Parimad palad pilves peaga

Positmees.ee kirjutab ühes vahvas artiklis, et arvutimaailma suurimad leiutised on südinud pilves peaga. Sellest lähemalt siin. Ma ei lase isegi kulme kortsu või ei tee :o nägu sellise jutu peale. Siin pole midagi imestada ja ma tunnistan ausalt, et mu kõik vaimusünnitised on tulnud nn. pilves olekust. Kohe ütlen ära, et i don't do drugs, cause drugs are bad, mkay ;)

Igatahes, ma pean enda pilves olekut pigem asjasse süvenemiseks või hingega loome töö juures olemiseks. See ei ole lihtsalt, et ma teen midagi. Vaid ma saan aru, miks ma teen, kuidas ma teen, millist naudingut see tegemine pakub. Oma toimetuste juures unustad sa kõik ülejäänud: vihmase ilma õues, aasta- ja kella aja, kus sa oled või kes sa oled. Ainuke mõte mis su teadvuses pesitseb on mõte protsessist ja tulemusest. Enamiku ajast ma ei tea ega mõtle kuidas ma seda teen. Ma ei püüagi mõista, sest peamine on see voolav naudingu tunne ning sellest tulenev loomisvõime.

Fleetwood Mac - Little Lies (Gimbal & Sinan Remix)

sup?

Jõudsin just tagasi kosutavalt jooksuringilt ja nüüd on katelok tatraga tulel. Sinna juurde plaanin ka külmikust kalapoisi välja ajada, et nad saaks rõõmsalt koos mu kõhtu minna :P

Muidu on nagu ikka tööl ja kool. Jah, ma käin nüüd koolis. Seekord siis lausa ülikoolis :o Idee minna õppima kerkis ühtäkki suvel pähe kui kuulsin raadiost reklaami maaülikooli ja riigieksamid non-required kohta. Siis ma uurisn ning puursin nende kodukal aga ühtegi meelepärast eriala ei leidnud. Ei, tõsiselt, seal ei olnud halligi sellest mida ma tahaks või võiks õppida. Igaksjuhuks sirvisin ka teiste kõrgkoolide lehed läbi ning avastasin, et Mainor pakub ka lahedat õpet raha eest. Loomulikult oli võimalus ka riigieelarvelisele kohale pääseda, mille jaoks tuli sooritada 200 rutsine test. Ma feilisn selle ühe punktiga. Järgmine kord võiks küsimusi ja vastuseid päriselt ka lugeda ning siis otsustada.

Peale söögi valmimist, ma vaatan kas täna on päev õppimiseks või mitte. Kui ei, siis tuleb projektiga tegeleda. Tegelikult tuleks see igal juhul ette võtta, kuna tööd sellega on veel palju palju. Mis projektiga? Sellest räägin üsna pea ;) püsige lainel!

Ettevõtja

"Peale tööpäeva võttis Jüri õlle ja istus teleka ette. Viljar nägi vaeva, et hakata ettevõtjaks"

Coldplay - Viva La Vida

Monika

Umbes aastake tagasi, kui Viljar oli põhimõtteliselt terve sooja, kohati isegi kuuma suve, puhkuse alla kenasti investeerinud ning oma tööle asumise aega järjest edasi lükanud saabus kätte sügis. Sügis, mis tähendas enamike inimeste jaoks puhkeaja lõppu ja järjekordset koolitee või raske töö perioodi algust. Nii ka Viljar jaoks. Ametikoht kuhu ta asus oli tema jaoks niivõrd uus - tähendab otseselt varem ta polnud selle eriala peal töödanud, kuigi paberite järgi oli just see tema elukutse.

Esimesed nädalad, mis mõõdusid mängleva kergusega tekitasid noormehel peas mõtte, et päris hea valik. Kõik tundus eriti lihtne, kuna ta oli asjaga sina peal. Ja eriti äge oli see, et lisaks töö tegemisele endale ümbritses teda meeldiv kollektiiv, kellega sai meeldivalt puhkehetkedel aega veedetud ja hommikukohvi kõrval päeva alustatud. Ta nautis lausa neid tööpäeva hommikuid, kus sai puhkeruumis, tass kuuma joogiga käes teistega juttu vestelda. Üheks põhjuseks miks seda teha ja mis päeva veel ilusamaks tegi oli tema blondide juuste, rõõmsa naeratuse ning ilusate silmadega töökaaslane Monika. Viljarile meenus, et ta oli seda säravat neidu juba varemalt kohanud ühel ühisel õppusel. Juba siis jäi temake talle oma võluva näo ja olekuga silma. Sel ajal ei uskunud Viljar, et ta ültse kunagi veel näeb seda armsat heledate juustega kaunitari, kuigi ta salamisi soovis temaga suhteid alustada. Nüüd kus aeg oli vaikselt edasi veerenud olid nende teed uuesti kohtunud ja Viljaril oli selle üle ainult hea meel...

...kuid hiljem kui üks aasta sai läbi ja järgmine algas leidis Viljar end ühtäkki nagu taevast. See millest ta oli juba pikka aega unistanud hakkas reaalsuseks saama - tema suhted Monikaga arenesid vaikselt. Koos sai lõbusalt veedetud uus aasta ning nende kohtumised järjest tihenesid. Ühele reedesel päeval kutsus Monika Viljari enda juurde ning pakkus välja filmiõhtu idee. Mõte tundus super, kuna ta ei pidanud ootama tervet nädalavahetust, et saaks näha oma silmarõõmu. Niisiis koos mindi mõned korrused ülesse, Monika naabri juurde ja toodi üks hea ports filme vaatamiseks. Terve öö teleka ees oli suurepäraste kinoteostega sisustatud. Tegelikult filmid polnudki nii olulised, peamine oli see, et seal diivanil sai Viljar oma käed vaikselt ümber Monika panna ja tunda seda soojust mis õhkus sellest armsast naisolevusest. Tunne mis Viljarilt valdas oli enneolematu - nii hea ja mõnus. Poleks paremat osanudki tahta. Hommiku saabudes hakkasid noored vaikselt diivanil unne suiguma, mille peale tegei Monika minna voodisse. Loomulikult oli Viljar nõus kuna väsimus tundus eriti suur ja mõte tundidest mille sai Monika kaisus magada oli eriti hea...

Good news, everyone!

Ma alustan sellest, et pühapäeva õhtul istusin veel viimased minutiraase msn'is kuni herr Puuk tegi infopäringu mu blogi kohta. Nimelt soovis ta ühte postitust, koos pildiga saada, et seda levitada enda võrguväljaandes. Vaatamata mu ponnistustele kustutada blogi "107lugu" on jäänud ja jääb alati kuhugile küberrrumi hämaratesse avarustesse mu sõrmede poolt kirja pandud info alles. Seekord siis leidsin miskit Google Docsist ja infonõude esitaja rõõmuks oli tema päritud post olemas. Loomulikult ma pidin siis ise ka sirvima, mida head ja paremat ma läbi aja olin kirja pannud. Soe tunne tekkis kohe... see lugemine ja minevikku meenutamine. Ja siis ma mõtlesin, et hakkaks uuesti blogima. (mitme sajandat korda :D)

Et kõik tipp-topp oleks tahtsin ka oma kõik-kõik eelnevad postid uuesti avaltada ja nagu näete see isegi õnnestus läbi ussi-ime, mitme tunni töö ja Google Bugi Feature tõttu :) Kusjuures, enamikel lugudel on originaal kuupäev ja kellaaeg, saaks veel ainult kommentaarid ka alla siis ma oleks omadega mäel. Lisaks üritan otsida orignaal disaini ja veel nipet näpet teha, et asi paistaks nagu päris.

Nüüd ma siis istun oma voodis, kass põõnamas jalutsis, mina lugemas ning viimistlemas oma kirjatöid. Kogu selle üles-ehitus käigu juures on mul tekkinud mõte kirjutada lood drafti (mis olude sunnil ja ühiskonna kriitika tõttu kannataks avaldamist kunagi hiljem).

Uus blog

Eile õhtul kusagil tekkis idee, et võiks uue blogi avada - ihaa ihaa, bang bang. Selle uue blogi jooksvaks teemaks saab siis mu muusikaline karjäär ja klaver ja nii edasi...

http://djpaulblog.blogspot.com

Ahjaa, on ilmselge, et selle ma panen siin üsna pea kinni.

Ajalugu I

Tere kõiksee lugejate pere,

nagu näha olen ma oma blogi peale pikaaegset vahepausi uuesti jalule ja jooksma ajanud. Väga vahva, mis? Ja kõigi õnneks, õnnestus mul 90% vanadest postituste läbi usiime taastada, mis sest, et vahepeal oli tunne, et neid polegi võimalik taastada, kuna ma ise varukoopiat ei teinud. Miks 90%? Tegelikult oli sada ka võimalik, aga peale pikka kaalumist ja mõõtmist otsustasin mõne posituse puhul, et ma ei avalda enam neid siin. Ehk on nad veel kusagil puhvris alles? Ei tea. Ei uurigi hetkel. Otustasin, siis nn 3 hooaega alustada tagasivaatega mõõdunule ja praegusele. Et mis siis muutunud on ja mis mitte.

Esimese asjana kargab pähe eelmise aasta peod ja järjepidev joomine :D Jaa, tunnistan isegi, et ehk sai üle pingutatud ja iga jummala nädalavahetus kuskil rüüpamas käidud, või nagu mõni tark inimene ütleb - juure pealt võetud. Hetkel enam nii ei ole, ehk olen ma vanaks jäänud või pole lihtsalt kuhugi kiiret. Neli kvartalit tagasi oli mõte teistsugune: varsti-varsti on kauemaks eemal minek ja võimalust enam ei ole (ega tule, vähemalt nii keerles peas).

Tegelikult kui nüüd hoolikamalt vaatama hakata siis ma näen ainult kardinaalseid muutusi. Alustades kas või sellest, et enam pole vaadata Ameerikamaa parimaid sarju BSG, SG1 ja ka SGA hakkab omadega otsi koomale tõmbama. Masendav.... Battlestar Galactica puhul on veel väike viimane lootus olemas, uueks aastaks peaks veel mõned uued osad tulema ja siis that's it :(

Amet on mul uus ja täiesti uus hobi on ka, millest ma juba aasta tagasi korra unistasin :) Nii vahva, nii tore. Veel on uusi sõpru/sõbrantse tekkinud, mis on jällegi väga meeldiv. Kuigi, pean nentima, et vanade vahvate sõpradega/sõbrantsidega on suhted hapraks kulunud aga mis teha mõne puhul on tõesti f*it.

Ja siis sai ükspäev ammu lahti võetud oma märkmik, mida sai aastake tagasi kasutatud ning sealt ma avastasin mulluse aasta alguses kirja pandud TODO listi. Vat seda oli lausa rõõm vaadata, pea kõik asjad olid tehtud, hoolimata sellest, et kunagi tundusid nad kättesaamatud ja tõesti ulmelised....

...järgneb