Peale kooli ma lähen ülikooli ja valin endale eriala mis tulevikus kindulstab mulle hea töökoha. Oma elukutse valin kindlasti tippjuhi või mõne muu ägeda ameti koos suurepärase palgaga. Pärast seda ma otsin endale naise ja loon pere. Ja siis on mul kõk tehtud ning saan lõpuks hakata õnneliku elu nautima. Kas pole tuttav?
Nii, mu noored lugejad! Kogu selle lüüriliselt ilusa jutu juures on üks suur haigutav auk. Mida trühvleid ma siis nii kaua teen? Lihtsad kalkulatsioonid näitavad, et nii kaua kuni ma pole oma eesmärgile jõudnud siis ma lihtsalt ei ela. Ühel ilusal päeval elama hakkamise suhtumine on kõige suurem farss üldse su elus üldse. Elada tuleb kohe ja praegu, mitte oodata ühiskonnast peale surutud arusaama täitumist kus elu võrdub ideaalse kodu mängimisega. Ma ei laida pere mõtet maha, pigem see on õige. Vale on suhtumine, et enne seda mul elu pole. On mu sõbrake! Mul puudub oma pere ja praegust suhet vaadates on ka see tulevikus lihtsalt võimatuna näiv missioon. Selle asemel, et põdeda millal ma endale normaalse inimese elu saan vaatan ma optimislikult olevikku ja näen seal ainult postiivseid asju - mul on suurepärane töö, ma käin koolis, mul on ägedad hobid, mul on maailma parimad sõbrad/sõbrannad....Need on asjad millest ma rõõmu tunnen, need on asjad mis teevad mu elust elu.
Teisalt, võib sissejuhatuses toodud eesmärkide saavutamisel leida negatiivseid külgi. Ma sain õpitud, mul on töö ja pere ning mis edasi? Ma elan lõpuks või? Kui kõik tehtud saab kaob osake sinust. Sul kaovad eesmärgid mille poole püüelda. Ilma eesmärkideta elu pole elu, kuna lihtsalt elamisest on vähe.
Ma peletasin endas suhtumise kus happy life after tuleb peale teate pulga üle andmist. Ela kohe ja praegu!
Final Fantasy - I Close My Eyes (Trance Mix)