16. mai 2008

Tühjus

Üleüldse, kuna viimasel ajal saab läbi ussiime kusagil 24h tsivilisatsiooni ja netti siis mul lihtsalt ei ole sellist luksust nagu aeg, et siia midagi poeetilist kirjutada.


P.S. Tühermaal olen ma oma tegude üle päris palju järele mõelnud...

24. aprill 2008

AFK (klaverist eemal)

Isegi mul on veel kuhugi ära minna ning seetõttu enne mai kuu algust pole teil siia mõtet tulla...

AFK - Away From Keyboard (klaverist eemal)

22. aprill 2008

Sõnum

Juba mõnda aega ma olen märganud oma tavapärases igapäeva elus ilusate ilmade, töö ja poes käimise kõrvalt, et keegi eriline isik üritab mulle midagi selgeks teha. Okei, selle mõne aja asemel võiks rahlikult mõelda, et nii juba oma paar head aastat. Tekib küsimus, et kui see sõnum, mida ma erinevatel võimalikel kujul saanud olen on juba vana teema, et miks ma siis seda nüüd läbi närin. Ega eriti ei näriksgi aga vahel viivad asjad selline ja vahel on vaja lihtsalt oma elu mõista. Lähemalt ma hakkasin sõnumile mõtlema alles hiljuti, kui ma olin seda vahvat sõpru-ühendavat-saiti orkut.com'i külastanud. Ja siis nädalake varem tuli jutuks muuseas ühe sõbraga teemaks üks tuttav tüdruk, kellega ma puhkusel kokku sain. Ta esitas küsimuse, et kas meie vahel on armastust. Ma loomulikult pressisin vastu ja küsisin veel, et millest ta seda järeldab. Ta vastas: Seda oli teie silmadest näha. Kahtlemata on huvitav kuulata sääraseid avaldusi kõrvaltseisja suust, eriti siis kui sa ise ei ole selles üldsegi kindel. Loomulikult ma asusin asja seedima, tunnistagem ausalt, ega muud nagu eriti üle ei jää, juba ainuüksi sellepärast, et huvitav on teada "mis siis saab" või puhtalt emotsioonide pärast, mida ka maha salata ei saa.
Suure kalkuleerimise käigus tulid esile võimalikud stsenaariumid, mis erinesid üksteisest. Näiteks selline juhus, et asi ongi nii ja tegelikult meie vahel on midagi kuuma aga me oleme mõlemad selle nii julmalt maha salanud ega pole midagi ettevõtnud. Või siis, et ma lihtsalt kujutan endale tänu moodsale kuntsile liiga palju ette ja tegemist on ühe ilusa illusiooniga. Lisaks suurematele tekkisid neis veel oma alam-stsenaariumid, mis sisaldasid küsimust: miks me midagi ettevõtnud pole? Selle küsimuse vastuseks ma tean nii teaduslikke kui ka mütoloogilisi põhjuseid, kuna neist esimesed on ratsionaalsemad siis ma jään nende juurde. Jah ma võiks ju oma tegudest õppida ja eemaldada need ratsionaalsed põhjused. See oleks täiesti võimalik aga siis ma jõuan oma rattal tagasi alguspunkti ja küsin endal, et kas ma kujutan endale seda ette?

15. aprill 2008

Feels Like 36°C

Kunagi lugesin ühe peldiku, mitte WC vaid peldiku seinalt, et miks meie maamunal teatud kohas nii kuum on? Vastus oli lihtne: kuna kuradile ei meeldi külm. Võttes arvesse preagust olukorda siis ma täiesti nõustun sellega. Kõik halb sünnib siin. Okei, mitte kõik halb aga päris mitmedki asjad, mida meie tsiviliseeritud maailma inimesed ei teeks. ... Jätkaks seda juttu ja jõuaks idee tuumani? Ei. Sest see pole mu eesmärk ning mu jutt ei muudaks asjade kulgu.

11. aprill 2008

Uus post

Kodumaal olles pajatasin, et alustan taaskord blogimisega ja avasin juba tuttavaks saanud aadressi uuesti. Aga viimased nädalad (juba nädalad, aeg lendab..) on siin näha olnud ainult tühja valget lehte. Ei paku pinget, eks? Eriti veel siis kui siin käia üsna tihti, lootes, et ehk on mingi põnev jutt... Nüüd on vähemalt see asi korras. Esimene, uus, post on sündinud. Kindlasti huvitab teid, et mis saab eelmise hooaja postitustest. Nad on alles aga kuna google pakutud backupimine (tagavarakoopia tegemine - toim.) vedas mind alt ja ma ei saa neid originaal kujul taastada ja neti ühendus imeb ja päike kõrvetab kuumalt ja... muud sada häda. Läheb aega.
Eile õhtul jõudsin lõpuks kohta, mida ma olen hakanud pidama koduks. Just, väga meeldiv oli teha oma toa ust lahti, peale pisikest bussisõitu, mis sest et osad vandid jalutasid, ja avastada sealt oma tolmune voodi, laud ja kapp. Home sweet home. (kodukullakalliskodu - toim.). Seljataga on pea kuukene puhkust mille käigus sai vahvalt aega veedetud nii Eestis kui soojal maal. Nüüd peale puhkust tuleb hakata jälle (loe: lõpuks ometi) tegelema hakata maailma parima tööga...
P.S. Lennumasinal olles panin ka mõned laused kirja, mida siin võiks avaldada. Püsige lainel!

Mana - Relax

2. oktoober 2007

Igavene verevalamine

Oi jeebus. Hetkel kaklevad deemonid mu vaimu ja keha pärast. Üks neist surub peale egoismi ja teine võitleb järeleandmatult mu inimliku poole eest. Üks neist on nõus päid rajuma vanade traditsiooniliste mõtete eest, teine purskab vihaselt tuld uuenduste pärast. Eesmärgid, mille pärat areenile mindi, vahetuvad pidevalt.
Ei tea kumb neist võidab, mõlema sansid on suurepärased. Ma tean, et nad lõpetavad kunagi, kui nad väsinud on ja asi kulmineerub selleks korraks. Kuid tulevikus, nagu ka minevikus, ettehoiatamata ajavad nad oma rauad kuumaks ja kõik algab uuesti. Ma ei püüagi neid enam takistada, peatada, lepitada neis vaherahu, kuna ma tean, et selle tootlikus puudub ja see on kasutu. Ma ei saavuta oma lõppeesmärki. Ma lasen neil rahus veristada ja kõnnin oma teed. Seetõttu ei ilmu täna siia blogisse miski peale haigutava tühjuse.
Ja ärge õelge, et Teil sääraseid asju ette ei tule...

Sandra - Hiroshima

Populaarsed