Mõnes mõttes jäi 24 september oma olemuse poolest ajalukku. Teised sündmused läbi sajandite ei tundunud enam nii olulised. Ka inimese maabumine kuul kahvatus selle teate kõrval. Esimeseks reaktsiooniks oli "Are u fckin serious". Mõnes mõttes kulunud lause.. Maailm ladus lagedale iga päev üha uusi üllatusi ning teatud ajapärast muutus ebanormaalne normaalseks. Umbes nagu igapäevased metoriidi sajud. Aga "lubamine" oli kõik. Kõige tipp. Sellist asja polnud kunagi ettenähtud. Mitte üheski stsenaariumis polnud seda arvestatud. Ja isegi kõik plaanid või plaanivälised tegemised arvestati selle faktika. Lihtsalt õeldes "asi mis kunagi ei juhtu". Aga videkikus viibides mõistis Viljar paratamatult, et see reegel tuleb kirjutada ajaloo prügikasti nagu kõik muu.
Laura vaatas Viljari poole ning sõnas: " Kas sa tõesti tead mida see tähendab?". Iga sõnaga muutus ta pehme hääl aina kurjemaks: "Selle reegli tühistamine tähendab ainult üht." Viljar piilus nukra näoga ja ütles: "jah, ma tean". "Kuradi mees," vihastas Laura: "Esimesel võimalusel sa kuritarvitad selle ära".
Viljar irvitas: "Mäletad, minu saatus on juba kivisse valatud. Final Destination ootab mind...
Vennaskond - Insener Garini Hüperboliod
