Tubli...proovi uuesti...pane kinni

Ühel ilusal sügis õhtul tatsab Lily trepist alla ja korrutab "proovi uuesti, proovi uuesti". Meh? Nagu ikka, lapsed, kui nad on midagi uut selgeks õppinud siis nad kipuvad seda juba palju järgi tegema/korrutama. Lily oli endale proovi uuesti külge haakinud Leo tähekast. Lisaks proovi uuestile on muudki väljendid meie igapäeva ellu imbunud nagu "tubli", "vaata suurelt" ja "pane kinni".

Eelmine laupäev sain suurepärase üllatuses osaliseks. Nimelt Lilyl õnnesuts kogemata põrandale ümber ajada hommikusöögi krõbuskite pakk. Mis tavaliselt selliste sündmuste puhul juhtub? Põnn paneb rahulikult ignore ja jätkab oma tegemistega. Mu hämminguks Lily hoopiski hakkas koristama ja kui enamik tehtud oli, ütles ta endale tubli nagu Leo tähekas.

Hilisemad päevad ma olen ka märganud kuidas ta oma mänguasju kokku korjab (laps tööjõud, eh?). Mõnikord küll aga siukse väikese nõksuga - huvi tuleb koristamise järgi pärast voodisse minekut. Pisike kavalus venitada magama jäämisega....

Enivei. Pikk maa on käidud, et sinnani jõuda. Selles suhtes laste "kasvatamine" või ehk õpetamine pole lihtne. Peab olema järjepidev ja iga kord kordama seda oskust/teadmist mida tahad lasta omandada. Oma mängu asjade kokku panemisega olen üritanud iga õhtu järge pidada. Pole lihtne, nagu ma alguses mainisin siis enamikel juhtudel ignooritakse nagu muud maailma enda ümber pole.

Üheks võtmeks mida ma olen kasutanud on abistamine. Mõtle, sinu kui täiskasvanu jaoks võib tunduda see pisike hunnik lego klotse seal põrandal väike kogus ja nende karpi panek minuti töö. Laps näeb maailma teisiti. Ta on väiksem ja juba sellepärast psüholoogiliselt on igasuguste asjade effekt palju suurem. Ka põrandal olevate mänguasjade hunnik on nende jaoks himaalaja. Mina üritan alati oma lapsepõlve meenutada kus, midagi oli. Mis kuidagi tundus. Hea on mõelda näiteks sellele, et kooli 2 kilomeetrit ja lapsena tundus see nii pikk maa. Nüüd kui ma näiteks jooksmas käin siis 10 km on suht norm. See on 5 korda rohkem. Laias laastus võiks õelda, et laps näeb ja kogem elu 5 korda võimsamalt kui täiskasvanud.

Imagine Dragons - Demons

Loeme sendid ja krüptomündid üle ehk finantsvabadussõdalase kuu kokkuvõtte.

Kuu algus on tore aeg sest just sai ju kuu lõpp läbi ja igasugu sahmimine käib. Kupjad kannavad heldekäeliselt palkasid üle, sendibloggerid loevad tibusid ja teevad kokkuvõtteid, päris orjad tasuvad kodulaene ja liisinguid. Oh seda elu! Et postil sisu oleks, pean ka omalt poolt tordi lahti lõikama. Nimelt, novembris sain ma kätte täpselt 416.9.-  eurot... esimese palgana.... aastal 2006. Ehk siis 6523.- krooni. Praegu ma saan sama summa 3-5 korda väiksema vaevaga kätte. Vat kus lops.

Kuigi kunagi ma mõtlesin, et kas liituda sendiblogeritte maffiaga siis hetkel ma arvan, et mitte. Võib-olla aeg ajalt lahmin siia oma eksperimenti millega septembris alustasin. Teaduslikud katsetused ehk eksperiment on lihtne või keeruline - kuidas kellegi jaoks, vaadta milline investeering millist passiivset raha koju suudab tilkutada ja milline mitte. 

Teema lahtiseletamiseks siis ma olen võtnud investeerimist enamiku elust sellises stiilis, et midagi peab kõrvale panema mustadeks päevadeks. Nagu see 10% sisse tulekutest kõrvale, soki sisse ja padja alla. Kusjuures jah, ma isegi panen mini koguse eurosid päris rahas kodus hoiupõrsasse ;) Aga seda rohkem juhtudeks kui miskil x põhjusel on sulaga vaja sehkendada. Kiisal tuleb ette olukordi kui pangakaardiga maksta ei saa ja lähim automaat 10km kaugusel 💁

Anywhore. Ma olen siin juba korra rääkinud ka oma "passiivsest" investeerimisest erinevatel aegadel, kogumishoius, fondid jne. Ja kogu see aeg on jah tehtud mõttega, et midagi oleks kõrval ja inflatsiooni päkapikk nahka ei paneks. Paar kuud tagasi ma otsustasin hakata tegelema aktiivse investeerimisega ehk seisev raha genereeriks uut seisvat raha ja see omakorda veel uuemat raha.

Praeguses eksperimendis võtsin ette kolm erinevat investeerimisi viisi mis on nn harju keskmisele mehele kättesaadavad, lihtsalt õpitavad ja kastutatavad. Kõikidesse kolme viskan võrdselt iga kuu renesansi ajastu silla pildiga kupüüri ja vaatan mida elu toob. Trrrummmpipõrin... kuldses kolmikus resideeruvad aktsiad, ühisrahastus ja krüptoraha (räme naer taga reast, i know). Hetkel on seis siis järgmine:

Järeldused võite igaüks (tasuta) ise teha. Nüüd järgmisena peaks vist kohustuslikus korras mulli ajama, et raha tuli sisse erinevatest sisenditest nii ja naa palju ning palju ma investeerisin. Nägin ühes blogis, et investeeringute lahtrisse oli kenasti kirjutatud koolitus ja raamatu soetamine. Oh well, kuu eesmärk sai vist peremehel täidetud tänu sellele. Kulude kõrval oli ka ilus "suur" investeeringute number. Sellise approachiga ma saan julgelt lauale visata väite kus mu igakuine sissetulek läheb 100% investeeringuteks. Et nagu defineeriks investeerimise ära. Palka tulu näol ma ei saaks ju kui tööl ei käiks. Viimane eeldab energia kulutamist mis tuleb toidu näol - tellimus Wolti äppis on investeering. Kuidagi on vaja Kalamajja saada: porgandi kuu pilet - investeering. Palja tilliga ka vist kontorisse ei kipu (kui just pornhubi heaks ei tööta 🤔): armani teksad - investeering.

Ehk mulle tundub kuidas päris mitmed sendibloggerid tegelevad enesepettusega...

Josienne Clarke - If I Didn't Mind

Remondime külmarit

Oih, terve kuu on kohe täis saamas nagu templi elevant ja mitte ühtegi uut posti 🙈 Ma ei saa kurta ega valetada stiilis jube kiire oli, hästi palju teha jne Sellepärast postitusi vahepeal ilmunud ei olegi. See oleks puhas enese pettus. Sest. Nagu teate, asi on ikka endas ja tahtmises...

Nüüd kiirelt teemasse põrutades (reede õhtu ikkagi ju, vaja kluppi minekuks sättida ja punamüstike hinge alla lasta kuna väljas kallis juua jne...) siis eelmise aasta jõulude paiku otsustas höbehall abiline köögis puhata ja mitte täita oma funktsiooni. Funktsiooni milleks on õllede toidu jahedas ja külmas hoidmine. Noormaalne inimene vist lükkaks vana aparaadi aknast välja naabritele kaela ja kihutaks euronicsisse uut hankima. Kuna ma olen oma olemuselt laiskloom siis ma ei viitsinud kumbagi teha. Olen laisk mis siis edasi sai? Kui, nats, matemaatikat teete siis detsember vs november ja tulemuseks saame külmik jäi sinna samasse tiksuma kus ta enne oli. 

Sellise jutu peale on kindlasti palju mõtteainet - wtf, et nii kaua pidurdasid. Kus toitu hoiustasid? Kas nagu Paldiskis köögi akna vahel kus kajakas käis vorsti rottimas? Well, eem ei. Tegelikult on mul teine (vat kus boss) külmkapp ka majas olemas - seega all good.

Tegelikult, engineer nagu ma olen siis tekkis kange huvi ise külemtus masin uuesti käima ajada. Sellega seoses meenub mulle kuidas vanasti, siis kui laps olin, olid veel isegi mingi aeg nõuka aegsed kapid kasutusel. Ja mulle meenub kuidas tuli kuhugi töökotta vedada ja seal kisuti juppideks ja üleüldse tehti ilgelt remonti. Tänapäeval õnneks on kõik asjad digitalsed ja dr Google ravib kõik haigused koos HIViga seega võib vabalt ise käed külge panna ning vaadata mis saab. Jah, tavaliselt lähed ikka päris arsti juurde kuna see Google tõde kirjutab isegi pisikese pinnu peale näpus selle surmatõveks.

Egas midagi keerulist polnud. Google lahti ja uurima. Päris ruttu sattusin vene foorumisse kus kirjeldati sama probleemi. Translate nupp võlus teksti brexiti keelde ja voilaa. Loen siis mina, et kutsus samamoodi tehniku koju ja kes olevat tahtnud priske summa. Vea põhjus oli katkine emaplaat (see asi siin pildil). Siit koorub ka välja miks remont nii kaua seisis. Külmik ise on suht vana 10+ aastat ja seda konkreetset emaplaati polnud saada. Parimal juhul kuskil Putini maa keldri poest kuhu ma ilmselgelt ei satu.

Õnneks see esmasp googeldades leidsin, et üks kodumaine varuosade müüa e-24.ee on võtnud mu emaplaadi endale lattu ja otsutanud seda maarjamaal müüa. Esitasin tellimuse, pakk tuli paari päeva pärast kohale. Koju jõudes võtsin miski aeg asja ette: keera katte maha, eemalda vana emaplaat, paigalda uus, kate peale, profit! Kokku läks 5 minutit. No vot!

Tänusõnad e-24.ee eestvedajatele. Cheers, et sellise asjaga tegelte! Tänapäeva tarbimis ühsikond oleks eeldanud uue aparaadi soetamist aga tänu teile sain vana väiksemate kulude ja üleliigse ostmise higita korda. Ja pealegi kliima generatsioon on ka gramm õnnelikum taaaskasutuse eest :)

Mathieu Koss - Best Is Yet To Come (feat. Joan Alasta)