December 8, 2013

Otse eetrius

Hommikul uniseid silmi lahti tehes ja üles ärgates kargas mulle esimesena pähe - see oli uni. Ma magasin ja nägin und. Kiirel hüppasin voodist püsti ja tatsasin arvuti juurde. Vaatasin oma Hangoutsid üle. Eip. Ma ei näinud seda unes. Kõik mis juhtus oli reaalne.
Eile lõuna aeg välja minnes ma poleks uskunud, et kaheteist tunni pärast ma olen videovestluses Google'ga ja kohe varsti mind intervjueeritakse. Õhtul koju minnes pidasin päeva tipp sündmuseks Tabasalu loodusrajal ja mere ääres punktide jahtimist Soomaalase ja Upstreamfish'iga. Päev oli lõbus, edukas ja sotsiaalne. Viimased hetked arvutis ja ma olin valmis kella kaheteistkümne aeg magama minema. Ja korraga jäi pilt pidama kutsel liituda eriväljaande otseülekandesse mis kajastas päeval toimund üritust Roomas. Ma mõtlesin, et tunnikese võib veel üleval olla ja vaadata mis tomub. Nagunii midagi erilist.
Ja siis ma olin äkitselt ühel hetkel Hangoutis Google esindajate ja teistega. Tegemist oli virtuaalse Lobby'ga ee fuajeega kus järjest mindi otseülekandesse esinema. Noh, ega mina ei pööranud sellele tähelepanu. Esiteks mu veebikaamera ei töödanud ja ma ei eeldanudki, et mina nüüd miljoni vaataja ette lähen. Seega ma ei pingutanud esialgu oma veebikaamera käima ajamiseks grammigi.
Vahepeal, jää lõhkumiseks ja sotsialiseerumiseks lobisesime ookeanidest, kosmosest, tutvustasime ennast üksteisele. Rääkisime natuke endast, et millega tegeleme ja lemmik kohtadest. Ma jutustasin neile 2005 aasta tormist ja Pärnu mälestusmärgist promenaadil mis näitab kui kõrgele merevesi tõusis. Neile meeldis see :) Vabakava vahepeal lülitati järjest paar inimest otseülekandesse. Kuna minu veebikaamera ei töödanud siis jäi esialgu kokkulepe, et ma esinen järgmine nädal. Loomulikult nüüd ma üritasin seda juba tööle saada. Kuid 15 minutit enne otsesaate lõppu kargas mulle meelde, et mul on teine läppar ka varuks :) Ruttu tegin kaane lahti ja läksin sealt Lobby'sse. Jess video töötas. Kõik olid rahul sellega ja ma õnnelik. Igaks juhuks valmistasin ennast ette järgmiseks nädalaks ja küsisin oma kaaslaste käest ruttu vihjeid millest rääkida.  Kusagil 5 minutit enne otseülekande lõppu tuli äkitselt mulle teade. Vilijaar (väga naljakas aksent oli) "Youre next". Mu esimene mõte oli "whaat, järgmine nädal ju". Õnneks ma ei jõudnud eriti mõelda ja puristasin kiirelt "Okay". Ja nõnda ma läksin otse eetrisse.
Nagu viisakalt kohane ja ilmselgelt otseloomulik. Ma tutvustasin kõigepealt ennast. Rääkisin kes olen ja kus tulen. Siis küsiti kui kaugele ma olen reisinud ja ma vastasin, et mitte väga kaugele. Jutt läks üle Eesti peale ja siis ilmus ei kusagilt ekraanil hoiatus - akut on järgi 10%. O really, kuhu juhe jäi v? Mul ei karanud alguses pähegi, et kaablid võivad täna päeva päästa. Igatahes, vajutasin ruttu OK nuppu hoiatus teatel ja rääksin samal ajal edasi Eestist. Ma hoidsin põialt, et läppar oleks nii vapper ja peaks mõned minutid veel vastu. Aga minut peale esimest hoiatust pilt kadus ja kadusin ka mina otse eetrist.
Ma viskasin unele läinud läppari diivanile ja logisin teises tagasi Lobby'se. Kiirelt pahvatasin, et "My backup laptop battery died suddenly". Ma ei tea kuidas saade lõppes. Loodan, et saatejuht suutis mu äkilise kadumise ilusti ära siluda. Ruttu teatsasin oma kaaslastele ja kaasaelajatele oma kurvast saatusest. Mulle jäi eriliselt meelde nende esimene vastus mida ma nägin: "There's no mistaken the Estonian accent. Love it though, great country!"

That's my week so far.

Brennan Heart - Running Late

Ühendus katkenud

Ekraani pilt vajus mustaks. Ühendus oli katkenud. Pool minutit tagasi vilgsatas ekraanil hoiatus 10% akut järgi jäänud. Hetk mil ma lootsin olla kaamera ees vähemalt minuti-paar oma sõnumi edastamiseks.
Well done, ma ütleks. Jalga lasta poole intervjuu pealt mida vaatab otseülekandes kusagil miljon inimest üle maailma.
Hmm. Hetkel ma olen liiga unine ja närvis ja pahane, et sellest pikemalt mõelda. Proovin hommikul.

SIA - Elastic Heart ft. The Weeknd + Diplo

November 2, 2013

I'll be missing....

Ma jään igatsema neid hetki seal metsas, liivasel rannal, kivisel rannal. Jalutades ja joostes.
pilt Madlilt

October 11, 2013

Nipid minu taskust rikkaks saamise teel

Kunagi ma kirjutasin kuidas teenida miljonit. Mu kirjeldatud skeem nõudis küll tohutult aega aga lõpp tulemus toimib. Antud loo iva polnud tegelikult rikkaks saada vaid sositada sulle kõrva maagilised sõnad: "have faith". Ma ei teeni igapäevaselt leiba valetamisega seega ütlen otse välja, et peale selle posti lugemist te ei saa automaagiliselt rikkaks. Vaid ma räägin igapäevastest nippidest kuidas rahaga ümber käia.
Alustame sellest, et suurte summade kogumiseks ei pea kooner olema ja ostma säästumärketist vortsi või juustu LAADSEID tooteid. Ei! Vastupidi, elu on liiga lühike enda kiusamiseks. Ära piina ennast masendavate asjade lunastamisega raha säästmise eesmärgil. Ole õnnelik ja osta just neid asju mida tahad ilma nukralt rahakotti vaatamata. Näiteks heida pilk sellele nii. X poes müüakse, ütleme kingasid, hinnaga 50 euri ja sa himustad neid nii väga. Aga sa ei osta neid kuna soovid säästa. Selle asemel ostad Z poest 25 juurosed kaunad. Jah, sa säästsid pool raha kuid sa ei saanud mida sa tahtsid. Seetõttu pole tuju laes ning meel kipub olema mõru kui bitteri shokolaad. Seega suure säästmisega sa süstid endasse negatiivseid emotsioone. Kullake, tunne rõõmu igast päevast. Nende 25 euroraha kingadega kipub veel selline lugu nagu odavate asjadega ikka - nad pole kvaliteetsed ega kesta kaua. Võimalik, et pidevalt uusi kingi soetades sa raiskad rohkem raha kui oleks ühekordne investeering olnud.
Loodan, et oma igapäevase elu rõõmsam korraldamine on selge kui seebivesi. Me ei pea läbirääkimisi terroristidega (hehee :D) ja ei tee mitte kunagi kunagi allahindlusi oma ilusa elu korraldamisel. Kuidas siis raha koguda või säästa ja samal ajal elada nautimisväärset elu? Lihtne ma alustan väikestest asjadest (ja ka summadest). Sest tillukesed asjad on need mis pööraseks ajavad...
  • Superhüper marketite boonus programmid. Rimil, Selveril/Kaubamajal ja Prismal on selline äge süsteem kus iga ostuga teenid ostusummalt 1% kohalikku krediiti. Seda ei saa küll juurodeks konvertida aga siiski kasulik asjade soetamisel. Mul on näiteks Rimi raha üle 26 euro (dafuuq?). Kalkulatsioonid võite ise teha. Selle raha kogumisel on kaks konksu. Esiteks ära kuluta seda koheselt ära kui summa küündib näiteks mõne euroni. Kogu. Siit saad harjumuse koguda mis on hiljem vajalik ja kasulik. Teiseks planeeri oma iga päev nii, et valid ühe neist oma kodu poeks ja teed 99% oste sealt. Sest nagunii sa pead paratamatult süüa, majapidamis tarbeid või muid asju soetama. Suuna see kogu krempel ühte kohta ja teeni raha natukest. Nüüd kui mul on see 26 eurot käes ei kulutama seda niisama vaid näiteks teen oma igapäevase sisseostu selle arvelt. Pangakaardilt raha seega ei kulu ja selle summa kannan ilusti hoiusele. Näete, esimesed säästud on ilma allahindluseta tehtud :)
  • Krediitkaart. Kui sul pole seda siis on hea. Kui oled seda kasutanud mõne ilusa asja soetamiseks nagu mina siis pole hullu. Teate vahest tuleb ihaldatud asjade ostmiseks raha koguda, vahel tuleb seda südamehäält kuulates teha kohe. Elu on elamiseks. Ahjaa, ma räägin seda tüüpi krediitkaardist kus iga kuu pead mingi summa ära maksma. Krediitkaardi puhul on skeem järgmine. Tegelikult kannatab seda kasutada ka muude kohustuste puhul kus on tegemist jooksva intressiga. Diil on lihtne. Tegemist on kahe aastase lepinguga. Igakuine kohustuslik osa on näiteks 20 eurot ja esimesel kuul on jooksva intressi summa 5 eurot. See on su pidepunkt. Capish? Edaspidi arvestad iga kuu 25 eurose väljaminekuga krediitkaardi tarbeks. Tegelikult päris summa aja jooksul kahaneb. Põhimakse on 20 kuid mõne kuu pärast on intress juba 4 eurot ja nii edasi. Kahanemise suunas. Selle asemel, et nüüd iga kuu eurost või paari eurost võitu nautida kanna see ülejääv osa ise krediitkaardi arvele. Sest sa oled juba arvestanud 25 eurose väljaminekuga mitte väiksemaga. Kandes iga kuu intressist ülejäänud eurod laenu põhi osaks vähendad lõpp summat ja seega tulevikus intressi. Ma ütlen ausalt, et ilma kõrgema matemaatikaga sa võidad ilmselgelt. Põhimõtteliselt võid nii vähendada oma kahe aastast kohustust lause mõne kuu võrra. Vat see on positiivne eskaleerumine!
  • Kommunaalid ehk/ja jooksvad kulutused. Kommunaalidega on selline naljakas asi, et nad kõiguvad aastaläbi nagu lipp tuulise ilmaga mastis. Talvel, kõige käredama pakasega röövitakse su rahakotist 150 eurot. Soojal suvel aga 50 eurot. Tuntav vahe, eks? Loo staabiilsus. Mina näiteks lõin terve aasta kulud kokku ja jagasin kaudselt (väga väga kaudselt) kuu keskmiseks. Sellisel skaalal sain ma 100 eurot. Arvatavasti on kuu keskmine aastalõikes väiksem aga ennast pettes saab siin raha kõrvale nillida :P Sa vist juba mõikasid? Nagu krediitkaardi skeemi puhul oled arvestanud ilmast ja valitsevast parteist hoolimata 100 eurose väljaminekuga iga kuu kommunalidele. See stabiilsus on ainult positiivne. Näiteks suvel sa pead reaalselt tasuma küll 50 eurot kommunaalideks aga ülejäänud raha paned hoiusele. Nüüd talvel on seda raha hea kasutada kui arve peaks küündima 150 euroni. Sada paned nagu iga teine kuu omast taskust ja puudu jääva 50 võtad siis hoiuselt. Enam ei kõrveta, eks ;) Peale selle, et sa ei pea enam kütte arvete arvelt kiirnuudleid järama on sul tekkinud isegi lisaraha.
That's it folks. Ma pole kindlasti elukutseline finantsnõustaja aga julgelt soovitan antud ideid kaaluda. Need pärinevad päris inimeselt ja päris elust.

Timbaland - The Way I Are ft. Keri Hilson, D.O.E., Sebastian

October 8, 2013

Bankjob

Hommikul toimus suur sagimine kohvikus. Rahvast oli enam-vähem sama palju kui päike on pooles taevas ehk lõuna ajal. Võib-olla neil kõigil jäi kodune ampsutamine ära ja seetõttu otsustasid kosutava eine alustada siin.
Eile helistas panga proua või preili. Hei, ma ei tea täpselt. Ta ei õelnud tutvustuseks oma abielu staatust. Jutt oli piisavalt pikk ja arukas teemast mida ma nagunii teadsin. Sisu oli lihtne, nemad pangas pole vaimustatud mu kodu soetamise ideest. Mina jällegi ei ole vaimustatud nende mitte vaimustusest. Mõnes mõttes süvenedes nende poliitikasse saan ma aru aga... Aga. No ma ei tea. See jutt jääb teiseks korraks.
Hetkel ma olen kõigest poolikult süvenenud nende juttu ja ma ei tea kui palju optioneid nad mulle andsid. Kohati tundub asi olevat roosiline kohati täiesti vastupidi. Ma pole veel pead langetanud. Igal juhul on asi proovimist väärt. See mis edasi saab. Ma ei tea. Võib-olla läheb nii nagu ma esialgu soovisin. Võib-olla mitte.

John O`Callaghan ft. Audrey Gallagher - Big Sky

October 2, 2013

Edasimineku lugu

Las ma räägin teile ühe loo. Ühe loo edasiminekust.
Väljas on mõnusalt soe suvepäev. Päikesekiired langevad vaikselt rannale. Seal rannas on üks väike porgand paljas laps. Ta ehitab oma tillukeste kätega veepiiril liivalossi. Iga peo täie järel see loss kerkib kõrgustesse. Välimuselt ei meenuta loss üldsegi lossi. Aga see pole oluline. Loss vähemalt kerkib. Põnn mätsib järjest liiva juurde ning on uhke oma meistriteose üle. Võrreldes teda ja lossi skaalal tundub viimane üüratult kõrge.
Tuleb merelaine. Sekundite jooksul on see loss kadunud. Tuuline meri võttis selle. Viis lossi minema.
Põnn ei anna alla. Ta alustab südikalt ehitustöödega uuesti. Ta ehitab kuna ta tahab. Ta tahab näha võimsat liivalossi. See pole tal ehitamise teine katse. Ausalt õeldes ei teagi mitmes katse see on. Aga see pole oluline. Oluline on liiva kuhjumine ja vormimine lossiks. Oluline on tegevus. See tegevus pakub ainult puhast rõõmu.
Kusagil põnni ajus on keerlemas üks pisike mõte. Mõte sellest kuidas uuesti ehitada. Sest ta teab, et ükskord ta suudab omakätega valmis ehitada päris lossi. Ta teab samuti, et iga katsega muutuvad ta oskused aina paremaks. Päeva lõpuks valmib loss mille üle vanemad uhked on. Ja laps on õnnelik.
Mõtle, et sina oled see laps.
Las ma räägin ühe teise loo.
Seal samal rannal on teine laps. Ka tema ehitab lossi. Tähendab ta ehitas kuni esimese merelaineni. Ta näeb oma viimastki poolikut katsetust lainetesse kadumas. Meri võtab ta loomingu kaasa. Ta otsustab mitte enam jätkata. Pole mõtet. Lihtsalt pole mõtet kui meri tapab su vaeva. Selle asemel jääb ta lihtsalt olekslema rannale. Oma mõttes ootab ta kärsitult koju mineku aega. Tal on seal igav. Ja tundub, et koos päikesega, rannaliiv kõrvetab. Igatpidi on paha.
Õnneks toovad vahepeal emme-issi kusagilt jäätist. Jäätis on maitsev. Jäätis sulab kole ruttu. Oleks nagu hea olla kuid midagi jääb puudu.
Päev jõuab õhtusse. Põnn on masendunud. Lõpuks ta pääseb ta sealt rannalt. Ta on mossis aga pääseb.
Mõtle, et see laps oled sina.
Küsimus teile ja eelkõige mulle endale. Millise loo pea tegelena tahaksid olla? Kas näha lõputult vaeva millegi üle ning alustada üha uuesti ja uuesti. Või leppida sellega mis sul on lootuses ehk läheb paremaks Vahepeal justkui läheb kuidagi paremaks.
Seniks hinnake oma sõpru ja aega nendega ;)

Edward Shearmur - Grand Central

September 25, 2013

Jooksurada

Lugu on omadega nagu lumepall mäest alla veerenud sinnamaale kus ma olen sunnitud õige pea (võimalik, et mitte nüüd just kohe) sunnitud vahetama oma pesakasti. Hehee ma olen suureks saanud ja valmis lendama oma vanemate kodust välja. Seda tegin juba aastaid tagasi. Enam-vähem selle blogi alguses. Ma tahaks teile rääkida jutsutada sellest kuidas ma praegune elukoht on parim. See asub suurest linna kärast kaugel. Siin on vaikne. Siin on rahulik. Siin on loodus kohe käega katsuda. Siin on rand kivi viske kaugusel. Siin on... Need kes on siin käinud teavad milline imeline koht siin on. Ma olen leidnud endas rahu ja leppinud oma pesakasti loobumisega. Ma ei oska nüüd õelda kui raske või kerge see on. Ausalt. See on alati vaatenurga küsimus. Minu jaoks on alati olnud igasugu olukorrad postiivsed ja jäävad alati positiivseks.
Mälestuseks, ma mõtlesin, et kirjutan natuke maailma parimast jooksurajast. See asub Aura loodusraja kõrval, pankrannikust allpool merepiiril. Okei. Ma tunnistan, et läbi noormaalse inimese pilgu ma valetan. Tegemist pole üldsegi jooksu rajaga. Arvatavasti tippsportlased, treenerid ning arstid saaksid südamerabanduse kui nad näeksid mind seal jooksmas. Nad ütleks "Poiss, see pole koht treenimiseks vaid..." või "sinna ma ei laseks kärnas jörbliga koeragi".

See on koht kus mina tõeliselt armastan joosta. Erinevalt valgetest inimestest kes käivad septembri kuus SEB sügismaratonil karjakesi, nagu loomad, neegreid taga ajamas jooksen mina sellisel rajal pool maratoni mõõdus distanse. Ma ei treeni sellisteks jooksuteks. Ma lihtsalt lähen siis kui tahan ja naudin iga hetke. Teate kui mõnus on läbida sellist rada kus igal sammul on mõni kivi pirakas või känd või vesi ees. See on ülim! Sul on ainult 3 sekundit aega, et jätta eesolev rada. Need väärtuslikud kolm sekundit meelde jätmaks järgmise viie sammu jooksul ettetulevad ohud. Sul pole aega maha vaadata kuna kolm sekundit on mõõdas ja sa pead juba uut pilti jälgima ja enda peas panema paika plaani kuidas järgmiseid ettetulevaid takistusi ületada. See on parim koht kus keha ja mõistus teevad koostööd ja elu eest.

Sellel rajal puudu võimalus katkestamiseks. Kui sa oled sinna läinud siis sa pead lihtsalt edasi minema kuna pääseteed pole. Sa lihtsalt pead jõudma järgmise ülesmineku kohani. Kui sa just kaljuronija pole ning sul on juhuslikult vastav varustus selleks kaasas See rada on parim koht lasta kõigel minna ja õppida ennast täielikult usaldama. Kui sa sellega hakkama saad siis sa ei pea muretsema varitsevate ohtude pärast. Su keha on imelises sükroonis su mõistusega ning hoolitseb elusalt tagasi jõudmise eest. Sinu ülesanne on seal nautida neid unustumatuid hetki.

Populaarsed