hea" kasutamine on moraalselt õige.... Ma püüan meeles hoida ja miski kord kribada sellest...

P.S. Kes siin viimastel päevadel hulkumas käinud on ehk märkas kujunduses muudatusi. Tl;dr blogspotil on juba 100 a uus templeidi süsteem ja ma üritan oma vana sinna ümber konvertida...

Kygo - Intro

Teadmamehed kutsutakse vaibale

Kord aastas, mai kuus, kui loodus tärkab ja õunapuud õitsevad pistavad pea koobastest välja ka hipid. Neil on nagu karudelgi. Raske talveuni seljataga ja aeg virguda koos mai kellukestega. Õhus ringlev õietolm lisab meeltesse vaimu ning taas tärkab tahe võidelda õigluse eest. Mõni aasta tagasi, suve hiilmisega otsustasid linnakad emapuu maha võtta. Hipid kogunesid ja asusid kaitsele. Roniti puu otsa ja tehti isegi protesti mõttes püksid täis. Võitlus oli kõva aga pidi alla vanduma. Nüüd on uus oht tärkamas ja peab uuesti tegudele asuma...

Põõsaste sahinaga pistis pea välja väike hipi Lembitu. Nina alune oli paksu (õie)tolmu kihi all ja silmad olid kui tõllarattad peas. Ilmselgelt, oli näha, et Lembitu on paanikas. Ta tatsas edasi-tagasi ja oli ähmi täis. Circa 2 tunni pärst suutis ta esimesed sõnad suust välja punnitada: "linnakad, linnakad.... nad tahavad 5 keeed tuua". Vana Jüri puristas nii, et tatti lendas neljas kaares: "Mis geeed". " 5 geee": lausus Lebmitu õhku ahmides. Jüril oli veel pea pilvedes ja ei saanud õõd ega mütsi aru: "miiiiis geeeeed". Lembitu pulss oli vahepeal langenud ja suutis isegi hakata arusaadavat juttu suust välja ajama: " viiiiiis gee, viiiis gee. Too om umbe ohtlik. Igasugu lained ja värgid."

Pärast pikka nuttu ja hala hakkas vana peer Jüri aru saama olukorra tõsidusest. Ta jalutas korraks maailma ääreni ja toksas sealt jalaga kivi alla. Mõtetes tõdes kui hea on lapikul maal elada. Muidu veel kuku ümber. Ta lausus mahedal toonil: "Too mulle mu iPhone. Ma pean kohe helistama alfa-isasele ja ütlema, et 5 geed ei tohi minil juhul tuua." Vahepeal võpatas terve hipi pesakond. Kui juba alfa-isase nime mainiti siis pidi asi ikka eriti tõsine olema. Muidu ju lahendati kõik vajaka jäänud asjad ilma temata ära.

Järsku oli Jüri krapsakas nagu pisike pärdik poiss ja juba ronis mõõda puud kõrgemale oksale, et seal twitteris säutsuda ja tag'id alfa-isane postitusele. Ei läinudki palju mõõda. Ainult mõned mehhiko müüri ja hiina tollimaksudega seotud twiidid. Ja alfa-isane säutusus kurjal toonil: "Teadmamehed, kohe vaibale. Mis on 5G ?1? #kuionmustsiisnäitaust #alfaisasesäuts"

Järgneb...

Martin Garrix - High On Life (feat. Bonn)

Töökoht

Hei-hopsti, mu töörüblikud ja shalngid 😎 Otsustasin tänase positutse pühendada tööle kandideerimisele kuna töö kui selline on oluline komponent meie elus. Veedame ju 8 tundi päevas (aaaa, see on keskmise kontorihiire pealt võetud) sulli teenides, et saaks oma maine elu siin ära elatud. Variant on ka endale vöö ümber panna ja kuskil turu platsil kärtsu ja mürtsu teha ning kiiresti 99 neitsi juurde saada...

Anywayz.... Ma sain oma esimese päris töö kuskil selle blogi alguses. See võis tegelt isegi aasta varem olla. Loomulikult olin ma varem maasikaid ja kurke korjanud. Ajalehti müünud. Ajalehti teinud. Progenud. Ja õdedelt-vendadelt erinevate müügitöödega rahhi saanud. Päris töö all ma mõtlen sellist kus annad kolm tilka verd ja tõotad tähtajatult esmaspäevast reedeni kupjale meelehead teha. Enne kui all kommentaariumis normima hakkate (hahhaa, te ei tee seda nagunii) siis jah on ka vahetustega tööd. Skeem jääb siiski samaks: kolm tilka verd ja kuulõpus ilusad numbrid pangakontol. Viimast juhul kui konto pole arestitud. Aga pohh, siis laseme raha kanda naise koera kontole.

Mina sain oma esimesele tööle nii, et tuttav kutsus. Onupoja poliitika as is finest. Ja ausalt tunnistades siis miski aeg saingi järgmised tööd samamoodi - keegi kutsus. Päris kandideeritud tööle asusin circa dekaad hiljem. Ärge nüüd mu jutust välja lugege, et ma ei tegelenud kandideerimisega üldse. Ei, ei. Vastupidi. Juba esimese töökohaga DDOS'isin cv.ee online nii kui sain ja aint kanideerisin. Kutsuti ka vestlustele....

Aaaand here we are. Kusuti vestlustele. See ongi see miks ma tahan oma südant puistada. Ma mäletan väga hästi. Olin noor ja loll (miskid haridust tõendavad dokud olid olemas) ning ilma oskusteta. Toona oli tööle kandideerimine jube kole ja hirmutav. Eriti kui sul pole ühtegi vägitegu ette ka näidata. Need piinilkud hetkel seal intervjuul. See higistamine ja närvitsemine. Lõpuks sai see sajandi pikkune piin eee töövestlus läbi ja jäid ootama sõnumit: "tänks mate, aga no sir". Masendav. Seal sa siis oled noor ja kogemusteta ning tööle ka ei võeta. Me võiks nüüd diskuteerida ka teemal värske ülikooli lõpetanu vingumas miks tööle ja kõrget palka ei saa. Aga see pole mu mõte.

Aasta on 2019. Olles olnud teinud tööd erinevatel kohtadel. Nii arvuti süles koduses Eestis kui ka relv käes kaugel idas. Teadmisi kogemusi on kuhjaga. Rind on rasvane (või on see hoopiski õllekõht 😲) ning seetõttu on hirmud ületatud ja maakeeli öeldes poogen nende intervjuudega. Ja jällegi - ma ikka käin. Viimane oli jaanuaris. Nüüd lihtsalt tean, et tööle kandideerimine ei võrdu keskaegse piinariista ohvirks olemisega. Seega juhhei mulle :)

Kuna ma olen nüüd vana päss... eee on ohtralt kogemust ja nüüd olen ma seal töövestlusel teispool lauda. Valimas uusi kolleege (evil laugh). Ja tegelt hiljuti just tegingi seda. Nimelt kõik algas sellest, et meil on firmas üks kes on huvitatud mu valdkonnast ja nagu õpib ka seda. Eraldi nn vaba ameti kohta meil pole kuid ikkagi koos meie personali tüdrukutega tegime ettevõttte sees lõpuks konkursi leidmaks mulle minion ja just juuniori tasemel.

Que? Küsib habetunud firmaboss mujalt. Lauslollus ju kogenematuid tööle võtta. Ajaraisk! Koolita veel neid ka.... Ma ainult rullin maas ja naeran selle peale :D Miks me üldse loome juuniorile töökoha ja osutame panustada oma väärtuslikku aega tema koolitamiseks ning arengusse? Minu vastus on lihtne (kuna ma ju olen budist vist :) on aeg tagasi anda see mis ise kord võetud. Ma arvan ja usun, et nii minul kui ka mu ettevõttel on moraalne kohustus ka panustada uutesse. Me ei saa alati eeldada, et maailm on naturaalselt sündinud tipp eksperte täis ja neid ainult palkame.

Miks on siis nii oluline raisata kellegi uue peale? Lihtsam oleks ju palganumbrile natuke juurde liita ja teisest unicornist keegi üle osta. Nagu ma ütlesin, moraalne kohustus. Eksperdid ei sünni. Sina kui kogenu ja sina kui firma aita kommuunile ja ühiskonnale kaasa. Kasvata ka juunioreid. Isegi kui seesammune juunior sinu juurde terveks eluks ei jää oled sa andund inimesele võimaluse. Ja sa oled andund ka endale võimaluse. Viimast nimelt läbi selle, et kui kasvõi väike hulk ettevõtteid kasutab sarnast mõtteviisi siis sul on loota ju tulevikus eksperti ;)

Kirjatükk sai päris pikk seekord ja ma loodan, et mõte oli ka piisavalt arusaadav - panusta uutesse, anna neile võimalus.

Cheers!

Avicii - Tough Love (feat. Agnes & Vargas & Lagola)

Something to say, nothing to say

Kuna ma vist nagu kuskil lubasin, et ei kirjuta iga nädal aga tegelt vist nagu kirjutan. Või hakkasid näpud sügelema ja tahaks ka poliitilise rant'i hüvedest huvi saada. No on ju, hommikul silmad lahti lüües ja alustades kõige tähtsamate keha osade trenni - põialte treenimist. Võtan lahti FB, insta, uudised... tl;dr telo ja asun imuga skrollima. Iga nurga pealt paistab vastu poliitiline rant - juhhei! 

Honestly, i have zero or less fucks to give. Kuid siiski ma viskan oma panuse ka siia blogisse sellle pildi näol. Kuna üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, kesse siis jaksab üle kahe klahvivajutuse teha. Aeg on raha. Raha 🤑🤑🤑 Raha! Raha, mu sõber. 

Tulles tagasi teema juurde siis ma ei viitsi. Tegelikult ma ei näe selles mõtet. Mu jaoks on igasugu ving ikkagi lõpuks ajaraiskamine. Ja palju meil on antud elada sada aastat ehk? Raiskame seda ebatervete asjade peale? Oeh. Mulle meenub, et ma olen sellest varem siin kirjutanud ka. Konkreetset postitust ei leidnud kuna ma olen seda arutanud läbi aja, aeg-ajalt. Nii, et vutt vutt. Blogi lugema otsast - lõpuni :D Samas näen siin ainult laiskuse usse sisistamas kõrva (nagu Lily vahest): "ei jaksa" siis siin üks tasuta otsitud lugemine: kliki siin, nii palju ikka jaksad! 

Huhh, selle nädalane kirjajupp saigi valmis ja veel sujuvamalt sai lugejad suunatud vanu poste lugema. Täpselt nii nagu TV3 ketrab Mammasid ja Papasid. Kuna gut stuff ju. Moar is better. 

P.S. Jah, ma tean. Kahju, et osa siinsest jutust on millegipärast võõras keeles ja peab tõlgi palkama. Aga sulli ju selle jaoks jagub.... 

Edit: Erinevad generatsioonid, kultuurilised vaated ja arusaam siis pilt on inspireeritud filmist Pulp Fiction

Agnes Obel — Tokka

Lily

Mul on tegelikult kahju sellest kuidas vahepealsed aastad mõõdusid blogi vabalt. Ja seda nimelt eriti oma pisikese pärast kes on suureks kasvamas. Mõnus kui saaks nüüd tagant järgi lugeda ja meenutada eredaimaid hetki lapse kasvamise ajal.

Täna ma üritan selle vea parandada ning hetkel meelde tulevad parimad (ka halvimad) palad kirja panna. So, Lets go!

Alustades Lily'st. Ta on väike vahva 3 ja poole aastane tüdruku tirst kes armastab hirmsasti korda. Iga kord kui poes üllatusmune valime siis ta märkab, et mõni on teise kohta pandud ja tõstab ilusti tagas sinna kuhu see kuulub. Seda on nii äge vaadata: enne töö ja siis lõbu. Hahaa, näed esimene moment tuligi juba kohe ära :)

Kerides vaikselt ajas tagasi satume selle aasta aprilli. Vaatasime koos Boss beebi multifilmi (ei pane linki, eks kuna keegi ei maksa selle eest:( ) ja ta siis ühel hetkel kilkab heleda häälega suurema beebi peale: "vana paks". Pidin kõhuli vajuma naerust. Ja ärge küsige kus see tuli tal 🤷‍♀️

Järgmine moment on vist eelmisest suvest (või ka üle eelmisest - no vot oleks pidand siis kirja panema). Olime maal ja siis mänguhoos kukkus. Selle lohutamisega on nii ja naa. Kuidas joppab vahepeal meeldib kui sülle võtta, teinekord mitte. Ja too päev ei meeldinud. Teada ma sain sellest jala hoobiga kubemesse. Ta hakkas kohe siplema ja kõmmdi. Novot, lohuta veel.

On ka olnud mitte-nii-rõõmsaid hetki. Paaril esimesel talvel jäi ta kõhuviirusesse ja esimene kord tõusis palavik 40 kraadini. Perearstile helistades soovitati "anda mingit rohtu". Et nagu WTF?!? Väga raske oli teda abituna näha. Läksime EMOsse kus ta vapral kanüüli paigaldamise vastu pidas endal käes käsna kalle tazo (que, missssseeeon).

Lõpetame selle loo rõõmsalt ja vajume sujuvalt aega kus ta oli natuke vanem kui pool aastat. Vaikselt oli mõningased häälitsused/sõnad selgeks õppinud. Käime mõõda poodi ringi, Lily istub kärus. Lähme mahla pakkides mõõda. Tema teatab tähtsal häälel "auaua" - juua. Liigume mähkmetest mõõda tuleb järjekordne asjalik teavitus: "kaku".

Praegu sai jääpealne osa mälestustest mida lapse kasvatamine endaga kaasa toob. Kes peaks olema valiku ees kas tahta last või mitte. Mu soovitus on kindel yass. See on uskumatu kogemus :)

Syn Cole - Lights Go Down