Ma tean, et just nüüd on aeg hakkata heietama ja meenutama mõõdunuid aastaid. Noo... Mul pole aega selleks. Mul pole aega elada minevikus kuna ma liiga hõivatud praeguses hetkes elamisega. Hetkes mis on ainuke oluline aja mõõtühik üldse. Ma lihtsalt ei näe iva sellisel asjal nagu enda raiskamine minevikus elamine. Sa ei saa ju seda tagasi tuua? Või saab? Kui saab siis milleks?
Siiski mõõdus tänane päev rahulikult üle eelviimaseid ankruid veest välja tõmmates, et saaks varsti suubuda retkele. Üks hämming tuli ette. Tehti paanikaosakonna kohaselt kõvasti paanikat. Kõik oli lihtne ja sa ilusti ära lahendatud.
Natuke olen ma sunnitud tunnistama, et ootan neljapäeva mõnel põhjusel. Mitte sellistel põhjustel, et oh jesss saan minema või awwwyeaaah saab templi elevandiks ennast juua. Ei, ei. Elus on ka palju olulisemaid asju. Vähemalt minu elus. Ma ei hakka shamaani mängimisega ja tuleviku ennustamisega tegelma. Vaatame lihtsalt kuidas neljapäev veereb :P
Oot, mul läheb vaja blenderit...
R.E.M. - Man on the Moon