Doogee V31GT arvustus

 

Kuna Eestis paistab brand Doogee suht tundmatu olevat siis siit ka järgmistele huvilistele ülevaade. Ei tule klassikalise ülevaate käekirja jälgides vaid mida mina otsisin ja mida arvan. Unboxing, performance testid ja muu sellise info jaoks Youtubes ning internetis piisavalt materjali. All on ka lingid. Kes osta tahab siis nende enda kodukas tundub kõige mõistlikum variant. Koos kiire kulleri ja miski ekstra garantiiga maksin 509.18 euro raha.

Eelugu

Nutitelefonid ning muu IT tehnika saavutas mu jaoks kusagil 7 aastat tagasi staadiumi kus iga aastane upgrade tundus pehmelt öeldes marginaalne. Ei ole enam aasta 2003 millal iga uus Pentium tähendas sõna otseses mõttes 2x jõudlust. Seega hankisin oma eelmise telefoni (Samsung S10+) 2019 aasta oktoobris ja kasutasin kuni selle aasta Jaanuarini. Kokku 4 aastat ja 3 kuud. Vahepeal sai korra akut vahetatud. Plaan oli isegi edasi kasutada aga tekkinud veekahjustus hakkas isegi mind takistama. Volume nupud lakkasid töötamast. Esialgne häkk oli lihtsalt Bixpy nupu ümber seadistamine aga reaalselt telefoni jaoks oli lühise tõttu volume down kogu aeg sees. Järgmine telefoni taaskäivitamine tähendas pöördumatult safe mode minekut. Iroonilisel kombel sain selle teada täpselt tund pärast uue telefoni käivitamist.

Jõulude aeg hakkasin uut telefoni vaatama. Kindel kandidaat oli Samsung Xcover 6pro. Ühel töökaaslasel see oli ja mulle tundus prestiižne. (Arvmuse kirjutamise ajal kuulutati välja ka Xover7 - korra oli seegi plaanis oodata). Aga miski hetk hakkasin mõtlema milliseid rugged telefon veel on. CAT vist tegi miskit aga need tundusid tellised. Lõin Googlesse maagilised otsingu sõna sisse ja kohe jäi silma Doogee V31GT. Pärast nädalast arvustuste lugemsit, korduvalt Youtubes arvamusi vaatamisi sai otsus ja ostu kinnitus lukku löödud.

Miks siis Dogee?. Xcover valiku põhjal võite ridade vahelt lugeda, et rugged telefon oli üks kriteeriumitest. Jah. Kunan nagunii peame klaasist kõnevahendile koleda ümbrise kaitseks ümber ostma miks siis telefon ise kohe ei võiks eos selline olla? Aku tundus ka ahvatlev. Sisuliselt 2 kuni 3 korda suurem kui turu keskmine. Aga sellel on oma hind. Telefon on kobakas. Ja tõsiselt. Kaalu on 390 grammi - võrreldes mu S10+ ja selle kattega siis circa 2 korda rohkem. Ja paksust 17.9mm. Jällegi pea kaks korda tüsedam. Mõtlesin, et okei. Omal ajal sai ju Nokia 5110 taskus kantud ja polnud probleemi (spoiler alert: legendaarne nokia kaalub kõvasti vähem ja on ühes mõõtmes kitsam). Seega tegin teaduslikke katseid stiilis S10+ ja 10000mah akupank. Kaalult ja mõõtmetelt tiba rohkem kui uus telefon. Arvutasin emotsionaalselt peas parameetreid ja leppisin sellega.

Tegelikult Doogee mudelivalik on suurem ja mu jaoks sisuline vahe seisneb kaamerates mis külge poogitud on. Telefoni kest, soft, riistvara 99% kattuv mudelivalikus. V31GT eripära on termokaamera. Ja see sai otsustavaks. Jah, igapäeva kasutust ei leia aga selline mõnus mänguasi ja tegelt tuleb mul vana maja renoveerimisel kasuks.

Kuna sellist klassi telefonid pole igaühele ahvatlev siis antud turusegemendist lisaks “pommikindlusele” panustatakse akudesse - väga suure mahuga. Ja RAM’i. Doogee omab 12GB füüsilist ning lisaks 10GB võrra suurendatud püsimälu arvelt. CPU ja GPU on ka reklaamide järgi decent ja pidavat sobima viimaste mängude mängimiseks. Koos akumahuga ma ütleks jah, et mõnus kaasaskantav mängu seade.

Üleüldine mulje

Kes video ülevaateid vaadanud siis teab, et karbist välja võttes näeb positiivse üllatusena tehases paigaldatud ekraani kaitset. Miks kõik teised tootjad seda ei tee? Kuna nende kilede, klaaside paigaldamine on tavainimese (vahest ka minu) jaoks paras peavalu.

Vanalt telefonilt andmete ülekandmisega on minu puhul 50-60. Eelistan päris palju käsitsi paigaldamist ja seadistamist. Siis vähemalt ei tule prügi kaasa ja iga äppi läbi lapades saad kindel olla, et kõik tuli üle ja töötab. Jah saab ka sisseehitatud andmete ülekannet kasutada. Miskil põhjusel kaabliga variant ei toimunud ja ei viitsinud tagajärgi ega teisi kaableid proovida. Üle õhu oli esmase proovimisega ka tõrge. Aga see võis vabalt juhtuda fakti tõttu, et kappasin telefonid käes mööda elamist ringi ja side nende vahel kadus. Teise katsega õnnestus ning lasin ainult valitud rakendused sync’ida. Siililegi selge, et seda tehakse läbi Play poe vahenduse ja kõik ise paigaldatud tuleb uuesti ise paigaldada. Muus osas igasugu kontode ja muu träni käima ajamine oli suht sujuv uues telefonis.

Mobiilivõrguga leidmisega oli korraks hämming. Ei tea kas aitas käsitsi APN seadistamine või siis hiljem korra seadetes 3G ja 4G vahel pendeldamine. APN seadetega vähemalt Tele2 puhul on nii, et nad kodukal kõiki parameetreid ei anna vaid läbi klienditoe küsides saab.
.
Doogee V31GT on suur. Tõsiselt suur, ja paks. Tahab harjumist. Õnneks see viimane tuli suht ühe päevaga. Kusjuures enda puhul saan öelda, et 6+ tolliste ekraanidega telefonid ei ole meeldinud kuna sujuv ühe käega opereerimine mu jaoks keeruline. Aga nüüd Doogee olen harjunud. Tuleb teine käsi appi mõne tegevuse puhul. Kuigi osa asju kannatab ühes käes toimetamist. Ja suur ekraan on suur. Videosid hea vaadata.

 Kaasas kandmine (taskus) ei olegi nii jube kui kartsin. Midagi raskemat nagu ripuks küljes aga ei häiri. Olen proovinud tavakasutuses teksade ja matkamisel spordipükste taskus. Täiesti Okei aga eks vaatab mis suvel saab kui vaja lühkarite väel jooksmas käia või rannas poosetada. Ahjaa, nendesse uutesse selveri kärude telefoni hoidikusse see priske poiss ei istu..

Ära taskus mainida, et telefonil puudub 3.5 audio väljund - selle omamine oleks vist tänapäeval ebanormaalne nagunii. USB port on kummitihendiga kaetud - täis veekindlus ja pole problemi mis S10+ esines kui vähegi niiskust sai siis laadimine ei toiminud. Ja lisa füüsiline nupp mis on oma käe järgi seadistatav - mu jaoks super oluline kuna S10+ läbi button mapper appi olin pikaks vajutuseks pannud kaamera Bixby nuppu külge.. Teate kui imeline funktsioon see on. Ei pea ekraani lappama ja otsima flashlight ikooni.

Tarkvara

Kogu seda massiivi jooksutab Android 13 ja nii öelda puhas Android. Mis ühest küljest on ülimalt meeldiv - pole igasugu tootja poolset blowatware millest saab ainult telefoni rootmise ja uue OS installimisega lahti. Negatiivne on see, et ilmselgelt pole Doogee ning ka sarnased ettevõtted väga tarkvara orienteeritud. Seega uuemate Androidide tugi on pehemlt öeldes lahtine. Eks näis. Võimalik, et kui telefon juba nii vana lahendan uuema Androidi mure uue riistvaraga.

Jõuallikas

Nagu ülevalt loetud siis telefon on paks ja kaalub omajagu. Üheks allikaks siin on kindlasti 10800mAh aku. Tehniliselt on tegemist kahe 5000 kokkulapitud akuga. Ei miskit suurt raketiteadust siin. Ja see aku kestab ja kestab. Antu sektsiooni kirjutamise hetkes on akut järgi 42%. Viimati toimus täis laadimine 3 päeva tagasi. Vahepeal istus kokku kolm 40 minutilist sõitu Android auto taga mis pakkus selle aja jooksul sädet 0.5 ampri eest (ehk 2.5w). Eelmine õhtu näiteks magama minnes oli aku 57% peal ja polnud mõtetgi, et peaks laadija sappa lükkama. Kusjuures ekraani kasutus päevas on kusagil 4h ringis millest pool on GPS kasutav äpp (Ingress - jah see telefon on Ingressi telefon). See 4h ekraani aega päevas, 24h jooksul on ka omaette mõtlemise koht….

Kaasa antakse nobe 66w USB-C, to USB-C laadija mis paberite järgi saavutab 0st 60% poole tunni jooksul. Taimeriga ei mõõtnud aga paistis sinna kanti jäävat. 100% läks ehk tunnike ja natuke peale. Loomulikult tänu moodsale USB-C võid pmst iga laadija külge pookida ja näiteks Lenovo rüperaali laadija toetas fast chargingut. Täpselt ei mõõtnud palju läbi tuli aga positiivne siiski.

Juhtmevaba laadimis puudub. Isiklikult ei tunneta probleemi ega näe erilist vajadust selle järele. Ainuke use case ehk oleks siis kui telefon pole enda küljes kui viies jäse. Ja see olukord saab juhtuda ainult öösiti kui telo istub näiteks voodi kõrval öökapi otsas. Ja olgem ausad, juhtmevaba laadimine tekitab meeletut energia kadu mis tänases rohe maailmas on kuritegu.

Android ja akumajandusega ilmnes selline vigur: nimelt Android arvestab elu % ja mul aku oli 10% see triggerdas miski säästu rezhiimi kus taskulamp keelatud. Reealselt mul oli akut järgi 1000mAh jagu võrreldes "keskmine" telefon 400mAh ehk veider.

Näpujäljelugeja

Erinevalt eelmises telefonist kus fingerprint scanner asus telefoni ekraanil on uuel see integreeritud paremal pool asuva sisselülitus nupu külge. Ma ütleks, et kerge harjumuste muutumine ja seda vast iseg positiives suunas. Seadistamine nagu ikka nõuab natuke sõrme väänamist/keerutamist aga ei midagi hullu. Kui see tehtud siis töötab üsnagi hästi. Telefon avaneb koheselt, rakendused mis tahavad näpujälje lugejat lukustavad ennast kiirelt lahti. Sõrm mis ohverdatud sai oli parema käe pöial. Kuna see oli varasemalt nagunii “käe sees” ja telefoni kasutuse mõttes tundus loogiline kui telefon peos istub ja pöial seda nuppu puutub.

Ilmselgelt oli soov ka vasaku käega telefoni avada. Selleks seadistasin esialgu ka vasaku pöidla mustri kuna tundus loogiline. Parem pöial oli ennast hästi tõestanud. Kasutamise käigus sai selgeks, et see loogika ei päde. Esiteks pidi ekstra liigutusi tegema - kõigepealt käsi katab ekraani ja avan telefoni. Siis rullin tagasi, et saaks ekraanil toimetada. Teiseks andis vasaku pöidla mustri salvestamine vastupidise efekti. Pidevalt telefoni taskusse libistades juhtus pöial power nupul olema ja seega ka automaatselt avanes telefon. Siit võite juba arvata mis tsirkus edasi juhtub etenduses lukustamata telefon taskus.
Tuli välja, et pikk-peeter, keskmine ehk F sõrm on kõige parem kandidaat telefoni lahti lukustamiseks kui see vasakus käes istub. Telefon ilusti peos ja lihtsalt libista sõrm üle.

Ekraan

On 6.58 tolline ja kuva suurus 1080x2400 pikslit. Mu jaoks on veider vähemalt stock Android 13 puhul veider, et teksti ja pildi suuruse muutmisel pole kuldset keskmist. Kas kõik liiga väike või siis häirivalt suurus. Enda jaoks sain pildi talutavaks kui muutsin ainult teksti suuruse keskmisele valikule seadistamisega.
Pilt ise on sujuv. On võimalik valida 60hz, 90hz ja 120hz ekraani värskenduste vahel. Ma jäin 60hz peale kuna sisulist vahet ei teinud. Ja pealegi inimsilm ju suudab 24 kaadrit sekundis töödelda. Väidetavalt 60hz annab natuke aku kestvusele juurde.
Eredus on ka täiesti okei. Vähemalt praeguses pimedas Eesti talves. Youtubes ülevaateid põrnisetes kurtsid enam-vähem kõik, et päikese käes halvasti nähtav. Ootan suve ära ja siis näeb mis seis on.
Ühel talvisel päeval kui pügalad oli -14 kraadi juures harrastasin tiba liikumist (teate, et sport on ikka tervislik?) ja ümbritsevat loodust nähes mõtlesin testiks mõned pildid klõpsida. Minu üllatuseks toimis puutetundlik ekraan ka paksu nahk kindaga. Täiesti tavaline mitte spets niitidega. Iseasi kui palju muid tegevusi kannatab teha arvestades nuppude/ikoonide suurust vs kinnas sõrmes.

Kaamera

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ehk siin pikalt muljetama ei hakka. Nii palju saan öelda, et ees on 32MP ja taga 50MP, 24MP ja 8MP kaamerad. Tarkvaraliselt see mis Androidiga kaasas. Pilte teeb ja täiesti ilusaid aga kes harjunud tuntuma brandide oma kaamerate ja nende spets tarkvara lahendustega siis peate aru saama kompromissist. Näiteks super night tundub tänu Samsungi S10+ tarkvara optimeerimisega parem. Aga see on juba selline nurga juhtum. Mulle igatahes teeb Doogee kaamera süsteem oma töö ära - jäädvustused tuleviku jaoks on olemas.

Unustasin mainida, et tavakaamera komplektis on eraldi night vision kaamera. Erineb tava kaamerast nii palju sellest, et pimedat ümbruskonda valgustatakse nähtamatu infrapunaga ja pildid tulevad must-valge spektris. Pildid ilusad, selged ja lähivõtete puhul edastavad antud mudeli tarkvara emuleerimist.

 

Termokaamera

Ei oskagi siin suurt ekspert arvamust anda. Asi paistab toimivat ja päris viisakalt. Saab igat pidi seadistaga, pilte, videosid ja timelapse teha. Numbrid mida ekraanilt nägin klappisid käsi IR termomeetriga. Äge funktsioon on termomeeter mis paistab ka advekvaatselt inimese keha temperatuuri mõõtvat.

Samsung S10+ vs Doogee V31GT night mode

Tavakaamera night mode vs infra kaamera (night vision)

 Tavakaamera night mode vs infra kaamera (night vision)

Lõpetuseks

Nagu ikka peab andma lahtiütluse, et tegemist pole finantsnõustamisega kuid kui soovid investeerida uude mobiilsesse töövahendisse ja tead mida vajad siis minu soovitus need 500 eurot selle eest on igati asja ette.

Lingid

https://www.gsmarena.com/doogee_v31gt-12573.php
https://doogeemall.com/products/doogee-v31gt
https://www.youtube.com/watch?v=1afsTN-gxPQ&t=606s infra kaamera
https://www.youtube.com/watch?v=EnTrITuSBZw general review

 

 

Ma ei pea iga päev enam telefoni laadima

Click-bait pealkiri, jah? Tegelikult mitte ning see on sulatõsi. Nüüd ma laen oma telefoni iga 3 päeva tagant. Nagu kunagi ammusel aegadel kui kõneaparaadil ulatus antenn välja, ekraan oli pisike monograafiline ning puutetundlikkuse asemel füüsilised nupud.

Milles siis kühvel? Kas loobusin aktiivsest nutiaparaadi kasutamisest ning hoian seda hädaolukordateks? Või hoopiski hankisin ülalkirjeldatud vanakooli nokia? Ei, ei ja veelkord ei. Tegemist on ebatavapärase nutitelefoniga. Kasutan igaäevaselt täpselt samamoodi, samapalju kui varem. Lihtsalt mu uuel apraadil juhtub olema mõistlik 🤓 aku millel ei pea juhet kogu aeg küljes hoidma.

Uueks telefoniks on Doogee V31GT ja tänaseks pea kolm kuud kasutanud ning üsnagi rahul. Ei hakka siin blogis pikka juttu kirjutama kuidas on. Selle jaoks lõin eraldi lehe: Dogee V31GT arvustus

Sam Feldt & Benny Bridges - Dance With Somebody

4+ aasta kokkuvõtte "investeerimisest"

See oli 2019 septembris kui tõmbasin investeerimis sae järjekordselt käima. Toona sai eesmärgiks pandud, et antud projekt enam unustuste hõlma ei vaju nagu kõik eelmised korrad. Pärast nelja aastat ja 3 kuud saan hõisata edukusest. Ma jätkuvalt tegelen sellega ja rahapada kerkib nagu tainas enne ahju panekut.

Antud hobi projekti juures pean jätkuvalt mainima kahte fakti palgatöö välise sissetuleku kohta. Tegemist ei ole higivaba rahaga. Tuleb aktiivselt tegutseda, teha research'i, majandada erinevaid instrumente. Näiteks mis aktsjaid soetada, kellele laenata. millist krüptot kaevandada, kus kulusid optimeerida ja paigutada kõlisev heaolusse. Teiseks osa investeeringuid ei olegi esialgu mõeldud suure tootlikuse eesmärgi all vaid kombineerin ka igapäeva heaolu.

Millest mu portfell laias laastus koosneb: aktsjaid, võlakirjad, ühisrahastus, krüpto kaevandamine ja ost, energia osaline sõlutmatus, pensioni 3 sammas ja viimasena Euribori hulluse raames kasvuhoiuse laadsed instrumendid.

Aga asudes nüüd asja kallale ja kohe piltidega siis siin 4 aasta lisa sissetulekute graafik.

Nagu näha siis stabiilselt tõusvas joones ja hoides tugevat keskmist. Kui ma 2019 aasta lõpus alustasin siis väga ümaralt iga kuine lisa oli 2 euro ringis. Praegu oktoobri seisuga 170 juures, aasta lõpuks ehk näeb 200 ka ära. See on sada korda rohkem kui alustasin. Varsti saab hakata mõtlema osalise tööajaga palagatõõ rügamisest.

Kölsch - Left Eye Left

Tuunime autot

Piltidest juba võib aimata, et tegemist ei tule ei chippimise, NOS lisamise või spoileritega. Ma sellistel asjadel ei näe mõtet. Võimsust on piisavalt ja auto on mu jaoks pratktiline tarbeese mitte näituse hobune. Kuigi mu tuunimist saab liigitada ilu katekooriasse siis tegemist on pigem ikkagi praktilise eesmärgiga.

Uue auto (või mis iganes tarbeesme) saamisel on alati selline uhke tunne - kõik on ilus ja puhas. Need kohevad tekstiil matid, katted. Ei tahaksgi nagu jalga autosse tõsta. Aga peab, sest ma hankisin selle kasutamise eesmärgil mitte vaatamiseks. Ja siit hädad algvad. Need esialgsed materjalid mis uhked tunduvad ongi ainult vaatamiseks. Mitte kasutamiseks. Eks iga auto omanik teab kui "tore" on autot puhastada, eriti kui sul on lapsed ja lemmikloomad

Sellepärast mu üks kõige suurem kriteerium istmete puhul oli mitte tekstiil sisu (üldiselt nahk või midagi sarnast). Kuna seda on lihtne puhastada. Peugeot müügimees puhus küll sooja juttu, et käid keemilises ja asi vants. 🤷‍♀️ 

Kahjuks kõige suuremat probleemi ükski autotootja tehase versioonides ei lahenda. Ülejäänud tekstiil sisu - põrandal, laes, pagassis. Kadjaril oli pagass täeisti tekstiil kattega - milleks? Sa ju hakkad seal igasugu sodi vedama ja ilmselgelt see määrib.

Seekord otsustasin asja ise parandada. Ja vältida probleemi kus ma pean mitte eemaldavat katet puhastama.

Selle jaoks leidsin amazonist kunstnahksed U kujulised matid mis katavad 99% jalgealusest tekstiil sisust:

Peale mõnigast kasutamist - jah määrduvad samamoodi ja koledalt nagu ikka. Soppa ja muud sodi täis. Aga esialgne probleem - originaal tekstiil kaitstud. Nendel mattidel ei jää pahn tekstiili kinni ja väga lihtne puhastada. Käsn, vesi ja done! Lisaks on nad kergelt eemaldatavad. Mis tähendab, et ei pea autos küürutama vaid võtad nad endaga dushiruumi kaasa.

Toyotal boot nii hull polnud tekstiili osas. Natuke oli aga sellest piisas, et hankida samast materjalist matid:

Isegi istmed tagumised osad sai kaetud. Teisel ja kolmandal real on istme tagumine osa for wathever reason tekstiilist. Aru ma ei saa kui lapsed istuvad 3ndas reas siis ilmselgelt oma poriste jalgadega nühivad seda istmetagust.

Kuna majas ja sõtidue aeg autos on dogi siis vajas ka pagassi lagi kaitset. Selle jaoks pidin improviseerima:

Kangas (iseasi kui palju seal riiet on) hangitud kangadzunglist ja siis lakke paigaldatud liimuva takjateipiga. Kahjuks, kirjutamise hetkel takjateibi liim ei hoia. Otsin lahendusti. Sinisele osale liimin nad külge ja lakke toestamiseks vist tuleb panna nööpnõelad.

Darude - Sandstorm

Toyota Highlander

Tänast jutunurka saan alustada positiivsete uudistega. Nimelt üle pika aja on mul jälle auto. Jah, päris auto. Nagu pealkirjast lugeda oskate siis selleks on Toyota Highlander. Tootetud U.S.A.s (mitte, et see oleks oluline). Viimati kui ma autot omasin ja autoga sõitsin oli circa 10 aastat tagasi. Vana hea 1991 aastal toodetud 3 seeria BMW, E36 kerega. Mootor tundus tollal naeruväärne. Kõigest 1.6 liitrine aga oli auto vääriline isend.

See mis vahepeal toimunud on, millega sõitnud olen. On seletamatu. Ühest küljest ometi on tegemist asjadega mis näevad välja autod aga nad ka ei ole. Pigem kastid millel on neli ratast alla kruvitud ja võrri mootor külge pandud. Vähemalt nii ma kirjeldaks seda tragikoomilist situatsiooni. Näiteks 2017 aastal soetatud Renault Kadjar. Ma pole küll eriline autop**e aga toona uurides mida võtta enese edasi liigutamiseks mõõda maanteid tundus naljakas. Edasiviiv jõud - mootor on täiesti olematu jõuga. Ometigi ma ei taha miskit über 500 hobujõulist masinat. Kuid see mis sinna kapoti alla pandud on võiks täita oma eesmärki. Kadjari uhul 1.2 liitrine mootor. Performancit pidi tagama uhke topeltsiduritega käigukast ja pööretega viimase peale välja minek. Reaalsus on teine. Jah vaeseke suudab veereda aga kui tahta kasutada normaalse inimese kombel, isegi mitte rallimiseks siis pigem on kuulda ja tunda äginat.

Sama pull oli ka eelmise aasta mai kuus kui sai hakatud uut autot valima. Teed proovisõitu ühega, teisega kui tunne on selline meh. Istusin kuskile kasti mis veereb. Kuniks sai hüpatud Highlanderi rooli. Siis tuli see kick-off momentum. Vau see asi päriselt sõidab. Nagu vanadel headel aegadel kui mul oli BMW.

Mu tänase jutu eesmärk ei ole ülistada taevani kalleid brände. Tõsi ta on, et rohkema raha eest saad paremat/kvaliteetsemat. Näiteks esimest korda Kadjari kapoti alla vaadates jõllitas vastu üllatus - osad asjad nipukatega kinnitatud 🤷‍♀️ Igatahes ma saan õelda igal asjal oma aeg ja koht. Näiteks need 6+ ja jätkuvalt Kadjar täitis oma peamist eesmärki - sai sõidud tehtud. Ja praegugi kasutan. Kuid samas kui võimalused on siis võib ja tuleb lubada paremat - Toyota Highlander.

P.S. Ma arvan, et tuleb veel eraldi postitus sellest mida teha kui sul on lemmikloomad ja lapsed...

Kölsch - An Amazing

retro Ussisõnadele

Kaitseväevorm tsiviil riiete vastu sai juba 8 septembri kella 11 aeg vahetatud. Ja see teema tegelikult oleks hea kick-off retrole. Formeerimine ja lahkformeerimine. Ma olin ülimalt üllatunud kuidas kogu protsess käis nii sõduriks muundumisel kui tagasi. Kõik oli väga hästi läbi mõeldud ja seega kiire. Ma arvan, et formeerimine (ehk varustuse saamine) kestis circa pool tundi. Ja asjade tagasi andmine veel kiiremini. Sisuliselt läksid angaari ühest otsast sisse ja said või andsid oma asjad ja jalutasid välja. Formeerimisel kulus natuke aega erinevate kehaosade mõõtude võtmiseks aga see on täiesti normaalne osa sellisest tegevusest. Eelmisel kohustuslikus korral oli tegemist täielikku pardakkiga. Seega 5+

Järgmine suur üllatus oli varustus. Eelmises postis kirjutasin mida kõike kaasa võtan kuna varasemalt halb kogemus. Seekord anti kõik uued asjad (välja arvatud aer - relv AK4) ning suur osa oma tränist oli tegelikult selles mõttes kasutu. Need viisin 1 sept linnaloa aeg tagasi koju. Ma ei hakka kõike üles nimetama aga näiteks nuga, pealamp, prillid jne oli väga head. Ainukesed asjad mida ei antud (ilmselgel põhjustel) akupangad. Kuigi neid ka 90% vaja polnud.

Seega kuidas ma siis oma laadimis probleemid lahendasin? Järgmise lõigu teema! Olme ja heaolu. Kolm esimest päeva olime "kasrmus" - angaar kuhu oli veetud narid ja toad seintega eraldatud. Seega kõik luksus olemas. Sh elekter. Neljadal päeval kui reakooseis tuli liikusime metsa. Kuigi mitte sõduri mõttes metsa. Olime väljaõppe ala laagris ning ööbimiseks anti suur peo telk kuhu meid mahtus mitu sada võitlejat. Magasime lebomattidel ja magamiskottides. Alal olid elektrikapi laatsed asjad olemas ning ühest tegin oma rühma juhtimis punkti. Õhtuti sai seal kõik oma elektroonikad täis laetud. Lisaks oli seal WC, pesemisvõimalused ning 2x päevas sooja sööki. Sellega oli hea kild, et kui kõik teised rühmad läksid oma termostega kuskile "piknikku" pidama siis meie rühmavanem sebis juba esimene päeva köögi juures oleval alal koha varjualuses kus olid toolid ja lauad.

Kogu valge aeg oli sisustatud välja õppega ning kaitseväelist molutamist peaaegu ei eksisteerinud. Samuti pandi kohu rõhk sellele, et saaksime tegeleda väljaõppega. Mitte ajateenistuses tuttava rühma tunde loomisega milleks tavapäraselt jaburad tegevused. Väljaõppega läks ka hästi. Täiesti nullist (relva käsitlemine) kuni jao manöövriteni. Ma saan uhkusega õelda, et mu rühm oli sisuliselt pärast seda 7 päeva koosoldud olemist suht lahing valmis. Üllatav eksole. Ajateenistuses kulus 8-11 kuud. Aga loogiline kuna tegemist oli lihasmälu äratamisega. Ja ma panin ka kogu aeg rõhku tagataustal, et rühma liikmed õpiks ennast lähedalt tundma. Näiteks laagrisse peale õppe päeva liikusime tule-liikumise tatikaga. (okei keegi ei jooksnud ennast ribadeks, lihtsalt vaikselt harjutasime).

Eks kogu õppekogunemise käigus oli ka mähkimist. Mähkimine, mulle meeldib see slang mis sealt sai kaasa võetud. Mähkimine ehk kerge korralagedus, segadus. Näiteks esimese päeva hommikul Keilast Taple minek. Oleks kohe võinud õelda, et saame Tapal kokku. Seega oleks jäänud bussi taga rallimine ära. 

Lõppkokkuvõttes mulle meeldis ja olen rahul Ussisõnadega.

Jax Jones, Fireboy DML - Me and My Guitar

Ussisõnad

Siinse blogi arhiividest võib lugeada, et ma olen sõdur. Küll mitte enam täis kohaga Eesti kaitseväe kooseisus aga ütleme reservarmees. Selle sügise kuum hitt on kordusõppus (juriidiliselt pole see enam korrektne termin) "Ussisõnad" ning ma olen kutsutud sinna osalema 30 augustist kuni 8 septembrini.

Hingelt olen sõdalane ning mulle kõige sobilikum taevaminek oleks kuskil eesliinis vaenlase vastu võideldes. Seega ma olen poolt ja kiidan selliseid initsatiive. Eesti mees peab oskama ja olema valmis kaitsema oma kodu. Kahjuks antud õppuse kajastust peab alustama kerge kriitika noodiga. Nagu ma kirjutasin kõik on ok aga mõned asjad tekitasid küll wtf tunde.

Alustame pikkusest - 10 päeva. Noor, üksik ilma kaasa ja lasteta täiesti okei ja lahe metsa hulkuma minna. Pereinimesena ei ole. Ma saan aru, et juhtkond peab rohkem osalema õppusel aga miks pressida see jada 10 päeva sisse. Viimane kord kui ma kohustuslikus korras käisin (vabatahtlikult olen osalenud 7 korral) korraldati õppus nii, et üks nv juhtkond. Kuu hiljem 5 päeva kogu kooseis. Aru ma ei saa miks siis seekord nii ei tehtud. Ei ole probleemi nädalavahetustel veeta aega metsas. Aga saage aru, et mul on elu ja omad kohutused järgnevate põlvede ees.

Teine asi mis turri ajas või lausa harja keema oli õppepäeval konkreetne sõnum "isamaa ei hooli teie peredest". Minge tõmmake ennast oksa k****i pühapäeva sõdalased (kaitseliitlased). Jah, tore olete vabatahtlikud liikmed ja käite aeg-ajalt metsas chillimas aga ilmselgelt reaalselt lahing situatsiooni taju teil puudub. Motiveeritud sõdur on see kes sõdib ja võidu toob mitte see kes teab, et pere kelle eeest elu läheb andma on väärtusetu. See on nagu Ukrainas oleva okupatsiooni jõugu suhtumine - kahuriliha mine ja kärssa. Ma ei süüdista siin tervet KV pigem tajun ära, et see ole tingitud just KL iseärasusest.

Kirjutamise aeg tuli kolmas asi meelde. GDPR!. Või õigemine poeb kaitseresursside amet selle taha. Nimelt olen ma üksuse miskit sorti ülem aga isikooseisu ei avaldata kuna GDPR. Jällegi on tegu lahing kauge ametnike tagajärg. Allüksuse ülemana ma saan planeerida oma üksust kui tean mis asjapulgad tulevad - et kogu rühm oleks efektiivne. Või siis enne õppekogunemist miskit kordineerimist teha, nippe ja vihjeid jagada (mõni lõik all pool).

Vaatamata nendele negatiivsetele punktidele ma tõmban uhkusega vormi selga ja lähen. Võib-olla õnnestub nende pühapäeva sõdalaste mentaliteeti ja suhtumist natuke siluda ja selgeks teha fakt, et me oleme läänelik armee mis toetub motiveeritud meestele mitte vene kahuriliha.

Positiivsete asjade poole pealt ma saan kiidusõnad anda kutsel oleva soovitusliku varustuse kohta. Väga viis liigutus. Tava inimesena kui sa oled circa 20a eemal olnud ja kui mäletad siis lisaks antud varustusel on mõistlik omada ka muid tarvikuid. Seega hästi tehtud.

Kuna see nimekiri (minu jaoks) ei katnud kõiki asju siis enda jaoks panin miskit muud kokku mida metsa kaasa võtta:

1. Pesu - trussikud, sokid (päeva peale üks paar). 
2. Väiksem koormarhim või jalgratta koormakumm
3. Akupank(ad) ja laadimisjuhtmed
   
4. Ballistilised prillid
5. Baby wipes (niisked salvrätikud)
6. Magamiskott
7. Pardel
8. Pussnuga
9. Kindad
10. Tulemasin
11. Pealamp
12. Vihmakeep
13. Seeklid
14. Karabiinid
15. Termos
16. Relvarhim
17. Kõrvaklapid
18. Alarmsõiduki luba
19. ROK embleem
20. Vape vedelik

Osadele asjadele viskasin lingid (keegi ei sponsoreeri siin). Loodan, et on kellegil kuskil abiks.

DJ Anthony Off - It ain't me - Acapella version (Official Audio)