February 14, 2013

Enlightened Tours LTD

Täna käis agent Davix, agent soend'i väljatoodud marsuudi peale, suurepärase idee. Me peaks asutama linna giidide firma. Enlightened Tours LTD. Ta jutus on iva sees. Meie, kes me veedame pidevalt aega vanalinnas. Meie, kes me külma või vihma tortsides lähme välja. Meie, kes me teame igast nurgatagust vanalinnas. Meie kes, me vallutame protaale ja kaitseme neid. Meie kes me peame lõputut võitlust Resistance agentidega.

Jutt käib Ingress'ist.

What is Ingress?

Ingress on Augmented Reality MMORPG. Midaaaa? Misaasi? Olgu, olgu. MMORPG tähendab maakeeli paljude mängijate poolt mängitavat rollimängu. Ja Agumented Reality viitab sellele, et sa ei mängi arvuti taga vaid reaalses maailmas. Abiliseks telefon või tahvel. Ingress'i background story on järgmine: mingil hetkel hakkas maailma lekkima eksootilist ainet (XM) ning mingil hetkel keegi avastas, et teatud kohad (skulptuurid, monumendid, eriline arhitektuur) on ligitõmbavad. Need kohad, vaatamisväärsused, muutusid portaalideks. Ühendades erinevaid portaale saab luua ala mõjutamaks inimesi. Mängus on kaks osapoolt: Enlightened - nemad pooldavad uut mõtlemist ja nagu ikka Resistance - pooldavad vanu mõtteviise. Sõltumata poolest, tuleb üles otsida portaalid, saada need enda valdusesse ja luua uusi mõju välju.

Mida see peale ilmselge mängurõõmu annab?

Jutu alguses on esimesed vihjed sellele. Ma tunnen vanalinna nagu oma viit sõrme. Kui vanasti tekitas kohati hämmingut vanalinna labüründis ekslemine siis nüüd mitte. Mu navigatsiooni oskused, asukoha määramine ning kaardi lugemine ületab kõvasti tavaliste kodanike oma.
Järgmine positiivne mõju on kultuuriline. Ingress'i mängides mul on võimalus tutvuda erinevate kultuuri väärtustega. Ja mitte ainult meie armsamal Maarjamaaal. Kui sa tahad reisul olles nautida parimaid vaatamisväärsusi siis mängi Ingressi.
Kolmandaks. See on tervislik :|. Aktiivne mängimine nõuab kõvasti liigutamist. Loomulikult osasid portaale saab ja tulebki suure vahemaa tõttu mootorit omava transpordiga taga ajada. Aga enamik portaale on kerge jalutuskäigu kaugusel ja pealegi paljudesse kohtadesse autoga ega tasuta ühistranspordiga ei pääse. Enda koha pealt tean õelda, et mu õues viibimne ja liikumine (kõndimine jooksmine sõltuvalt olukorrast :D) suurenes tänu Ingress'ile 2x kordselt.

Nagu ikka tekitab ka see mäng sõltuvust. Siiamaani vähemalt positiivset sõltuvust. Kui seni ma põgenesini peale tööd padavai kodu poole siis nüüd ma mängin tunnike kaks Ingressi enne koju minekut. Mõnikord ma satun nii hasarti, et veedan kaua kaua aega linnas ringi tiireldes. Siiani pole ilm ega aeg takistuseks saanud. Olen mänginud iga ilmaga. Nii sigakülma -15 ja rohkem ning plirts-plärts lörtsiga. Külmaga küll ütleb mu tahvel ruttu üles aga peale väikest põues soojendamist saab jätkata. Vihma ja lumega on natuke halvasti. Ekraan keeldub töötamast. Aga ma leian selle vastu üsna varsti rohtu.

P.S. Suurepärast Valetinipäeva mu lugejad!

Simon & Garfunkel - Sound of Silence

February 6, 2013

Jooksmine... (aeglased pöörded)

... oli (eile) fantastiline. Nagu ikka. Üks parimatest tegevustest, mis üldse välja mõeldud. Mulle meeldib joosta ja kohe hästi palju. Esimest korda ma proovisin joosta nagu päriselt. Mõned kuud tagasi hankisin endale ägeda pulsikella ning seekord jälgisin kogu jooksu pingsalt oma pulsi. Hoidsin esimest korda pulsi soovitud vahemikus. Ja selleks on 140 - 160. Vist. Räägitakse, et üle on paha.
Kui ma tavaliselt jooksen nagu hing ihaldab ning ei pööra tempole, veel vähem pulsile tähelepanu. Ma jooksen nii kuis jaksan. Niimoodi, et vere maik oleks suus. See viimane on piltlikult öeldes. Nagu muidki tegevusi, ma jooksen hingega. Ma naudin suurepärast muusikat ja jooksen. Mida mõnusam, tempokam laul seda rohkem ma pöördeid üles ajan. Kui ma mõni aeg tagasi pulsikella ostsin siis loomulikult salvestasin oma tavapärast jooksu taktikat (ehk run like hell). Jõulude paiku sai näidatud salvestatud jookse ühele tuttavale, kes on spordi teoorias targem kui mina. Vastuseks tuli: "See pole trenn vaid sa tapad ennast". Ma imestasin, how come? Ma olen elu aeg sellist stiili harrastanud. Stiili, mis peale pulsikella ostmist, näitas, et mu stabiilne pulss on 180 ja seda kohe pärast 1 minutit.
Seega üritasin siis eile hoida oma pulssi kogu jooksu aeg 160 juures. Jooksmist alustades mõtlesin, et hea küll, sörk on alguses hea. Esimene lugu sai läbi. Pulss tiksub ikka 160 ja mõned pügalad üles. Noo kuulge see ei lähe. Tahaks nagu hakata ennast liigutama. Järgmine lugu saab läbi. Tempot ei saa lisada muidu on pulss daamn too high! Ma lubasin, et jooksen alla 170. Peame lubadusest kinni. Lood mu telefonis vahetuvad. Tahaks kiiremini joosta. Järgmine laul algab. Algus on rahulik. Siis ühtäkki kuulen oma kõrvus helisemas "..and we're breathing in the same air. So turn up the love. Turn up the love". Ma ei suuda enam. Aitab neist aeglastest pööretest. Proovime ikka olla. Jätkan jooksmist samas (aeglases) tempos. Kohutav tundub see venimine siin.
Jooksu lõpetasin õnnelikult ära. Pidasin oma lubadust hoida pulss 160 ringis ja olin rahul. Pealegi ma õppisin midagi. Täpsem on öelda tuletasin endale meelde. Vahel tuleb asju õieti teha. Ja. Ootamine toob kõik.
 
Far East Movement - Turn Up the Love

February 4, 2013

Visand nägemusest

Elu rajal kõndimine ei ole millegi eest põgenemine. See ei ole päevast päeva peavarju otsimise protsess. See on rada mida mõõda käies on iga hetk nauding. Tee millel iga astutud samm toob kingib killukese õnne. See tee ei ole mõeldud ohke või hirmuga tagasi vaatamiseks. See on tee kus tuleb julgelt tulevikku vaadata.
Olukorrad väljendavad end kahe näoga: nad kas peegeldavad probleemide lõputut jada või väljakutseid. Valik on igaühe enda oma. Kas võtta lähenevat äikesetormi probleemina või väljakutsena. Kas jääda, kartuses märjaks saada, tuppa peitu heidutava tormi eest või sammuda sellest pea püsti läbi oma eesmärgini.

Ludovico Einaudi - Una Mattina

February 2, 2013

Engrish

I am pretty sure that the hole thing started between Tuesday and Wednesday. I don't know exactly which time. Just one moment i started talking native English. You think, that's not a problem. Well normally it ain't. The problem comes up when you start think in English. And you forget you're native language. Eventually all of it. At the beginning it's okay. You can understand what you're fellows are talking. You speak with them normally. I can understand them, they me. There is some cliches. I shout up some English sentences. Okay, that ain't bad.
After arriving Estonia i realized i was thinking and talking In English. I went to the smoking area in the airport and there was some people. They talked about something. Something that i wouldn't understand. I was like foreigner who doesn't understand local people. Then the radio came up. Songs which i heard were beautiful. They were like old school songs. Melody's talk about love. For me it was French. And in that moment i realized. I was thinking in English.
For now, it's hard to me. Interaction with people i think premier in English and then i start thinking what was that word in Estonian. 
At home i think also in fcking English. I dunno which clothes i should but in washer. Colorful or white. What. Whaaat. Valged or värvilised. Btw, sound weird form me. Värvilised? I'll try think in Estonian but afterwards thoughts are afterwards not clear for me. I just read up my written text and saw "Värvilised". What are u talking about. I don't know what i write. Hope that's correct :)

X-perience - I don't care

January 29, 2013

Ma olen parim!

Ma olen alati ennast pidanud teerajajaks. Ma püüan, tähendab olen alati igas asjas sammu võrra ees. Ma olen nagu majakas pimedal ööl. Asjad mis ma teen - teen ma alati hingega. Tehes midagi ma keskendun sellele nagu muud ei oleksgi olemas. Ainult see konkreetne eesmärk ja mina. Mind ei huvita neil hetkedel ülejäänud maailm - seda pole minu jaoks olemas. Ainult hetk ja tegevus on minu jaoks olulised. Totaalne pühendumine. Seal, kus asjad näivad võimatud astun mina reaalsuse piiridest välja ja teen need võimalikuks.
Lõpetasin just edukalt ühe kursuse ära. Testides kus oli võimalik saada maksimaalselt 8 või 6 punkti, sain mina 9 ja 7 punkti. Ma ei väida, et ma olen geenius või kelle IQ on tõesti suurem kui kinga number. Ma lihtsalt olen parim! Kuidas? Ma pühendun. Lihtsam oleks õelda, et ma grokin. Mõne sõnaga lahti seletades tähendab see armastamist ja vihkamist korraga.
Nüüd te lugesite milline egomaniakk on välja tulnud. Jah? Ma räägi ei ennast ilusamaks. Need on lihtsalt väänamatud faktid. Ma olen parim!

The Black Eyed Peas - Just Can't Get Enough

January 27, 2013

Võimatud asjad

Daayeemn, kuidas mulle meeldib, et ma ei usu võimatutesse asjadesse. Irooniaga õeldes pole võimatud asjad võimalikud. Saite pihta. Võimatu, et on olemas võimatud asjad :D Kui miski pesitseb mu tahtmises siis ma teen selle ära. Isegi siis kui on vaja vanapagna endaga magada.
Mu enne hommikused seiklused päädisid lõpuks esimesse vahepeatusse jõudes. Oo, neid on veel... üks...kaks... kolm...neli. Kõik. Ei, valetan kaks tuleb veel juurde. Tegelikult on see nüüd tänu plaanide (muideks planeerimine ei too mitte kunagi endaga kaasa häid uudiseid, tuleb osata improviseerida) muutusele teine vahepeatus (mis läks maksma kena 300 juurot). Edasi seadsin sammud pagasi järele kui ühtäkki silmasin Lufthansa peakontorit service deski. Ma mõtlesin, hei miks mitte. Tahaks kunagi koju saada ka. Ja ilma lisa maksmata. Õnneks ma ei uskunud Tallina piletineiu juttu tagasisõidu canceldamist. Peale rahumeelseid läbirääkimisi sain oma õige tagasisõidu pileti tagasi. Usu veel hundi juttu.
See post tuleb delyaga, kuna see tsivilisatsioon pole internetist midagi kuulnud. Või kui on siis nad küsivad mõne minutilise kasutamise eest Unzipi kuupalga.

Röyksopp - What Else Is There

Stuff just happens

Teate mis tunne on maha magada 300 eurot. Mina tean, põnev on. Ja vähemalt uni oli mõnus. Las ma räägin teile ühe loo...
Mis võiks olla hullem kui hilineda bussile. Hmm... Las ma mõtlen... Ahjaa, sisse magada ja jääda lennukile hiljaks. Noh. Tehniliselt ma ei jäänud hiljaks. Lennuki väljumiseni oli aega veel kõva kakskümmend minutit. Seega loogiliselt võttes peaks ju jõudma. Ma jätsin isegi korraks oma pagasi maha, kuna ma eeldasin, et pagasit vist enam peale ei võeta. Välja tuli seegi, et mind ei võeta. Okei, pole hullu. Lähen piletikassasse. Aga neiu leti taga laob mulle ette halbu uudiseid nagu ehitajad müüri. Ümbervahetus on homseks ja sa pead miljoneid juurde maksma. Kuidagi ei sobi, täna on vaja. Täna! Rahast hakkab ka lõpuks kahju. Teine suurepärane uudis: tagasilend on ka canceltatud, kuna ma esimesele ei jõudnud. Ahnii siis. Mismõttes tagasi ma tahaks ikka saada ju. Ära vaeva pead, proovime ikka enne kohale jõuda. Mis need järgmsed variandid on? Läbi Riia. Oiii, upsy-daisy 8h tuleb seal oodata. Kolmas variant on veel, onju? Hea küll, hea küll. On olemas.
Kogu selle koogel-moogeli juures ilmnevad positiivsed asjad. Ma sain tilli auto lennujaamast tagasi linna õigesse parklasse viia. Ja pagasi saan ka kaasa võtta. Linnas olles käisin veel Mäkist läbi ja manustan sealset hommiku einet.
Päev hakkab minu jaoks alles hommikusse jõudma ja juba on piisavalt seiklusi selja taga. Ja ka 300 eurot. Ma ei näe iva millegi analüüsimisel. Stuff just happens. Vahel juhtub, et paned automaatselt äratuskella küll õigeks ajaks aga valeks päevaks. Ma ei ole enda peale vihane ega kuri. Ma ei masetse oma hilinemise pärast. Stuff just happens. Pealegi maailm ei saanud otsa.
Sellistes olukordades lõõb  välja mu uskumatu tahe eesmärgini jõuda ning selle läbiviimseks hakkab mu aju automaatselt lahendusi otsima. Salaja tunnistades, ma naudin selliseid olukordi.

Pink - Try (Cosmic Dawn Radio Edit)

Populaarsed