Kodumaal olles pajatasin, et alustan taaskord blogimisega ja avasin juba tuttavaks saanud aadressi uuesti. Aga viimased nädalad (juba nädalad, aeg lendab..) on siin näha olnud ainult tühja valget lehte. Ei paku pinget, eks? Eriti veel siis kui siin käia üsna tihti, lootes, et ehk on mingi põnev jutt... Nüüd on vähemalt see asi korras. Esimene, uus, post on sündinud. Kindlasti huvitab teid, et mis saab eelmise hooaja postitustest. Nad on alles aga kuna google pakutud backupimine (tagavarakoopia tegemine - toim.) vedas mind alt ja ma ei saa neid originaal kujul taastada ja neti ühendus imeb ja päike kõrvetab kuumalt ja... muud sada häda. Läheb aega.
Eile õhtul jõudsin lõpuks kohta, mida ma olen hakanud pidama koduks. Just, väga meeldiv oli teha oma toa ust lahti, peale pisikest bussisõitu, mis sest et osad vandid jalutasid, ja avastada sealt oma tolmune voodi, laud ja kapp. Home sweet home. (kodukullakalliskodu - toim.). Seljataga on pea kuukene puhkust mille käigus sai vahvalt aega veedetud nii Eestis kui soojal maal. Nüüd peale puhkust tuleb hakata jälle (loe: lõpuks ometi) tegelema hakata maailma parima tööga...
P.S. Lennumasinal olles panin ka mõned laused kirja, mida siin võiks avaldada. Püsige lainel!
Mana - Relax