Kas ma teen tööluusi praegu?

Vastus on ilmselgelt jah! (kui ma kuskil orjavabrikus käiks oma aega pühendamas omanike heaolu tõstmiseks). Loogiline ju. Tööpäev algab kell 09:00? ja lõppeb 17:00 ja praegu on kell 14:40 ja ma istun rongis mitte kontoris. Seega guilty as charged!

Õnneks eksisteerib tänapäeval kohti kus paindlik tööaeg tähendab täpselt seda mida see ütleb - paindlik tööaeg. Mitte nagu ühes RKIK asutuses kus ma 5 aastat tagasi korra platseerusin. Ja seal vaadati konkreeselt läbipääsusüsteemi logisid ning kui su ukse kaardi välgutamine ei läinud kokku "töö ajaga" siis said kinga. Ja ma sain. Naljakas oli veel see, et kui oli vaja ja pidi pärast töö aega miskeid IT hooldusi tegema siis seda nagu ei loetud üldse.

Täna, 5 aastat hiljem käin ma rõõmuga tööl kus töötulemust ei mõõdeta uksekaardi logidega vaid sinu päris panusega. Ja panustada saan nii, et mu eraelu on ka kordades rõõmsam. Näiteks praegu. Tõmbasin keset tööpäeva naaksu ja lähen lastega huviringi. Ja minu arust väga äge, (mitte, et ma tööl ei pea olema - vastupidi tööd teen rõõmuga) et ma saan pühendada päevast aega oma järeltulijatele. Ja ei ole nii, et näeme issit ainult õhtuti ja nädalavahetustel.

Juhuks kui mu kuri ülemus peaks kuidagi seda postitust lugema ja üleüldse teistele kõhklejatele, et mis mu näpatud tööajast saab? Chill out! Õhtul "teen selle tasa" kui on vaja teisepool maakera asjapulkadega asju ajada.

71 Digits & Madison Mars - Out Of Touch – 71 Digits Edit

Startup elu

Mõni päev tagasi oma igapäevaseid tööasju tehes juhtus huvitav asi. E-postkasti potsatas kiri (mitte, et e-mailide saamine oleks haruldane nähe). Ja selle sõnum oli... ma ütleks liigutav. "Te olete nüüd unicorn ning teil on suured nõuded ja standardid." Sellise sõnumi saamine oli nagu välk selgest taevast ja tõesti vau. 

Jah, miski hetk ettevõtte mida ma eurode äratassimisega tühjendan palga näol sai investoritelt lisarahastust. Summa oli nii suur ning koos eelmistega tähendas see ajaloolist hetke. Firma muutus uncornicks ehk ükssarveks. Nii see käib tänapäeva maailmas - ettevõtted võivad olla ükssarved. No ja see ükssarve auaste peaks näitama kui suur/äge/võimas antud asutus on.

Igatahes, kirja juurde tagasi tulles. Korraks oli uhke tunne, et koht kus ma töötan pole enam kuskil graazhis üheme FIE vaid tunnustatud! Ja ma olen aus kui paar kuud need ükssarve uudised välja tulid siis ma ei tainud seda nii (mu jaoks oli meh, mmkay ükssarv). Aga nüüd oli emotsioon teine: vau, tõesti!

Siis ma hakkasin mõtlema. Meile vaadatakse küll otsa tunnustavalt ja suurejooneliselt aga minu jaoks on see sama pisike armas idufirma kuhu ma kolm aastat tagasi tulin.

NTO - Invisible (Paul Kalkbrenner Remix)

Ära siis boonust unusta

Täna, 31 jaanuar saab üks aasta täis ja homme algab uus aasta kui vaadata lojaalsus programmide kalendrit. Ehk kõikide poppide (Grossi poel oli teine tsükkel) eelmise aasta boonus punktid aeguvad iga aasta Jaanuari lõpus. Sisuliselt ja tehniliselt pole see "õigustatud" aga kui on vaja tarbijalt raha koorida siis tundub loogiline. Niisiis, kui te olete selle posti läbi lugenud jookse oma lemmar ketid läbi ja pange punktid huugama. Sest homme neid enam pole.

Õnneks poodide tublid teenindajad sõendavad meelde tuletada: "ahoi kunde, punkti aeguvad, kasutame?". Ma olen seda memo kaks korda saatnud ja tänane oli selline omamoodi armsalt eriline. Tegin oma igaõhust shoppingut ja olin maksmas kui ühtäkki nagu ingel ilmus teenindaja ning sirutas kärmelt käe makse terminali poole. "Boonuspunktid tuleb ära kasutada" ütles ta meeldivalt ähma täis olles. Ma pidin kiirelt selgitama: "No problemo, mul eelmise aasta omad kasutatud." Teenindaja oli kergelt hämmingus ning sõnas "Te olete vist tubli selveri külastaja" kui oli näinud mu skoori. Mõnes mõttes loogiline miks ta seda ütles. Ma vastasin loomulikult jah, et selver mu peamine kett. Teenindaja ikkagi oli õnnelik oma pääste missiooni üle ja lausas "Ega jah. Igaks juhuks ikka hoiatada muidu võetakse veel ära". Viis plus ma ütleks. Mulle selline christmas spirit meeldib. Loomulikult peame siin kriisi aeg kapitalistide vastu ühiselt sõdima.

Eraldi teemaks saab olla, et miks ma Selveri püsikunde olen. Näiteks võib vaielda ja argumenteerida, et Prismas odavamad hinnad. Igapäeva kaupade jaoks see on vale reaalsus. Jah, kui väga tuunida siis poest y saad saia, poest x leiva jne. Aga nende poodide vaheline seiklemise kulu? Kaotab väärtuse. Ma miski hetk piimaga tegin seda kui selveris maksis 53 senti ja Coopis 45 senti ja seda ka ainult sellepärast, et ma nad jäid koduteele ja ei pidanud eraldi higistama.

Aga selver ikkagi? Ma olen seda siin kusagil juba rääkinud. LHV partner kaart toob topelt punktid ehk 1 sendi asemel 2. Ja on ikka kerge vahe kui kuulõpus on 5 euro asemel 10 rubla punkte. 

 

LORDE Song - Push (Feeling Good on a Wednesday)

Vanad sõbrad

Detsember oli üks igavesti huvitav ja juhtumuste rikas kuu eelmine aasta. Mitte, et eelmised kuud oleks olnud üksluised (meil ju jätkuvalt maailmas "kriisid"). Detsember oli lihtsalt teistsugune. Etterutuvalt saan õelda nagu horoskoobis tuli mu ellu uusi muutusi ja vanu (does that make sense at all?!?) kohtumisi.

Igatahes õnnestus kauaagsete sõbradega: (tehniliselt, poliitiliselt ja usululiselt korrektne olla - sõbrannadega) Madli, Kaisa Kaidi'ga kokku saada. Viimasest nägemisest oli mõõdas 7-8 aastat mõõdas. Ja tore oli, nagu vahepeal poleks keegi ega miski muutnud kui jooksva aasta number välja jätta. Pärast ära minnes sai arutatud ja räägitud, et järgmine kord peaks juhtuma varem kui peaaegu 10 aastat.

Okei, ma natuke luiskasin nägemise koha pealt. Kõigepealt, linnapeal on ikka üksteist trehvatud ja tere õeldud. Aga see ei ole see. See on nagu lihtsalt suvakale kulpi viskamine mitte nagu gängiga koos chillimine, hängimine ja grillimine. Teiseks olen ma Madliga varem kokkusaanud ja üksteist eludega kurssi viinud.

Ma arvan, et see on uue aasta hakatuseks hea post :)

Nazar Drago - So Fast

Infotehnoloogia 21 sajandi teisel kümmnel

Kuidas käis serveri (server on see asi mis sulle TikToki teeb, mmkay) hooldus sajandi alguses? Ajasid vatijope selga läksid serveri ruumi ukse taha. Vastavalt asutusele vilgutasid läbipääsu kaardi ja toksisid pin koodi ukse avamiseks. Vatijopet oli sellepärast vaja, et serveri ruumi ju jahutati ja temperatuur oli "kontori" omast madalam. Mitte miinus pügalastes siiski. Jällegi sõltuvalt asutusest otsisid vigase serveri üles - see millele punased LED tulukesed vilkusid. Õnneks erinevalt tava arvutitest serverid olid mõeldud töötama ka siis kui juppe vahetasid. Näiteks kõvaketast. Võtsid vigase välja ning panid uue masinasse ja jõik oli jälle tore.

Kuidas serveri hooldus nüüd käib. Temperatuur saab reguleeritud puldiga vastavalt tujule kas soojemaks või külmemaks. Samal ajal ise molutades startup toolil ning põrnitsedes 27 tollist kuvarit. Avad veebisirvjas oma lemmar pilveteenuse pakkuja konsooli. Suurest laiskusest tipid ainult 3 esimest tähte otsingumootrisse leidmaks õige server. Liigutad ja klikid hiirega: detach, attach. Ja ketas vahetatud. Lürbid espresso-öko-mahe lattet töövõiduks.

Okei, iga IPA-iT mees teab, et miski veebikonsool pole küll nüüd õige koht infra halduseks vaid normaalsed jõmmid teevad selle kas Terraformi, Puppeti või muu analoogse asjaga kuna mitu korda virtuaalselt ketta vahetamine on ränk ja stressirikas töö. See peab saama ühe klikiga tehtud.

 

Nox Vahn, Marsh - Follow Me (Extended Mix) (feat. Mimi Page)

Ma olen isekas

Kui ma töö juures lõunatan siis üritan võimalikult "produktiivne" olla. Siin võiks kohe välja lugeda, et läppar nina ees, klaviatuur saiapuru täis ning tähtsa näoga meilidele vastamas. Ei. Kõikide suitsupauside mõte on ennast ühelt teemalt teise lülitada. Minul on see nii ka lõunaga. Obviously järgmine asi - kui tööd ei tee - matsutamise aeg siis raudselt Fb, insta, tik-tok skroll. Ka seda üldse mitte. Raamatud on teema, kuna meil tööjuures on siuke pisike raamatukogu ja paras ports raamatuid on lugemisväärsed. Noh, ja praeguses elu-etapis on lõuna aeg kus ma saan analoogi meediat tarbida. St raamatuid lugeda. Miski aeg toimus tihe lugemine kui tööle ja koju sõitsin. Praegu mitte.

Järjekordselt leidsin ühe asjaliku raamatu koomiks Dilberti autorilt. Pole selline tavaline "eneseabi" raamat vaid pigem autor jutustab oma elulugu ja suhtumist. Natuke sarnane nagu ma siin vahel teen. Kirjatükk on hea - räägib täpselt nii nagu elu on ja natuke tuttavas Dilberti võtmes. Palju sealt õppida on (kui üldse). Siin mu suu jääb lukku. Kuna ma ei tea, ausalt. See on iga indiviidi otsustada. Enda jaoks ma saan sealt selliseid häid meeldetuletavaid elutõdesid. Ja üks parim neist oli "ole isekas". Mitte halvas, vaid heas mõttes. Nüanss mille autor välja tõi ning mis mulle meeldis: "ole isekas ja selle asemel, et kiirtoitu sisselahmida kuna sul aeg kulus kolleegi aitamisele töö ülessannete täitmiseks, võta see aeg endale ning naudi lõunsaõõki". Läheb sellepostiga kokku :D Aga jah, raamatut lugedes saab paremini aimu mida see isekaks olemine tähendab. Mulle igatahes meeldib ja Scott tundub mõttekaaslane.

Väike hint mu über digitaalsest järjehoidjast, kuna ma laenutan ainult raamatut söögi ajaks ja ülejäänud aja istub raamaturiiuulis (et ikka teised ka lugeda saaks):

How this black magic works, you ask? Võta oma lemmik Slack (MS Teams wat) lahti, tee pilti ja Threadi alla hakka postitama lehekülje numbreid kus lõpetasid :D

Boris Brejcha - Purple Noise

Finants - toidublogi

Eesti rahval on piisavalt laiskust ja eurosid, et kvartalis ainult toidu kojutoomisele kulutada 3 miljonit eurot (okei, see on Wolti stats ainult, tegelt siia peaks teised sarnased teenusepakkujad otsa laduma). Kui alam-otsa delivery hind on 2.90 euroraha siis statistiliselt teeks see iga eesti inimese kohta üks tellimus kvartalis 🤷

Eelmine nädal korra rääkisin kolleegile, et ma väga ei Woltida/Boltida kuna see 2-3 eurot on ikka liiga kallis olematu luksuse eest. Jah, saad kodus diivanil patja pussuga soojendada samal ajal kui toit kohale tuuakse aga tihtipeale see toit mis tuuakse tahab ise sooja. Lisaks hakkasin mõtlema, et ka tööjuurde tellides it does not make any sense. Ooteaeg on nagunii 30-40 minutit. Targem on Woltidamise asemel ise papud jalga ajada ning värsket linnaõhku koos kerge jalutuskäiguga nautida.

Eelnev jutt oli vist jällegi rant? Omalt poolt vaadates mitte. Mu väärtused ja arusaam on natuke teine. Nagu ma eelmine nädal mainisin pere-piruka saagat võis siis need "käsitöö" pikukesed ja loomad. Võileibu oskan ma ise teha ja kindlasti odavamalt.

Ja pealegi aeg-ajalt ma toetan Bhangladesi sisserändajaid kuna kuskilt hüppab Wolti krediiti peale ning see aegub nagu toit ikka.

Rain Radio & DJ Craig Gorman - Talk About