Kallis päevik...

Seoses tuttuue konspetsiooni väljatöötamisega võtsin asja kätte ja Draftisin kõik vanad positused ära ja rahvale illusiooni loomiseks muutsin päeviku naha ära. No mida viltu ma seal kirjutasin, et enam päevavalgust ei kannata?:

• kandsin ette oma vahvast aastast
• kujutlusvõime lendas tiba
• reklaamisin ühte fragmoviet
• ja kõike muud vastukaja tekitavat...

Ofcourse my horses, uut sisu ega tegu pole veel olemas... ütleme nii, et mõningad kärbsed tiirlevad mu pea ümber. Ma lähen peletan nad ära, kratsin teadagi mida ja siis, ja siis ehk kirjutan.

P.S. No sry bob kirjavigade pärast aga mul ju pole kõrgharidust tõendavat dokumenti mitte kui kusagilt võtta.

Viimase aja trend

Bang-bang! Jälle üks vahva nädal seljataga ja täitsa uus nina ees. 2007 aasta 35. astroloogiline nädal päädis minu jaoks nagu ikka pühapäeva õhtul oma kallis kodus, kus ma valmistusin järgmiseks päevaks ette. Pesakasti jõudmiseks tuli mul kõvasti bussiga(dega) sõita ning neil raskeil hetkel lahutas meelt mu kallis Diana.

Lühidalt, ilma emotsioonideta kokkuvõttes lendasin laupäeva õhtul Tartusse, olin öö seal (küll mitte päris seal kuhu ma pidin minema), sealt edasi pühapäeval Võrru ja sealt siis koju. Pikemalt ma ei kirjuta seetõttu, et ma jälle kahtlen, kas on moraalne jagada oma isiklikku elu nüännsse. Niigi palju juba seda teinud, rsk. Ja jällegi on peas mõtted, et wtf blogi? Milleks? Kellele? Vahime veel seda...

P.S. Aahm, mis. Eelmises posituses jäid mõned asjaolud segaseks ja vastuseta. Teise lõigu viimaste lausete taga peitub mingi rumal armukadedus, millest tahaks üle saada.

Kolmanda lõigu esimene lause: ei kirjuta pikemalt, kuna väga palju ei mäleta ja ei taha (loe ülemist lõiku).

Viimase lõigu viimane lause: jah, passisin kodus ära kuni pood avatakse ja hankisin keelekastet. Kusagil samal ajal sai isegi pesu pestud.

Kõigepealt Tere Hommikust. Mõned inimesed lähevad laupäeval kella 08.00 aeg tööle, mõned tulevad peolt. Loo moraal puudub. No, mina oleks üks neist viimastest, kusjuures võtaks juurdegi aga kõik magavad, jah isegi, aga pole kedagi :(....

Eni-veis, õhtu-öö oli kokkuvõttes päris lõbus (been there, done that... aujeee). Paar mõtet, mis õhtu jooksul läbi käisid olid lausa kurjad. Jah, ma tean, mitu kuud, aga siiski oli mõni hetk väga valus. Frak rsk, why i ever did fell in love with you...

Siis teisalt, mõningad momendid oli hinge müümist väärt... ühel heal päeval kirjutan pikemalt, kui ma seda kõike meenutan jne. Seniks, poe avamiseni on jäänud nats üle poole tunni :)

Ahjaa: Green Day Wake me up when september ends

Elu on ilus (vähemalt läppari ekraanilt vaadates küll)

Oh seda imet, Tallinnast Paldiskisse veereval rongi vagunites on mugavad toolid. Just, kuulsite õieti! Mugavad toolid. See pole küll miski suur ime, vahest ikka satub aga enamjaolt on mingid rühti hoidvad kõvad plasttoolid. Mida elult veel enam tahta, pehme koju sõit rongis koos interneti ja uhiuue rüperaaliga, mis sai nooreperelaenu eest ostetud. Et kus mu noor pere siis elama hakkab? Läpparis, eh ? Eip, pibo all või siis ma ei tea, varsti kusagil soojal maal, inimkonna kultuurihällis.

Tänaseks siis sellega see muinaslugu lõppeb. Kellel tõepoolest igav on siis minge vaadake seda videot (ei see ei ole komöödia, kaugel sellest): http://youtube.com/watch?v=sd0osZoVjhU

Tänase päeva postitused

Seoses vahelduva pilvisuse ja vihmasadudega on mu peas keerlenud erinevad variantatsioonid teemadest, mida kirja panna:

Post nr. 1 (hommikul)

Nagu näha olete te oma brauserisse trükkinud 107 loo veebiblogi aadressi ja tulnud siia uudistama. Ma ei saa aru milleks. Miks te teete seda? Milleks näha vaeva? Miks te arvate, et siit midagi tõepoolest lugemisväärset leida võib?...

Post nr. 2 (päeval, tööl)

Täna tööl olles ning seal, nagu arvata on, tööd tehes hakkasin mõtlema selle üle, et mis siis saab kui tõepoolest juhtub mu teele unluky day ja selle kuliminisatsiooniks on game over. Nagu täiesti läbi, the End. No tegelikult tekivad sellised mõtted ikka aeg-ajalt, siis ma võtan olukorda pikali ja kainelt ning ainuõige vastus on "ju ta siis nii peabki minema". Kuid tänane emotsioonide puhang. Just nimelt, emotsioonid andsid endast märku ja üritasid minusse kahtluse kividest midagi laduda....

Post nr. 3 (õhtul)

Seoses läppari ostuplaanidega vantsis Viljar täna panka ning lahke klienditeenindaja ulatas talle tema kontost kuue kuu väljavõtte. Peale pikka lehitsemist märkas ta viimasel lehel seda kõige suuremat numbrit. Numbrit, mis näitas ta täielikku sisse tulekut. Arvude jada, mis paberilehelt vastu põrnitses ei üllatanud Viljarit üldse. Nimelt oli ta pühapäeval juba iseseisvalt uurinud ja seega kursis sellega, mis seal olla võiks. Kuid see seal pani teda mõtlema...

Valiku, milline neist oleks pidanud ilmuma, jätan teie otsustada mu lugupeetud lugejad. Tulles nüüd tagasi blogimise juurde, siis ma pean üht-teist ütlema. Esiteks, täna sain teada, et mu blogil on fänn (H)!!! Ok, seda ma sain juba laupäeval teada. Iseenesest tore, annab motivatsiooni. Teiseks, kas ma nüüd blogin edasi? Ei tea... aeg näitab.

ATB - Triology

---

"Siin puhkab rahus veebiblogi 107 lugu."06.2007 - 08.2007

---

P.S. (specially tiux) Peielaud tuleb reedel mu pool aga ilma viinadeta. Light alko only, k, kui joppab, saab rummi ka :D

Stseenide taga

Lugupeetud lugejad, nagu te arvata võisite siis eelmist lugu pole päriselt juhtunud. No vähemalt mitte siin reealsuses, mõnes teises ehk, kus kõik on nii nagu mina tahan. Et nagu wtf toimub? Seletuseks pakun välja selle, et mulle ei paku pinget “mina” vormis oma ideede kirja panemine. Ma ei oska seda ja pealegi kõik teised teevad seda. Keegi peab ju erinema… Seega lasen oma kujutlusvõimel lennata ning emotsioonid ja mõtted mis mu peas kirjutamise hetkel keerlevad saavad natuke värvi juurde.

Alates tänasest on kõik “ebareaalsed” jutud märgistatud sildiga “mõtetes”

Futurama 5x04 - A Taste Of Freedom