Ma olen parim!

Ma olen alati ennast pidanud teerajajaks. Ma püüan, tähendab olen alati igas asjas sammu võrra ees. Ma olen nagu majakas pimedal ööl. Asjad mis ma teen - teen ma alati hingega. Tehes midagi ma keskendun sellele nagu muud ei oleksgi olemas. Ainult see konkreetne eesmärk ja mina. Mind ei huvita neil hetkedel ülejäänud maailm - seda pole minu jaoks olemas. Ainult hetk ja tegevus on minu jaoks olulised. Totaalne pühendumine. Seal, kus asjad näivad võimatud astun mina reaalsuse piiridest välja ja teen need võimalikuks.

Lõpetasin just edukalt ühe kursuse ära. Testides kus oli võimalik saada maksimaalselt 8 või 6 punkti, sain mina 9 ja 7 punkti. Ma ei väida, et ma olen geenius või kelle IQ on tõesti suurem kui kinga number. Ma lihtsalt olen parim! Kuidas? Ma pühendun. Lihtsam oleks õelda, et ma grokin. Mõne sõnaga lahti seletades tähendab see armastamist ja vihkamist korraga.

Nüüd te lugesite milline egomaniakk on välja tulnud. Jah? Ma räägi ei ennast ilusamaks. Need on lihtsalt väänamatud faktid. Ma olen parim!

The Black Eyed Peas - Just Can't Get Enough

Võimatud asjad

Daayeemn, kuidas mulle meeldib, et ma ei usu võimatutesse asjadesse. Irooniaga õeldes pole võimatud asjad võimalikud. Saite pihta. Võimatu, et on olemas võimatud asjad :D Kui miski pesitseb mu tahtmises siis ma teen selle ära. Isegi siis kui on vaja vanapagna endaga magada.
Mu enne hommikused seiklused päädisid lõpuks esimesse vahepeatusse jõudes. Oo, neid on veel... üks...kaks... kolm...neli. Kõik. Ei, valetan kaks tuleb veel juurde. Tegelikult on see nüüd tänu plaanide (muideks planeerimine ei too mitte kunagi endaga kaasa häid uudiseid, tuleb osata improviseerida) muutusele teine vahepeatus (mis läks maksma kena 300 juurot). Edasi seadsin sammud pagasi järele kui ühtäkki silmasin Lufthansa peakontorit service deski. Ma mõtlesin, hei miks mitte. Tahaks kunagi koju saada ka. Ja ilma lisa maksmata. Õnneks ma ei uskunud Tallina piletineiu juttu tagasisõidu canceldamist. Peale rahumeelseid läbirääkimisi sain oma õige tagasisõidu pileti tagasi. Usu veel hundi juttu.
See post tuleb delyaga, kuna see tsivilisatsioon pole internetist midagi kuulnud. Või kui on siis nad küsivad mõne minutilise kasutamise eest Unzipi kuupalga.

Röyksopp - What Else Is There

Stuff just happens

Teate mis tunne on maha magada 300 eurot. Mina tean, põnev on. Ja vähemalt uni oli mõnus. Las ma räägin teile ühe loo...

Mis võiks olla hullem kui hilineda bussile. Hmm... Las ma mõtlen... Ahjaa, sisse magada ja jääda lennukile hiljaks. Noh. Tehniliselt ma ei jäänud hiljaks. Lennuki väljumiseni oli aega veel kõva kakskümmend minutit. Seega loogiliselt võttes peaks ju jõudma. Ma jätsin isegi korraks oma pagasi maha, kuna ma eeldasin, et pagasit vist enam peale ei võeta. Välja tuli seegi, et mind ei võeta. Okei, pole hullu. Lähen piletikassasse. Aga neiu leti taga laob mulle ette halbu uudiseid nagu ehitajad müüri. Ümbervahetus on homseks ja sa pead miljoneid juurde maksma. Kuidagi ei sobi, täna on vaja. Täna! Rahast hakkab ka lõpuks kahju. Teine suurepärane uudis: tagasilend on ka canceltatud, kuna ma esimesele ei jõudnud. Ahnii siis. Mismõttes tagasi ma tahaks ikka saada ju. Ära vaeva pead, proovime ikka enne kohale jõuda. Mis need järgmsed variandid on? Läbi Riia. Oiii, upsy-daisy 8h tuleb seal oodata. Kolmas variant on veel, onju? Hea küll, hea küll. On olemas.

Kogu selle koogel-moogeli juures ilmnevad positiivsed asjad. Ma sain tilli auto lennujaamast tagasi linna õigesse parklasse viia. Ja pagasi saan ka kaasa võtta. Linnas olles käisin veel Mäkist läbi ja manustan sealset hommiku einet.

Päev hakkab minu jaoks alles hommikusse jõudma ja juba on piisavalt seiklusi selja taga. Ja ka 300 eurot. Ma ei näe iva millegi analüüsimisel. Stuff just happens. Vahel juhtub, et paned automaatselt äratuskella küll õigeks ajaks aga valeks päevaks. Ma ei ole enda peale vihane ega kuri. Ma ei masetse oma hilinemise pärast. Stuff just happens. Pealegi maailm ei saanud otsa.

Sellistes olukordades lõõb  välja mu uskumatu tahe eesmärgini jõuda ning selle läbiviimseks hakkab mu aju automaatselt lahendusi otsima. Salaja tunnistades, ma naudin selliseid olukordi.

Pink - Try (Cosmic Dawn Radio Edit)

Maailmalõpu müsteerium lahendatud

Andekad Scooby-Doo tegelased on järjekordselt oma ülesandega hakkama saanud ning paanikaosakond võib südamerahus vaba päeva võtta. Maailmalõppu ei tule.

Tõe päevavalgele toomiseks ning advekvaadsete faktide esitamiseks tsiteerin mu poskasti potsatanud kirja:

Aloha filx!

Jõudsime järjekordsele müsteerimumile jälile ning lahendasime maailmalõpuga seotud probleemid. Nagu sa tead siis maailmalõpu paanika algas sellest, et Maajade kalender sai otsa. Seega me otsustasime uurida mismoodi lõppeb üks kalender. Muponautide vihjete peale sõitsime Viljandi külje alla Tusti külla. Rääksime kohalikega ning nemad juhatasid meid külavanema joodiku Jüri jutule. Auklike riietega halli habemega vanamehe päss jutustas oma loo. Nimelt oli ta kuu alguses ostnud koos säästukangega kohustuslikus korras ka värske Maaja ajakirja. Kalender oli seal täiesti olemas nagu päike taevas. Aga... siit tuleb nüüd müstiline iva. Kuna samal õhtul toimus kõva läprakas tähistamaks kartulite maha panekut siis nagu ikka pärismaalstele kohane pidu lihtsalt läks käest ära. Hommikul peavalu käes vaevlev Jüri värises ilma püksata diivanil ja avastas, et Maaja kalendrist oli tükk ära rebitud. Täpselt alates 22. detsembrist. Ja nõndaks lasigi ta paanika-kõlaka lahti, et kalender saab otsa - kalender saab otsa. Maailmalõpp on tulekul. Kohe sheeriti ja laikiti Jüri positatud staatus sõnumit Facebookis ja järgmine hommik terve maailm teadis.

Selle loo analüüsides saime selgeks kuidas maailmalõppu ära hoida. Lihtne! Tuleb minna Balti jaama R-Kioskisse ja detsembri Maaja osta. Saate uue kalendri koos ilusate piltidega.

Keni pühi soovides,

imekoer Rex!

Põhja-Tallinn - Meil on aega veel

Hirm esinemise ees

Avaliku esinemise koolitus algas põneva kuid loogilise sissjuhatusega. Statistika (teate küll need suured valed) järgi on kõige suurem hirm avaliku esinemise ees. Teisel kohal platseerub ämblikke kartus ja kolmas on alles surmahirm!!! Loomulikult tekkis meie, kuulajate, ja lektori vahel diskusioon miks asjalood nii on. Ämblikke ja surma himu põhjendused on arusaadavad isegi 3 aastasele lapsele. Ämblikud on jubedad ja siis surm. Noh, on surm. Surm tähendab maise elu lõppu.

Me jätkasime oma kõnelust. Vahemärkusena pean tunnistama, et ma vaikisin, kuulasin ja teised kõnelesid. Hirmu surma vastu ajendab muuseas lihtne asjaolu. Surm on tume maa ning tundmatute asjade ees tuntakse hirmu.

Aga mis tingib hirmu avaliku esinemise ees? Eks ikka sama põhjus mis koolemisel - hirm tundmatu ees. Esinema minnes tekivad ikka küsimused pähe mis siis saab? Või kui hästi ma esinen? Äkki plähmerdan ja teen endal margi täis? Nende koledate küsimuste vastused saavad paanika olukorras olla ainult ühesed. Jah, ma ei esine hästi ning mind naerdakse välja. Kujutage ette olukorda kus sa paned ennast näiteks saja inimese ees piinliku olukorda. Kõik nad näevad kui kohmetu sa oled ja mõnitavad sind.

Arutelu käigus selgus, et füüsilisest surmast on hullem psüholoogiline surm. Ehk laval olles hävitatakse su vaimne mina ning ego heidab hinge. Sa justkui sureksid aga oh ei. Su psühoologilne mina tapetakse aga füüsiline keha jääb alles. Ning sa elad edasi õudsa mälesusega su vaimse mina hävitamisest.

Kõik koolitusel osaleiad noogutasid ainult sellepeale pead ja tõdesid, et häbisatuna on hirmsam elada kui surra. Too hetk ma jäin mõttesse ja vaidlesin oma peas vastu. Ma mõtlesin, et krdi amatöörid. Vaadake asja natuke teisest küljest ning märkate kui lahe see on. See on nagu arvutimängu mängimine kus surres saad uuesti laadida ja jätakata. Vaimne surm on su võimalus midagi kogeda ja õppida. Isegi kui sa tõesti ennast põrgu põhjani häbistad on sul veel üks võimalus. Sulle on kingitud maailma parim asi - elu!

Lana Del Rey - Ride

Pealkirjata

Loodusest osa olen ma,
osa lilledest, tähtedest taevas.

Metsi lummav vaikus olen ma,
osa maailma valguse toojast.

Tuul mahe kuumaval suveööl olen,
hellalt siis paitamas Sina.

Su varjude virvendus,
iga Su naeratus olen.

Olen Su saatus, Su elu,
Su olemasolu.

Autor: Kaidi-Liis

Lihtsad siduvused

Täna hommikul unise peaga bussile käkerdades kargas mulle mõte pähe. Miks ma feilin oma ideedega. Nad on oma ajast ees ja üldsus ei ole selleks valmis. Mitte, et ma nüüd sellest mõtleks esimest korda. Peamine viga mu ideedes ongi kasutus tulevikus. Alati on mingi konks mis keelaks neid ellu rakendamisest.
Nüüd tuleb iroonilne osa. Aga see ongi ju hea. Aju ragistas edasi ja leidis, et see on tõesto hea. Seda tuleviku kuupäev on just kui rusikas silmauku andes mulle täpselt paraja aja idee praktilise osa rakendamiseks ja kui aeg on käes ilmavalguse ette toomiseks. Lihtne, kas pole :-)
Huvitav kuidas vahest on nii raske seoseid leida või siis kinni silmi vastuvõtta järjekordne hall vabandus käed rüpes istumiseks.

Inna - Endless