Aga kas see on mõtekas

7 aastat. Vau. Äge.

Alustus - see on midagi muud kui seitse aastat mõttetust. Oli vaja lihtsalt ära mainida ja kuidagi peab ju pilli käima ajama. Eniveis (mingi veeeegan veis we?), ma olen paaril õhtul mõelnud. Eriti pingsalt veel eile peale seda kui ma tsuhh-tsuhh rongis läppari lahti lõin ja, nats, koodisin. Et nagu whats the point või kui mõtekas on kodus mingeid asju teha - ehitada, täiustada.

Nagu te teate või ei tea kah siis maja omanikuks olemine = endless nipet-näpet nokitsemine, tegemine, ehitamine, parandamine, viimistlemine, uuendamine... Nii on ka mul. Õhtuti peale tööd ma ikka lähen (praegusel) ajal välja ja teen seal miskit. Viimane asi mis sai improvitud oli taga aias ja katuse all valgusinstalatsiooni paigaldus (:D ya know what i mean).  Ja nüüd on uus asi käsil. Ma ei teagi kuidas seda nimetada - katusealuse aiaäärne kõnniplats? Eh? Sisuliselt siis tänavakivi paigaldus.

Väljas oli juba hämaraks aga õnneks pakkus viimase projekti edukas lõpetamine mulle valgust. Tegin ma seal vaikselt ette valmistusi. Tassisin käruga beebikruusa. Vahepeal veipisin ja mõtlesin Oh, nüüd kui uus JS framework käpas on, on hea arendada ja asi juba edeneb. Mida ma siin väljas teen. Nagunii keerlevad ju vahepeal maja maha müümise mõtted. Et miks rabada. Ok, üks point on kaubandusliku välimuse nunnumeetri tõstmine. But still?

Õnneks mõte arenes edasi (nagu ikka). Isegi kui teatud asjad mõtekad ei ole ning otseselt mingit nähtavat ja limpsitavat kasu ei too siis ma teen neid ikka? Aga kas see on mõtekas. Jah on. Sama asjaga järjepidev tegelemine parsib mõistust. Vaheldust on vaja ja tootaalset vahedust. Arvutis klaveri kulutamine java scripti genereermiseks vs tänavakivi paigaldus on täiesti eri tõugu loomad. Lisaks kui sa oled kontorirott nagu ma (ruik ruik) siis igasugu füüsiline liigutamine ja asjade lahendamine tuleb ainult kasuks nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Aga miks siis ma erinevate asjadega tegelen? Nagu ma mainisin hoida mõistus värskena. Üks hea näide kuidas ma viimati kasti kinni mõtlema jäin on graafiku koostamine. So, ma suure geniaalsusega teegin endale ja paarilise graafiku kus üks ei peaks olema viis päeva järjest rakkes. Üks on kolm ja teine kaks ja vastupidi. Done! Wait. Ma jäin ühe töönädala raamidesse kinni. Jah sel konkreetsel nädalal ei ole kumbki 5 päeva järjest aga see kes sai nädala teise otsa pidi ju järgmine nädal saama nädala esimese otsa jaaaa ikkagi viis päeva järjest....

The Attic Sleepers - Airport (MH Remix)

1 sendiga plussis

Oh seda rõõmu ja kilkamist kui hommikul kolin oma 2 factor auth koodi sisestanud ja Mintose uksed avanud. Mu investeeritud 50 euro oli kasvanud nagu seen pärast vihma. Konto saldol säras kelmikalt vastu 50,01. yay, 1 sent kasumit. Sees tekkis sama soe tunne nagu eile õhtul kamina ees tiksudes ning ma mõtelsin, et oii see hämar salaraha teenimise skeem paistab isegi töötavat.

Mõelge. 2 nädalat, igal hommikul sama rutiini sooritanud ja Mintoses käinud hulkumas. Närinud suurest ahastusest küüsi, et kus on mu kuldmunakesed. Aga nüüd see juhtus! Ma olen rikas. Murica is great again. Võite koju ära minna.

Rääkides seekord siis jällegi rikkaks saamisest (pähh paha ideoloogia) ehk ee investeerimisest siis lõpuks võtsin ennast käsile ja otsustasin ühisrahastuse süütuse endalt ära võtta 😋 Kui nüüd südant puistada siis on mul ühisrahastuse konto olnud juba aastast 2007. Tol ajal oli vist omaraha nimeline portaal. No vot. Võttis cocksteist aastat aega enne kui päriselt midagi ära tegin. Vot kus lops. Mitte, et ma poleks varem investeerimisega tegelnud - lihtsalt ma ei tea kuidas ma ühisrahastus rongile niiiiiii hilja peale läksin. Pilet oli ju ammu olemas....

Ma olen varasemalt investeerinud. Esimene vist oli ka kuskil 12 aastat tagasi ja siis oli selleks kogumis hoius. Tol ajal (nagu praegu on ühisrahastused) oli see tava maaka jaoks kõige lihtsam ja käega katsutav viis kuidas sendid mulda lükata ja vaadata kuidas raha mäed kasvavad. Kui mõni loeb, et mida v***u ma jahun siis tol ajal oli kogumishoiuse intress tublilt üle 5% (praegu 0.1%?). Kogumishoiuse suur pluss oli see, et piirangud sisulislet puudusid - võisid 1 krooni kaupa investeerida. Raha sai "tasuta" kolme panga päevaga kätte. Ja kõige tipuks tootis ka isegi midagi.

Siis vahepeal ma olen investeerinud erinevatesse fondidesse. Mingi aeg lõpetasin kuna elu tahtis oma ja ei tundunud see business niiiii tootlik olevat kui unistasin. Ja siis ma olen ka krüptosse raha panustanud (rotimürk kuubis omnonom) ja honestly kogu oma investeeringutest on see kõige tootvam olnud.

Miks sa seda sendiinvestori mulli siin nüüd puhun. Võiks ju asjalik olla ja midagi kasulikku teha ning päris mullitajast Lilyle mulle puhuda.... 🤔 Well. Umbes aasta tagasi tulin ühele ideele kus ma tahtsin tõestada 3 erineva investeerimisega, et iga mees võib ja saab investeerida ning milline neist kolmest kõige kasumlikum on. Ja hetkel - jeesh, tundub, et see projekt võib isegi stardipaugu saada. will see...

P.S. Kes mintosega liituda tahab siis refferal siin: http://www.mintos.com/en/l/ref/LO4I05

LVNDSCAPE - Down Under

When i am stuck...

Lõhnab reposti järgi, eh? Ma ei hakkagi sõrgu vastu ajama. See blogi interneti mõistes juba päris rauk ja seega pole miskit imestada kui mõte millest varem olen avalikult paugutanud ilmub teise nurga tagant uuesti. Oh well. Kordamine on tarkuse ema jne...

Nüüd kui gif (vähemalt 10x) korda vaadatud siis asume teemat lahkama. Pealkiri võib isegi tiba eksitav olla. Seda selles mõttes, et nüüd ma olen oma eluga ummmikus ja oibljaa. Not today my mate. Pigem tahaks rääkida eeuuumööööäää... arengust/õppimisest/edasijõudmisest.

Okei, leidsin nüüd uue huvitava asja. Või miski motiveerib mind midagi uut ettevõtma - kas enda uudishimu või simply paratamatus kuna istud pile of 💩 otsas. Jah mõlemat juhtub ja pidevalt. Näed/kuuled mõnda uut huvitavat asja ja kohe tekib imu teemase sulanduda nagu kuum nuga margariini. Või siis see neetud hiina tehnoloogia suri jälle ära ja vaja tööle saada ehk miski vajab kuskil remonti. Ja mõnikord need asjad ei peagi olema seotud õppimisega. Mõnikord on vajadus/tunne, et elu vajab uut kurssi.

Nõda siis ma passin pea hajali otsas ja õlgu kehtitades - meh? What's next. Me teame, et selle esimese sammu tegemine on aaalaaati kõige keerulisem osa. Õnneks mul sellega suurt probleemi pole. Kui ette ei võta siis järelikult pole minu jaoks. Ja kui on huvi - pärsi huvi siis ma teen selle tibsukese ära. Edasi läheb huvitavaks. Tõesti, what next. Need on need kohad kus mu seis on täpselt 0 aga see mind ei morjenda. Tuleb lihtsalt oma motivatsiooni mootor tulevikku kerida ja mõelda, et miski hetk ma saavutan oma eesmärgi. Ja siis ma ennast pushingi selle teadmisesga. One day.... one day!

Aga mis siis teha kui seis on null? Võttes ühe kõige viimase mõtte/projekti alateema siis tagataustaks õeldes tekkis mul aasta tagasi teha projekt mis saab siis kui investeerin võrdse summa kolme erinevasse prospekti (wtf? i dunno, watevva) ja võrdleme kuidas elu kulgeb. Ja nüüd olengi hetkel Mintos nimelise ühisrahastus platvormiga deitimas. Kontot luues ma läksin tühja pagasiga (mitte raha mõttes - see sai sinna sisse sulisatud) ja nüüd iga hommik näpin ja uurin elu. Saab ise valida kuhu investeerid, saab portfelli kaudu, saab auto investiga.... Wat to do... Ega muud ei olegi hoia ennast kogu aeg teemas sees ja näpi nuppe ¯\_(ツ)_/¯

Teine näide oleks miskit sellist, et aia tööriist katki. Oh well. Nii kahetaktiline mootor, karburaator ja asjad. Küte läheb siit. Õhku saab siit. Oo see on küünal. Lihtsalt võtad käsile ja "jõuga" või noh nokitsedes närid end teemast läbi. Lõpuks kui korda sai on hea tõdeda, et polnudki nii raske ju.

Jaaa kolm on kohtu seadus. See mitte õppimise asi vaid elukursi muutused. Right now, ma ei oska erilist ja konkreetset näidet teha aga saan õelda jällegi algus on tundmatu ja ehk isegi hirmutav aga sii ma utsitan ennast ja miski hetk hakkab asi ise liikuma....

Lucas & Steve x Pep & Rash - Feel Alive

Töökoha vahetusest kui "kõik on hästi"

Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks. Mine metsa, vale algus sellele laulukesele. Aga kui tegelt tahta siis see on väga hästi tänase päevaga seotud. Nimelt, lõunalt tulles jalutasid kaks pätakat mõõda ja siis üks neist laulis "eile oli keka tund. Üks kaks, üks kaks... pekki läheb vähemaks". Ja tööga on see nii palju seotud, et ma ju tulin lõunalt tagasi tööpostile. winks-winks 😉

See mõte on mul mitu nädalt peas keerlenud nagu balleriin teatris. Tööd ma vahetama hetkel ei plaani hakata vaid pigem lobiseks internetti miks ma seda kevadel tegin. Loo soojenduseks, vähemalt enda vaatevinklist, miks üldse tööd vahetatakse on suurem palgahimu, vanas kohas liiga kaua oldud (3 aastat :D), vanas kohas on toimunud muutused ja keskkond on läinud pingeliseks ja veel ehk lihtsalt eriala vahetus.

Kui mina eelmise aasta detsembri jõulude aeg oma kandidatuuri sisse andsin ei olnud mul ühtegi motti miks peaks üldse tööd vahetama. Brausisin ma pühade õhtul tseevee online ja nägin ühte (no kuule, terve posu ikka ju) kuulutust ja mõtlesin yolo - kandideerin. Ja oh seda uue aasta üllatust kui 3 jaanuaril nägin kutset intervjuule. Ka siis oli mu pea suht lahtine ehk yolo, katsume ja vaatame mis saab. Ja pealegi Viljar tuleb aeg-ajalt kandideerimise trenni teha, et sa rooste ei läheks.

Sel hetkel, eelmises kohas, nimetame firmaks "Small" olin ma peaaegu aasta töödanud. Ühtegi muret ega poltergeiste vaevamas polnud. Kontor oli pisike ja suht IT chill-out stiilis (mõned asjad olid veidrad aga ok). Töö vaheldusrikas ja põnev. Koleegid lahedad ja nendega sai palju nalja vistatud. Ühtegi musta rebast polnud kellega kana kitkuda. Olin ühe aastaga omandanud rohkem teadmisi kui varasema viie aasta peale kokku ja seda tänu Smallis töötamisele. Äramineku hetkeks oli ootamas palgakasv. Ehk ideaalne, saate aru ideaalne. Idüll. Mida elult veel tahta. Aga....

Nagu ma üle eelmises lõigus kirjutasin siis cv saatmise hetkel oli mul yolo startuppi kandideerimisega. Asjad hakkasid oma elu elama esimese intervjuuga. See oli super. Ütleme parimaid kogu mu elu jooksul. Ei olnud CIA stiilis üle kuulamist "misssa viie aasta pärast teed" - "ah minge p***i (poodi)". Ja jutu lõpuks tuli välja, et üks vana tuttav oli kes intervjueeris. Ära minnes ta ütles, et ma olen nagu jõulukingitus neile. Wow. Yolo hakkas vaikselt kustuma ja peas tekkisid mõtted: kui äkki lähekski?. Lisaks intervjuule pidin tegema proovi töö. Ja tõtt õelda see oli esimene "esse" stiilis proovi töö kus ma isegi pingutasin, nats. Smalli proovi töö oli muidgi ägedama aga see ei mahuks võrdlusesse.

Mõõdus nädalake-paar ja asi oli klaar :D Ehk tuli eitava tooniga vastus. Kuna mul oli yolomeeter veel poole peale siis nutma ei tihkunud ja jätkasin oma igapäevast elu. Minu heaks üllatuseks saadeti kuu aja pärast uuesti kiri ja küsiti kas oled veel huvitatud - YASSS! Läksin järgmisele intervjuule ja nägin järgmist eksi (kolleegi, mitte naist!). Siis oli selge. Thats it. Palga läbirääkimiste ajal ütlesin, et mul sada ja seened. Andke nii palju kui praegu saan ja oleme omadega mäel nagu mustlane mäel. See palga suhtumine oli natuke ajendatud ühest nende töötaja blogist mida ma järgin. Ta kirjutas seal, et miks läks väiksema palga peale kui võimalused mida elu pakub. Kõik märgid viitasid mu õigele tee valikule. Viimane intervjuu oli firma (hellitavalt) bossiga. CTO või VTO või kuidas iganes tänapäeval neid nimetataks. Väike hirm oli nahavahel aga äge oli. Ma olin oma otsuse teinud. Vahetan töökohta!

Nüüd pea pool aastat mõõdas ja ma olen igapäev tõdenud, et see oli üks neetult hea otsus. Why so? Ma olen mõelnud ja osaliselt läheb see mu elad-oma-elu töö juures teooriaga kokku. Isegi kui sul on praeguses kohas kõik väga viis ja motivaatoried on täpselt null ametikoha vahetuseks siis ära mata pead maha. Asi on väärtuses. Väärtuses mida sina saad pakkuda oma tööandajale ja mida sina saad vastu. Ma ei laida maha, et Smallis need asja paigas polnud. Vastupidi, kõik oli ju tipp-topp. Aga nagu näete saab alati ka enamat. Ma tunnen, et pakun hetkel oma idufirmale rohkem kui aasta tagasi Smallis ja elan palju ägedamat elu (jällegi, Smaliis oli hea). Ning ma usun, et sellest vahetusest võitsid kõik kolm. Mina, idufirma ja Small. Ma tean, et mu ametikoht kaotati seal ära (oh iroonia) aga äkki oligi see neile vajalik...

Igatahes neile kes läbi ei lugenud ja kommenteerimise eesmärgil lõppu kerisid. Isegi kui sa oled preagusega rahul siis alati annab saavutada midagi enamat.

Cheerios!

Lucas Estrada & LuckyLuke - Sunny Days (It's You) [feat. Nezen]