6. jaanuar 2010

Lido for the win

Nende lagede pähe kukkumise juures on Solarises vähemalt midagi ülipositiivset - Lido. Minu mõõdupuude järgi on see meie kauni maarjamaa parimaid söökohti üldse. Viimastel päevadel olen ma seal käinud tihedalt lõuna aeg iseenda näljahäda erinevate roogadega peletamas. Miks mulle Lido üldse nii seksikas tundub? Mõnus interjöör, hea teenindus jne... Olgu, need head omadused on veel paljudes teistesgi kehakinnitus kohtades täiesti olemas. Aga Lidos mulle meeldib kandikuga ringi plätserada, vaadata himura näoga mida ma täna söön ja siis matisev toit oma taldrikule lunida.

Trinity - Unetus

3. jaanuar 2010

04.01.2010

Homse hommikuse päikesega saabub suur päev kus ma peaks asuma uuele töökohale. Iseenesest põnev värk. Aga üks päev ma nägin värvilist unenägu sellest kuidas ma olin Afgaani väljaõppes ja asja ajab kurjaks pisike fakt, et ma nautisin seda. Ma nautisin seda nagu hommikust koorekohvi limpsimist.

Tekib küsimus What will i do tomorrow?

Ja Rule - Reign

2. jaanuar 2010

Selline päev siis mul

Tulin siis täna suure huraaga Malta aastavahetuste pidusdustelt tagasi ja oih imet. Mida rohkem Tallinna poole seda lumisem, mkay. Tegelt see polegi teab mis üllatus, aga teed, autoteed olid lumised. Rahvusvahelise Tallin-Pärnu kiirtee kannatas veel külg ees ära rallida aga in Paldiski - ainuke mida siin raskel MaSu ajal leida võib on lumi. Sahkasid kes rõõmsalt seda lund teeäärtesse tõukaks mitte. Sellepeale käisin külmiku kallal, võtsin sealt ühe sahtli ja läksin omale maja ette parkimis kohta rajama.

Mattafix - Big City Life

25. detsember 2009

Jõulud 'nd stuff

Alustame sellest, et ma pole juba vähemalt kolm sajandit klassikalise jõule näinud. Teate küll - selliseid kus on kuusk, pere, suur sõõmalaud ja telekas mehhiko seepitega. Viimane sellist laadi jõuluaeg oli vist 2006 aasta detsembris kus ma vedasin ennast koju ja püüdsin pühade tunnet tekitada. Järgnevad aastad on olnud omaette teema. Üks aasta olin kaugel eemal, üks aasta olin üksinda oma kodus ja nüüd see aasta veetsin lõbusalt ja vahvalt Toomase ja Tiiu perekonnaga. Sain isegi jõuluvana rollis olla :P Lahe!
 
My gods, mu kirjaoskus on viimase kuu jooksul lihtsalt kuhugi ära kadunud. Ma ei handle enam välja millal ja kuhu peaks minema nõrk või tugev täht, sõnades läheb tähtede järjekord sassi ja mõnikord kaovad nad üldse.Mul on siuke tunne, et oleks nagu sünnipärane düsgraaf millesse ma ei saa mitte kui midagi parata. Isegi teksti mitmekordne ülevaatamine ei anna positiivset tulemust. Ma leian mingis ulatuses üles puuduvad või sassi tähed kui mõne sõna puhul jään lihtsalt suu ammuli vaatama.... kuidas see sõna nüüd kirjutati :S

Featherman - Imagine Friends

14. detsember 2009

am i missing something?

Kui mulle teatakse, et äkki... Siis mul lihtsalt jookseb kett hammasratastelt maha. Eriti siis kui ma heas usus pingutan ning planeerin midagi parema tuleviku nimel. Mu jaoks eksisteerib Go or No Go. Mitte vahepealne ussi keerutamine ümber jalutus kepi. "Äkki" tähendab minu jaoks, et ma pole kindel, et Dream on boy.
am i missing something?

Hive - Ultrasonic Sound

13. detsember 2009

Elu ilma autota

Vähe sellest, et maarjamaa liikluskultuur lihtsalt sakib olen ma nüüd mõnda aega ilma oma hobuvankrita. Ometi ma käisin reedel õlivahetuses ja laupäeval uusi kumme oma kallikesele panemas ja plaanis oli veel kõrvalistuja poolse akna tihend ära fixida. Oleks vist pidanud ikka rohkem oma esimese armastuse heaks pingutama. Well, eile õhtul öösel sünnipäevalt ära minnes sai peale pisikest seiklust selgeks, et radikas ajab läbi ja wagen kipub üle kuumenema. Seekordne autosõit erines sellega, et pidevalt tuli jahutuspeatusi teha, 100 m sõitu ja paus... jaaai! Pärnu mnt viaduktil sai ka kruiisitud, ehk mootor välja ja inertsi abil edasi. Selle kentsaka loo teeb positiivseks asjaolu, et järgmine nädal saab jala tööle minna :)
Tänud Rolandile kes ennastsalgavalt mind aitas ja öösel koju viis. Teistkordsed tänud talle veelgi lahingteenete eest mida ta täna osutas.

Snow Patrol - Chasing Cars

12. detsember 2009

olematu liikluskultuur Eestis

Hoiatus: alljärgnev lugu sisaldab ohtralt roppusi ega pole mõeldud nõrganärvilistele.
Üldiselt ma vaatan Eesti auklikel teedel toimuvat neutraalse pilguga aga tänane juhtum tõmbas isegi minul kopsu üle maksa. Nii kui õues hakkab vähegi talveilma lubama, sajab mõni helbeke ning maanteed muutuvad tiba märjemaks kaob teatud kontigendil koos suvega sõiduoskused kus see ja teine. Sõidetakse kummalistel põhjustel rõõmsalt alla piirangute ja takistatakse tahtlikult üldist liiklusvoolu. Ma saan aru, et autokoolist on mõnel mehel juba kümneid aastaid mõõdas ja roolikeeramisoskused lähevad rooste aga türa. Täna mingi jörr otsustas ka ammuseid aegu meelde tuletada tehes Paldiski-Keila maanteel kõva 70 km/h õppesõitu. Noh sul on seal taga ülimalt hea tiksuda, eriti kui mingit paska lendab esiklaasi, mille tõttu nähtavus muutub nulliks. Siis ma ootasingi vaikselt kohta kus rahulikult mõõdasõidetud ja inimlikus tempos edasi minna. Peale Kloogaranna raudtee ülesõitu tundus sobiv moment olema. Panin parema suunatule sisse, läksin vastassuuna võõndise ning alustasin oma manöövriga. Värdjas oma pisikeses Wolksvagenis vaatas, et oi bemmu mees ja kanadast tahab minust mõõda minna. Ma usun, et vend tundis ennast kohe tuppes istuva munnina ning mõtles, et nii ei lähe ja hakkas ka kiirendama. Kuna ees oli kurv ja kiirused olid alles 50 km/h juures mõtlesin, et äkki nüüd lõpetatakse õppesõit mu ees ja liigeldakse normaalselt. Aga ei, nii kui ma tema taha uuesti reastusin kargas pedele pähe, et MaSu aeg on ja kütet ikka ei tohiks nii raisata. Õppesõit jätkus.
Mõne aja pärast leidsin hea sirge kus uuele katsele minna. Tegin sama mis ennem, vaatasin, et tee puhas, suuna tuli sisse ja minek. Oh seda üllatust. Volkari punnis istuv munn leidis gaasipedaali üles ja tõstis oma kiiruse 120 km/h'ni. No johhhaaidiii!!!! See ajab lausa tigedaks, kui ees plokidakse ja mõõda ka minna ei lasta. Selliste värdjate pärast juhtuvadki liiklusõnnetused ja sellistele seanikkujate pärast tuleks katusele kuulpilduja mountida, et vajadusel natuke õpetust anda. Sirge sai otsa ja ma olin sunnitud tagasi tema taha minema. Pärdik võttis hoo jälle maha. Mul oli juba kont kõva ning halb olla. See türaimeja arvas, et on mulle nüüd õppetunni andnud ja ma enam ei proovi. Valesti arvas. Ma läksin kolmandale katsele ja sõitsin mõõda ära lõpuks. Oleks võinud otse vitupea ette minna piduri plokki lasta ning nussida tal ajusid kättemaksuks, kuna mul väärikus ja kultuuritunne on veel säilinud siis liiklesin rahulikult edasi.

Ma lihtsalt ei saa aru kust putsiaugust sellised värdjad load saavad? Või miks nad hoorapurikad talve saabudes enam normaalselt sõita ei taha? Türamaeivõi.

Fatboy Slim - Right Here, Right Now

Populaarsed